Jumala käsk VI
30.08.2003 - (1852)

Sissejuhatuseks loeme ühe tuntud piibliloo kolm erinevat varianti kolmest evangeeliumist. Lugu räägib nii mõnegi inimese arusaamisest Jumala käskude pidamisest. Alustame Luuka aruandest, mis on kõige lühem:

Luk.18,18-23: "Ja üks ülem küsis Temalt ning ütles: "Hea õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?"

Aga Jeesus ütles temale: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal. Käsud sa tead: sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama!"

Aga tema ütles: "Seda kõike ma olen pidanud oma noorpõlvest alates!"
Aga kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta temale: "Üht asja on sulle vaja: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!"

Aga seda kuuldes sai ta koguni kurvaks; sest ta oli väga rikas."

Ma juhin teie tähelepanu sellele, et esmalt tsiteerib Jeesus mõned keelavad käsud ("sa ei tohi" vormis) – "sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada" – ja seejärel osutab sellele, mida tuleb teha – "sa pead oma isa ja ema austama!" Ta esitab need 10 käsule otse vastupidises järjekorras Miks? Ilmselt, et rõhutada käsu positiivsust – kutset head tegema. See torkab eriliselt silma selle üleskutse või käsu juures, mille Jeesus noormehele lõpuks annab: "Müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!"

Evangelist Markus paneb keelavad käsud Jeesuse suhu pisut teises järjekorras, lisades veidi ka juurde. Loeme Mrk.10,17-22:

"Ja kui Ta ära läks teele, jooksis keegi Ta juurde, langes põlvili Ta ette ning küsis Temalt: "Hea õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?"

Aga Jeesus ütles talle: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal. Käsud sa tead: sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!"

Aga ta kostis ja ütles Temale: "Õpetaja, seda kõike ma olen pidanud oma noorpõlvest alates!"

Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: "Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!"

Tema aga jäi murelikuks selle sõna pärast ja läks ära kurva meelega, sest tal oli palju vara."

Kuigi keelavate käskude järjekord on muutunud ja üht on pisut laiendatud, on isa ja ema austama kutsuv käsk esitatud jällegi pärast teisi ning ligimese armastuse ülesnäitamisele üleskutsuv käsk on antud ikka kõige lõpus. Eriliselt on välja toodud, et Jeesus armastas seda inimest.

Evangelist Matteus paneb loetletud käsud Jeesuse suhu samas järjekorras kui Markuski, kuid seejärel lisab teise suure käsusõna, mis kajastab loetletud käskude vaimu ehk tegelikku mõtet. Loeme Mat.19,16-22:

"Ja vaata, üks mees astus Tema juurde ja ütles Temale: "Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?"

Aga Ta ütles talle: "Miks sa mult küsid, mis on hea? Üksainus on, kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!"

Tema küsis Temalt: "Missugused?"

Jeesus ütles: "Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"

Noor mees ütles Temale: "Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?"

Jeesus ütles talle: "Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!"

Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara."

Kas me märkame, kuidas Jeesus püüdis juhtida selle inimese käsu palja kirjatähe täitmise juurest käsu vaimu ja selle järgi elamise juurde? Keelu "sa ei tohi" juurest läks Ta "tee seda" juurde ning sealt edasi üle armastuse käsu ja armastuse teo juurde – "mine müü oma varandus ja anna vaestele." Selliselt oleks see inimene olnud valmis järgima Jeesust. Kahju, et ta ei olnud valmis minema lõpuni Jumala käsu mõistmise ja täitmise teel! Ta lahkus Jeesuse juurest – tema enda arvates Jumala käskude pidamine osutus vaid paljaks enesepettuseks!

Viimati loetud aruandes sellest sündmusest mainib Jeesus armastuse käsku – "armasta oma ligimest nagu iseennast!" See tõstatab kohe küsimuse: Kes on minu ligimene? Abikaasa, lapsed, vanemad, sõbrad, kogudusekaaslased...? Laseme Jeesusel endal valgustada ka seda küsimust, lugedes ühe pikema lõigu Luuka evangeeliumist. Luk.10,25-37:

"Ja vaata, keegi käsutundja astus esile, kiusas Teda ja ütles: "Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?" [Tuttav küsimus, kas pole?]

Aga Tema ütles talle: "Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?" [Ka tuttav, kas pole?]

Tema vastas ning ütles: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast." [Seegi on tuttav, nii et me oleme õigel teel.]

Aga Ta ütles temale: "Sa oled õieti vastanud; tee seda, ja sa pead elama!" [Seni on kõik täiuslikus kooskõlas äsjauuritud looga.]

Tema aga tahtis iseennast õigeks teha ja ütles Jeesusele: "Kes siis on mu ligimene?" [Seda tahame nüüd meiegi teada.]

Aga vastates Jeesus ütles: "Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda. Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda. Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juurde; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest. Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles. Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?"

Aga tema ütles: "See, kes tema peale halastas!" Siis ütles Jeesus temale: "Mine ja tee sina nõndasamuti!""

Kes on siis meie ligimene? See, kes kõige rohkem abi vajab! Pole vast eriti raske jagada oma jõukusest oma sõpradele. Kuid Jeesus valis selles loos meelega nii erinevad inimesed – juudi ja samaarlase, kes traditsioonide järgi olid kõike muud kui sõbrad. Siit õpime, et isegi rahvuse, rassi ja seisuse vahed ega eelarvamused ei tohi meil segada näha abivajajas oma ligimest. Tegelikult õpetab see tähendamissõna, et iga inimene, kellega me kokku puutume, on meie ligimene; kurb on ainult, et mitte kõik ei käitu kõigiga nagu ligimesed! Sellepärast võiksime Jeesuse lõpuküsimuse ümbersõnastada nii: "Kes selles loos käitus nagu õige ligimene?" Ja vastus on see, mille loeme Piiblist: "See, kes tema peale halastas!"

Ei maksa arvata, et ligimesearmastus oli mingi Jeesuse "uus õpetus," mida varem ei tuntud. Sellest räägitakse kogu Piiblis ja Jeesuse-aegsed kirjatundjad olid sellest hästi teadlikud, nagu võime selgesti näha ka järgmisest vahejuhtumist, mille on ära toonud evangelist Markus. Me loeme Mrk.12,28-34:

"Siis tuli Ta juurde üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: "Missugune käsk on kõige esimene?"

Jeesus vastas talle: "Esimene on see: kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand! Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest. Teine on see: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!"

Ja kirjatundja ütles Talle: "Õige küll, Õpetaja, Sina oled tõtt mööda öelnud, sest üksainus on olemas ja ei ole muud peale Tema! Ja Teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!"

Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles Ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala riigist!""

Tuleb meelde laul: "Ei kaugel Jumala riigist – ja siiski võid hukkuda!" Palju on neid, kes teavad, mida Jumal neilt ootab. Nad tunnistavad Jumala teed õigeks, kuid... ei käi sellel teel. Mis kasu on sellest, et sa pole kaugel Jumala riigist, kui sa pole selle sees! Kõige kohutavam on kaotada just olles peaaegu võitnud! Aga see võib juhtuda meist igaühega, kui me oleme vaid "käsu kuuljad" ja mitte "käsu tegijad" (Rom.2,13). Käsu vaimu järgi tegijad.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv