Ootused
30.12.2006 - (1569)

Sissejuhatuseks loeme Piibli ühe kauneimaist lõikudest – 1.Joh.3,1-3: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas."
Kõikidest nimedest, mis me Piiblist Jumala kohta leiame, ei väljenda ükski paremini Jumala tõelist olemust kui Isa. Teadmine Jumala isalikust armastusest on esimene ja lihtsaim kuid ka viimane ja ülim õppetund Jumalast Tema suhetes inimkonnaga.
Teadmine, et Jumal on meie Isa, ütleb meile Jumala kohta väga palju. Ja Jeesuski aitas meil mõista Jumalat Isana. Ta kõneles oma Isa pidevast lähedusest, heldusest, halastusest, armastusest. Ta õpetas, et Isa andestab ja unustab meie eksimused, kui me täidame teatud tingimused – kui me oma süüd tunneme, tunnistame ja kahetseme ning andestame neile, kes meie vastu eksivad. Ja, muidugi, nagu meie Isa, Ta vahel ka noomib ja karistab meid, kui me seda vajame. Kuid Ta ka aitab meid, tasub meie heategude eest, kaitseb meid ja kuuleb meie palveid. Me ootame, et Jumal seda kõike teeks.
Kuid mõeldes Jumalast kui Isast, arvestame me harva, kui üldse, sellega, et ka Jumalal kui Isal on oma ootused meie suhtes. Ma usun, et Jumal on suurim unistaja. Tal on iga inimese suhtes teatud lootused, unistused ja plaanid.
Enamus lapsevanemail, kui nad oma lapsi tõeliselt armastavad, on nende suhtes teatud ootused. Nad palvetavad ja tegutsevad ning teevad kõik omalt poolt, et mõjutada lapsi teatud suunas, et täituksid nende ootused ja lootused ning unistused.
Ma olen väga palju mõelnud oma lastest, alates päevast, mil nad sündisid siia maailma. Ma olen esitanud nad Jumalale, pühendanud nad Jumalale ja väsimatult palunud, et neist kasvaksid Jumalale head lapsed. Ma olen alati oma vaiksetes palvetes öelnud, et ma ei palu neile rikkust, kuulsust ega au, vaid Jumalat uskuvat ja usaldavat südant, Jumalale sõnakuulelikku meelt, et nad elaksid ausalt ja õiglaselt, armastades osadust ja tehes head ning aidates edendada Jumala tööd. Ja ma tunnistan rõõmuga, et seni on mu unistus ilusti täitunud – tänu Jumalale!
Uskliku inimesena pean ma vaimulikke väärtusi oma laste jaoks kõige olulisemaiks. See, kui kõrget haridust nad omavad ja millist tööd nad elatise hankimiseks teevad – olgu see vaid aus ja legaalne – ning kui palju nad teenivad, on kõik teisejärguline. Sest Jeesuski ütles – Mat.16,26: "Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks? Või mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?"
Sellised on minu kui maise isa ootused ja lootused ning unistused minu laste suhtes. Kuid ma tean, et ka Jumalal on oma laste suhtes teatud ootused ja lootused. Millised need on? Vaadelgem neist mõningaid kõige olulisemaid.
Esiteks, Ta soovib ja ootab, et me tunneksime Teda. Vähe on sellest, et me usume Tema olemasolusse, meie Taevane Isa ootab, et me tunneksime Teda isiklikult. Me mõistame, et meie olukord on veidi eriline: meie oleme maa peal ja meie Isa on taevas; meie oleme lihtsad inimesed, aga Tema on Universumi Valitseja – Jumal; meie oleme nähtavad aga Tema on nähtamatu.
Aga kuna Ta väga soovib, et me Teda tunneksime, on Ta omalt poolt teinud kõik selleks, et end meile ilmutada. Ta on andnud meile endast tunnistuse kogu aulises loomistöös. Ta on andnud meile oma Sõna – Piibli. Ta on andnud meile oma elava Sõna – oma ainsa Poja Jeesuse Kristuse meile Päästjaks. Ta on andnud meile Püha Vaimu, kes vaikse häälena kõneleb meie südames, juhatades meid. Ta on andnud meile koguduse – loendamatute inimeste tunnistuse. Ja Ta on andnud meie südamesse nälja ja janu Tema tundmise järele.
Mida veel oleks Ta pidanud tegema? Mida veel oleks Ta võinud teha? Keegi meist ei saa öelda kohtupäeval, et mul polnud aimugi Taevase Isa olemasolust ega sellest, et Ta armastab mind nii väga. Jumal ei soovi, et keegi Tema lastest hukkuks. Ta tahab, et kõik tunneksid Teda ja võtaksid vastu Tema pakutud igavese elu anni. Selline on Jumala ootus ja lootus ning unelm iga siia maailma sündinud inimese suhtes. Ja kui keegi jääb taevast välja, siis pole selles tõesti süüdi Jumal – inimene ise on valinud mitte õppida Jumalat tundma kõigi Jumala poolt pakutud tõendite läbi.
Kas sina tunned oma Taevast Isa? Paljud inimesed teavad Tema olemasolust ja usuvad seda. Kuid nad ei tunne Teda isiklikult; nad ei suhtle Temaga isiklikult; nad ei kuula Teda, lugedes Tema Sõna; nad ei räägi Temaga isiklikus palves; nad ei täida Tema tahet; nad ei koge oma elus Tema väge. On suur vahe teadmise ja tundmise vahel. Me kõik teame oma presidendi Arnold Rüütli olemasolust, kuid kes meist helistab talle ja ütleb: "Tere Arnold, sõber, kuidas sa elad?" Selleks tuleb teda isiklikult tunda.
On suur eesõigus tunda Jumalat kui oma Isa – ja millise julguse ning kindluse see meile annab! Üks noormees sai väga raskesti vigastada. Kirurg ütles talle, et ta peab otsekohe opereerima. Kuid ta teatas ka, et vigastatul on shansse ellu jääda üks sajast! "Mida me teeme?" küsis temalt kirurg. "Opereerige," vastas vigastatu, "minu hingega on kõik korras. Ma olen teretulnud mõlemal kaldal. Kui ma elan selle üle, tervitavad mind rõõmuga mu vanemad; kui ei, tervitab mind teisel kaldal Jeesus. Nii et – hakake opereerima!"
Meie Taevane Isa soovib, et me tunneksime Teda ja teaksime, et oleme Tema kindlates kätes ning et taevakodus oleme teretulnud.
Teiseks, Ta soovib ja ootab, et me kasvaksime. Kas te teate, et suurim ruum maailmas on kasvuruum? Kõik, mis Jumal on loonud, on mõeldud kasvama! Kõigilt lastelt, kes sünnivad, oodatakse, et nad hakkavad kasvama. Pole midagi võõrast, et Jumal ootab seda ka oma vaimulikelt lastelt. Peetrus esitab Jumala lastele üleskutse – 2.Pet.3,18: "Kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses." Jeesuse, meie eeskuju kohta on kirjutatud – Luk.2,52: "Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures."
Millest tuleb see, et mõned kasvavad kiiremini, teised aeglasemalt – ja mõned koguni lakkavad kasvamast? Nagu taimi, tuleb ka Jumala lapsi toita, kasta ja trimmida ning hoolitseda, et nad saaksid piisavalt päikesevalgust. Vastsündinuid tuleb sõna otseses mõttes toita. Keegi peab ustavalt nende eest hoolitsema. Kuid vahel on Jumalal raskusi meie suu lahti saamisega, et Ta saaks meid toita. Piibli lauludes on üks huvitav salm – Ps.81,11: "Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!" Vaadake, kui ilusti teevad linnupojad lahti oma suu, kui läheneb ema või isa toiduga! Avame ka meie Taevaisa lähenedes vaimuliku toiduga oma vaimuliku suu! Ja õpime kasvades ise toituma Jumala Sõnast. Selliselt ei lakka meie kasv iial.
Nii et, Taevaisa unistustes me kõik kasvame jõudsalt, kuni saame "täieks meheks ... Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda" (Ef.4,13). Keegi on öelnud, et pöördumine on vaid 5% meie kristlikust elust; ülejäänud 95% moodustab kasvamine, kõndides ühes Jumalaga.
Kolmandaks, meie Taevane Isa soovib, et me läheksime. Me kõik vast teame lugu sellest, kuidas Jeesus tervendas kurjadest vaimudest vaevatu. Mees oli nii liigutatud ja tänulik, et soovis järgida Jeesust kõikjale, kuhu Ta läheb. Kuid Jeesus ütles talle: "Mine koju omaste juurde ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas ta sinu peale on halastanud" (Mrk.5,19). Ja mees kuuletus ning läks. Ja ka see oli Jeesuse järgimine!
Mitte ainult kirikus käimine ja selle teenistusest aktiivselt osavõtmine on Jeesuse järgimine. Meie Taevane Isa ootab, et Tema lapsed läheksid oma perekonna, sugulaste, töökaaslaste, klassikaaslaste, sõprade ja tuttavate juurde ning räägiksid sellest, milliseid suuri asju Jumal neile on teinud. Mida me selleks vajame? Palju usku, palju armastust, palju julgust, palju tarkust ja palju kindlat otsustavust. Kust me seda kõike saame? Palve läbi meie Taevaselt Isalt, kes soovib, et me läheksime.
Kujutage ette olukorda, kus keegi on uppumas. Mida me peaksime tegema? Moodustama komitee asja uurimiseks? Hüüdma: "Pea vastu, me palvetame sinu eest!" Rääkima talle sellest, kuidas ujuda? Otsima kedagi, kes on enam kogenud uppujaid päästma? Ilmselt saame kõik aru, et me peame minema ja tooma ta veest välja! Keegi võib öelda: "Aga ma ei oska seda teha!" Just selleks on Jumala kogudus, et siin Jumala lapsi teiste päästmiseks ette valmistada!
Ja neljandaks, Jumal soovib, et me oleksime valguseks sellele maailmale, et me säraksime Tema auks. Jeesus ütles – Mat.5,14.16: "Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. ... Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas." Ja Paulus kirjutab – Flp.2,14.15: "Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas."
Kõik meist ei ole jutlustajad, kuid oma kristliku eluga, kõrge moraaliga võime me siiski võimsalt valgustada seda pimedat maailma. Jumala Poeg Jeesus oli siin maa peal kõndides maailmale valguseks ja meie Taevane Isa ootab, et Tema inimestest lapsed oleksid seda samuti.
Nii et, meie suurel Isal on meie suhtes teatud ootused ja lootused: Ta soovib, et me tunneksime Teda, et me kasvaksime Kristuse sarnaduses, et me läheksime ja tunnistaksime Tema armastusest, ning et me oleksime valguseks sellele maailmale. Kui me soovime, et meie ootused Jumala suhtes täituksid, siis tehkem ka kõik selleks, et Jumala ootused meie suhtes täituksid!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv