Kuulutus Maarjale
01.05.2004 - (2130)

Mõtiskluse aluseks loeme Luk.1,26-38: "Aga kuuendas kuus läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja. Ja tulles sisse tema juurde, ütles ingel: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!" Aga tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada. Siis ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje, ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema kuningriigil ei ole otsa!" Aga Maarja ütles inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" Ingel vastas ning ütles temale: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks. Ja vaata, su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat sigimatu, sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!" Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest."

Ärge arvake, et ma olen läinud segi ja hakkan pidama nüüd suvel jõulujutlust! See on tõsine teoloogiline teema, mis vajab lahkamist, ja jõulute aeg polekski vast selleks sobiv.

Mis siin siis toimub? Ingel Gabriel saabub Naatsaretti, väikesesse linnakesse, meie mõiste järgi lausa külasse, et seal teatada ühele neitsile: "Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus." Kuigi ingli ilmumine oli eriline, polnud sõnumis, et ta sünnitab lapse, veel midagi erilist. Olles kihlatud mehega, oli Maarja kindlasti mõelnud – lausa igatsedes mõelnud, nagu iga Palestiina naine – lastele, kes sünnivad tulevikus, abielus olles. Mitte Paulus ei mõelnud seda välja, millest ta kirjutab 1.Tim.2,15, et naine "saab õndsaks /õnnelikuks/ lastesünnitamise läbi." Selline oli üldine arusaam tol ajal.

Eriline oli ennustus lapse kohta: "Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje, ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema kuningriigil ei ole otsa!"

Kuid ka see teade ei rabanud Maarjat. Väga teadliku ja samal ajal tasakaaluka neiuna ta vaid küsis: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" Ta oli vaid kihlatud ja kihluse aeg ei olnud veel täis. Puhta Iisraeli neiuna ei tulnud tal kõne allagi kihluse ajal seksuaalvahekord oma tulevase mehega. Ingli sõnadest aga sai ta aru, et ta jääb lapseootele kohe praegu.

Pangem tähele: Maarja ei ütle, et on võimatu hakata praegu last kandma. Ta vaid küsib: "Kuidas see võib sündida?" Ta seisab Jumala ingli ees ja justkui ütleks: "Ma usun, et see võib sündida, aga kuidas?"

Ja nüüd teatab ingel, et temas toimub ime, "sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!" Jumal teab, et ta on veel puutumata ja väga kõrge moraaliga tütarlaps ning sellepärast Ta valiski tema, et täita juba Aadamale antud tõotus, et naise soost tuleb see, kes rõhub ehk lömastab mao pea (1.Ms.3,15). Seda tõotust korrati Aabrahamile ja tema järeltulijaile, kuni nüüd sai aeg täis (Gal.4,4).

Kristuse neitsist sünd on suure lunastusplaani üks põhisambaid; see on üks igavene tõde ja selle saladuse uurimine jätkub läbi igaviku aegade. Keegi ei suuda seda praegu täielikult mõista. Selge on, et see toimus vastu tavalisi loodusseadusi, ja edasi on kõige targem mitte uurida ja puurida, vaid lihtsalt usaldada Jumalat, kellele "ei ole ükski asi võimatu!" Tõeline usk tähendabki ennekõige usaldamist.

Piisab, kui me usume, et igavesti eksisteeriv Jumal sündis siia maailma ime läbi Jeesuse isikus – ja et see toimus Püha Vaimu läbi. Piisab, kui me usume, et sarnaselt Jeesusele, sünnib iga Jumala poeg ja tütar Vaimust. Ei saa olla tõelist Jumala last, kes poleks sündinud Vaimust, keda ei juhi Jumala Vaim, kes ei käi kõiges Vaimu järel, kes räägib Sõna kaudu.

Neitsi Maarja oli kihlatud. Miks valis Jumal just sellise momendi: kihlatud neiu, kuid siiski veel mitte abielus? Kas ta ei oleks võinud olla kihlamata või siis ametlikult abielus? Siin on kindlasti tegemist Jumala imepärase juhtimisega. Kui Jeesuse vanemad oleksid olnud abielus, siis oleksid nad ise võinud pidada Jeesust oma lapseks, või kui nad ei oleks veel olnud seksuaalvahekorras, siis vähemalt teised poleks seda uskunud. Nii oleks olnud oht pidada Jeesust Joosepi pojaks – ja ime oleks kadunud!

Kui nad aga ei oleks olnud veel kihlatudki, siis vaevalt oleks Joosep veel seda tütarlast soovinud ja temaga abiellunud. Maarja oleks pidanud jääma lapsega üksi – ja sellistele inimestele vaadati Iisraeli ühiskonnas kõige halvema pilguga. Ka oleks üksi olnud raske lapsega toime tulla, kuna Maarja vanemad olid arvatavasti surnud, kuna neid üldse ei mainita (või ei mainita neid sellepärast, et kirik ei saaks välja mõelda veel üht kultust?). Igal juhul oleks sõnum lapse saamisest olnud ühele kihlumata neiule väga rabav. Nii et Jumal valis parima tee.

Juuda kihlus ei olnud nagu meie kihlus, kus üks kihlatuist võib igal ajal seda kihlust tühistada. Juuda kihluse tühistamise puhul nõuti lahutust. Selle valgel mõistame paremini, miks on öeldud, et Joosep tahtis salaja temast ära lahkuda, kui ta avastas, et Maarja ootas last: ta tahtis teha seda selleks, et vältida lahutuse skandaali. Oleks ta seda nõudnud, oleks jäänud häbisse Maarja; Joosep aga soovis inimlikult seda häbi enese peale võtta ja lihtsalt Maarja maha jätta. Sellest plaanist loobus ta ingli julgustavate sõnade peale (Mat.1,20).

Jeesuse sündimise kohta kirjutab evangelist Luukas – Luk.2,7 – et Maarja "tõi ilmale oma esimese Poja," millest pole raske järeldada, et talle sündis hiljem veel lapsi. Maarja igavesti neitsiks jäämine on üks katoliku kiriku võltsideedest, millel pole vähimatki piibellikku alust. Selle ideega arvatakse rõhutavat Maarja kõrget moraali. Kuid teadku igaüks, et abielus neitsiks jäämine ei tõsta kellegi moraali, vaid tallab selle otse põrmu, eriti kui sellega kaasnevad lahkhelid perekonnas. Maarja-Joosepi intiimsuhetest räägib selget keelt Pühakirja tunnistus – Mat.1,24.25: "Kui Joosep unest ärkas, siis ta tegi nõnda, kuidas Issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud Poja. Ja ta pani Temale nimeks Jeesus." Peale Jeesuse sündimist elasid Joosep ja Maarja normaalset suguelu.

Ärgu keegi eksigu – mitte Saatan ei leiutanud seksi, vaid Jumal leiutas selle, tehes selle abielupaarile lausa kohustuslikuks, öeldes: "Olge viljakad ja teid saagu palju" (1.Ms.1,22). Abielusisesele seksile kõõrdi vaatamine on üks võltspühaduse vorme, mis on teinud tohutult kahju perekondadele ja kogudusele.

Ingel pöördus Maarja poole sõnadega: "Tere, sa armuleidnu!" Nendest sõnadest – "armuleidnu" ehk "täis armu" (ladina keeles "plena gratia") – on kinni haaratud ning siit on saanud alguse neitsi Maarja jumaldamine. (See ei loe midagi, et ka Stefanose kohta on kirjutatud, et ta oli "täis armu" - Apt.6,8). Efesose kirikukogul (431) tehti neitsi Maarja jumaldamine katoliku kiriku dogmaks, kuigi Pühakiri ei anna sellele vähimatki alust.

Kuidas nimetas Jeesus ise oma ema? – "Naine" (Joh.2,4; 19,6). Kordagi ei nimetanud Ta Maarjat oma emaks. Loeme ühe pikema tsitaadi – Mat.12,46-50: "Kui Ta rahvale veel rääkis, vaata, siis seisid Ta ema ja Ta vennad õues ja tahtsid Temaga rääkida. Siis ütles keegi Temale: "Vaata, Su ema ja Su vennad seisavad õues ja tahavad Sinuga rääkida!" Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda Temale teatas: "Kes on mu ema ja kes on mu vennad?" Ja Ta sirutas oma käe jüngrite poole ning ütles: "Vaata, siin on mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema!""

Kogu oma maise elu kestel keeldus ta nimetamast Maarjat oma emaks. Küll aga nimetas Ta Jumalat oma Isaks! Ta oli "lähtunud Jumalast" (Joh.8,42; 13,3; 16,27), mitte neitsi Maarjast. Igal juhul ei saanud Maarjast alguse Jumala Poeg Jeesus. Me võime öelda, et Maarja sünnitas Inimese Poja Jeesuse. Maarja sünnitas inimese, mitte Jumala. Jumalana on Jeesus eksisteerinud igavestest aegadest. Inimeseks sai ta Maarja kaudu. Nii et Maarja ei ole Jumala sünnitaja või Jumala ema, nagu väidab katoliku kirik; Ta on inimese sünnitaja, inimese Jeesuse ema. Mil määral? Kui seemnerakku Joosepilt ei olnud vaja, kas siis ikka oli vaja munarakku Maarjalt? Ilmselt hakkas laps Jeesus lihtsalt ime läbi kasvama Maarja üsas, saamata alguse ei Joosepist ega Maarjast. Aga see on saladus, mida teab täpselt vaid Jumal.

Ei jumaldanud Maarjat Johannes ega ükski apostel ega kristlased Piibli aegadel. Ta oli üks tavaline "armuleidnu," hea usklik naine. Ajalugu näitab, et Maarja jumaldamise idee saadi otseselt paganlikest usunditest. Seal olid sellised jumalannad või jumalaemad nagu idamaa Taevakuninganna, Väike-Aasia Magna Mater ehk Suur Ema jt. Pikkamööda hakati sel alusel koostama palvet, mille nimeks on Ave Maria. Esimesed sõnad saadi siit samast, ingli tervitusest: "Ave Maria – "Ole tervitatud, Maria!"

Hiljem, tuhande aasta möödudes lisati siia juurde veel Eliisabeti sõnad, keda Maarja kohe peale ingli ilmumist külastas: "Õnnistatud oled sina naiste seast" (Luk.1,42). See oli aastaks 1184.

Maarja kultus süvenes ja 1495. aastaks oli valmis selline palve: "Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand olgu sinuga! Õnnistatud oled sina naiste seast ja õnnistatud on sinu ihu sugu Jeesus. Püha Maarja, Jumala ema, palveta meie, patuste eest nüüd ja meie surmatunnil. Aamen." Nii et alles reformatsiooni ajaks muutus see kultus tõeliseks – hakati pöörduma palves otseselt Maarja poole. Aga miks mitte – katoliku kirik oli ju vastu võtnud mittepiibelliku idee hinge surematusest! Ametlikult kinnitati see nn. kanooniline palve Missade raamatus 1568. aastal.

Piiblis on väljendatud lihtsalt Jumala heakskiitu ühele Tema ustavale lapsele ja ei midagi muud. Inimesed aga on arendanud sellest välja kultuse. Ärme valmistame meie endale ebajumalaid, et need juhiksid meie tähelepanu ära elavalt Jumalat. "Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus" (1.Tim.2,5). Jumal üksi väärib kummardamist, sellepärast palugem vaid Tema poole.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv