Oled see Sina, Jumal?
01.08.2009 - (1839)

1.Sam.3,9 II osa: "Jehoova, räägi, sest Su sulane kuuleb!"
Paljudes kohtades maailmas armastavad inimesed riputada sõidutee äärde üles plakateid, mille sõnum peaks panema möödasõitjaid mõtlema. Ühelt suurelt plakatilt võis lugeda: "MIKS SA MULLE EI HELISTA? – JUMAL" Üks teine plakat teatas: "ÄRA SUNNI MIND TULEMA ALLA! – JUMAL"
Kahjuks on paljude jaoks taolistele plakatitele põgus pilguheitmine ainus suhtlemisviis ja -aeg Jumalaga! Nii aga polnud esimeste inimeste, Aadama ja Eevaga. Neil oli Eedeni aias imeline eesõigus mitte ainult kõndida ühes Jumalaga, vaid ka Temaga sõna otseses mõttes rääkida. Jumal kõneles nendega kuuldavalt palgest palgesse.
Patu sissetung meie maailma ei lubanud Jumalal inimesega enam nii lähedaselt suhelda. Siiski rääkis Ta vahel teatud prohvetitega ja mõnikord isegi tavaliste inimestega. Kuuldavate sõnadega hoiatas, manitses, juhatas ja lohutas Ta aeg-ajalt oma lapsi. Nii oli Piibli aegadel. Kui tänapäeval keegi ütleb: "Issand rääkis minuga ning käskis mul teha seda ja teist," siis vaadatakse talle tavaliselt kui nõdrale või kurikaelale!
Küsime täna: Kas Jumal ikka veel räägib oma lastega? Kui jah, siis kuidas? Ja mis on sama oluline: Millest me teame, et see on tõesti Jumal, keda me kuuleme rääkimas?
"Los Angeles Times" tõi ühes oma 1991. aasta märtsikuu numbris ära loo mehest, kes oli veetnud 2500 tundi viie aasta kestel ühe väga veidra projekti kallal. Mees – torumees, mitte mingi kunstnik – liimis kokku 65,000 hambaorki elusuuruseks Jeesuse kujuks ja pani selle välja oma maja ette kõigile vaatamiseks. Pimeduse saabudes oli see valgustatud. Miks ta seda tegi? "Jumal käskis mul seda teha," ütleb mees. Kas Jumal tõesti käskis tal seda teha? Vähemalt tema uskus seda.
Viimasel ajal on palju segadust selles, mida Jumal on väidetavalt käskinud kellelgi teha. Kindlasti ei käskinud Jumal David Caresh'il organiseerida oma kogudust, mis oli suletud relvastatud laagrisse ja kus mees nimetas end Kristuseks ning vägistas enamus oma koguduse naistest ja mõned lastest. Jumal ei käskinud televisiooni-evangelistil koguda vaatajaskonnalt miljon dollarit teatud aja kestel, või muidu Ta võtab temalt elu. Jumal ei ole öelnud inimestele paljusid asju, mida inimesed usuvad või väidavad Jumala öelnud olevat.
Ometi teevad inimesed paljusid vääri asju, uskudes, et nad täidavad Jumala tahet. Isegi Ku Klux Klan'i tegelased väidavad, et nad korraldavad oma mustanahaliste-, juutide- ja homodevastaseid aktsioone "Jumala auks!"
Ja palju on neid, kes usuvad nende jumalikku inspireeritusse. Iga "prohvet," kes kõneleb Jumala nimel, leiab endale järgijaid! Asi poleks nii hull, kui tegu oleks ainult religioossete fanaatikute või vaimselt haigete inimestega. Nemad ei suudaks petta nii paljusid. Kahjuks on see Jumala Sõna vääresitamine palju laiem. Inimesed aga võtavad seda vastu kui tõde.
Jumala ustav prohvet Jeremija kirjutab – Jer.14,14: "Aga Jehoova ütles mulle: prohvetid kuulutavad minu nimel valet! Mina ei ole neid läkitanud, ei ole neid käskinud ega nendega rääkinud; nad kuulutavad teile vale nägemusi, tühiseid ennustusi ja oma südame pettekujutlusi!"
Näete, Jumal hoiatab meid oma Sõna kaudu, et on inimesi, kes kuulutavad oma mõtteid Jumala nimel! Teises kohas kirjutab Jeremija – Jer.23,30-32: "Sellepärast, vaata, olen ma prohvetite vastu, ütleb Jehoova, kes varastavad üksteiselt minu sõnu! Vaata, ma olen prohvetite vastu, ütleb Jehoova, kes pruugivad omaenese keelt ja ütlevad: "Jehoova ütleb!" Vaata, ma olen nende vastu, kes prohvetlikult kuulutavad vale unenägusid, ütleb Jehoova, ja jutustavad neid ning eksitavad mu rahvast oma valede ja kelkimistega, sest mina ei ole neid läkitanud ega käskinud ja nad ei too sellele rahvale mingit kasu, ütleb Jehoova!"
Mõeldes nüüd sellele, et juba paljud vana-aja prohvetid, nagu ka paljud tänapäeva "prohvetid" ja rahva vaimulikud juhid, esitavad Jumala Sõna valesti või kuulutavad oma mõtteid, arvamusi ja pettekujutlusi Jumala nimel, kerkib üles küsimus: Kas Jumal üldse julgeb jätkata meiega kõnelemist nende kanalite kaudu?
Ilmselt julgeb, sest vastasel korral poleks mul mõtet siin teile rääkida ja teil poleks mõtet mind kuulata. Kuid millest te teate, et see, mida ma teile räägin, on Jumalast inspireeritud? Kuidas te teate, et ma ei esita siin oma "pettekujutlusi"? Need on küsimused, mida te peaksite endalt küsima iga kord, kui kuulete kedagi kõnelemas Jumala nimel.
Jah, Jumal kõneleb prohvetite, jutlustajate ja paljude kristlastest tunnistajate läbi. Kuid, nagu te mõistate, on siin palju ruumi igasugustele eksimustele ja eksitustele. Kuid õnneks ei ole see ainus viia kuulda Jumala häält.
Vahel me oleme ehk olnud kadedad inimeste peale, kes Piibli aegadel kuulsid otseselt Jumala häält. Mõtle, kui tore, kui Ta räägiks otse minuga, või saadaks oma ingli erilise sõnumiga! Aga kui sellele rohkem mõelda, siis kas nad olidki nii eelistatud olukorras. Võib-olla oleks hoopis neil põhjust olla kade meie peale. Ei olnud ju neil Piiblit. Isegi Uue Testamendi aegadel ei olnud kellelgi sellist täielikku Jumala Sõna kogumikku, nagu on meil! Aga just see on see "kõnepult," kust me võime kuulda ehtsat Jumala häält.
Ja see hindamatu aare on kättesaadav kõigile – tema omas keeles ja väga madala hinnaga. Sageli jagatakse Piibleid lausa tasuta. Ühtki teist raamatut pole nii palju kingitud kui Piiblit. Miks on Piibel nii laialt levinud? Sest selle taga on Jumal, kes soovib end ilmutada igale inimesele ja omada temaga isiklikku suhet – armastusest inimese vastu. Ta soovib, et me Teda tundma õpiksime ning oleksime teadlikud Tema tõotustest ja tahtest. Tema Sõna tundes oleme me kaitstud nende eest, kes seda valesti esitavad, kes räägivad Jumala nimel valet.
See on tõsine küsimus. Kaalul on meie elu. Kuidas seda elada Jumala tahte ja plaani järgi, et meil oleks tulevikku ja lootust? Me vajame usaldusväärseid juhiseid. Aga teate isegi, kuidas nende juhistega on: sageli peame end targaks ja paneme asjad kokku juhist korralikult uurimata ja järgimata. Ja tulemus – midagi jääb üle, midagi tuleb puudu ja asi ei tööta, nagu vaja. Võib juhtuda isegi õnnetus.
Meie elu on kõige keerulisem asi, mis meil tuleb kokku panna. Ja Jumal on andnud meile igaühele selleks üksikasjaliku juhise – Piibli. Jumal on meid valmistanud ja Tema teab kõige paremini, milline peaks olema meie elu. Järgime siis Tema juhiseid. See on Jumal, kes kõneleb selle Sõna kaudu. Paulus kirjutab – 2.Tim.3,16.17: "Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud."
Kuid Piibel on mitte ainult juhis ja õpetus. Heb.4,12 teatab, et "Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja." Piibel on Jumala käes vägev tööriist inimeste muutmiseks Tema sarnaseks.
Piiblis on Jumala Sõna kirjeldatud mitmel viisil. Ps.119,105 teatab, et "Sinu Sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!" Tähendamissõnas külvajast võrdles Jeesus seda seemnega. Kui see külvata soodsasse pinnasesse – vastuvõtlikku südamesse – "tärkab" see ja "kasvab," kandes rikkalikult "vilja" (Mrk.4,8).
Sõna läbi Jumal pühitseb meid. Paludes oma Isa, ütles Jeesus – Joh.17,17: "Pühitse neid tões: Sinu sõna on tõde!" Pühitsemine on meie muutmine Jeesuse sarnaseks.
Jumala Sõna tõhususest räägib hästi Jes.55,10.11: "Sest otsekui vihm ja lumi tuleb taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastab maad ja teeb selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!"
Nagu te mõistate, on Piibel kõige usaldusväärsem Jumala sõnumi edastaja. Kuid see ei tähenda, nagu oleksid jutlustamine, õpetamine ja tunnistamine täiesti ebausaldusväärsed, millest meil tuleks hoiduda. Piibel ise ütleb, et "seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots" (Mat.24,14). Jutlustajate ja Piibli õpetajate sõnumi kuulamine on seega väga oluline, kuid meil tuleks õppida midagi varastelt kristlastelt Beroias. Apt.17,11 teatab: "Need olid üllamad kui Tessaloonika juudid; nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati."
Siit võime teha järelduse: vaimulikus õpetuses usalda vaid seda, mida ütleb Issand oma Sõnas. Jes.8,20 võtab selle kokku: "Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu!"
Kuid Jumal on ilmutanud end mitte ainult oma Sõnas. Paulus kirjutab – Rom.1,18-20: "Sest Jumala viha saab ilmsiks taevast kõige inimeste jumalatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde ülekohtuga kinni peavad, sellepärast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud. Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda."
Jumal kõneleb oma Sõna ja saadikute kaudu, kuid Ta kõneleb ka oma loomistöö kaudu. Iga elusolend on ime, nii taime- kui loomariigis. Ja suurim ime on inimene, kelle Jumal valmistas erilise armastuse ja hoolega oma näo järgi, enda sarnaseks (1.Ms.1,26). Ta andis inimesele võime näha loodu taga Loojat. Kasutagem siis seda võimet ja vaadelgem Jumala kätetööd. Ta kõneleb meile palju selle kaudu.
Kuid on veel üks viis, kuidas Jumal kõneleb inimesega, kuidas me kuuleme Tema häält. See on küll vastuoluline ja ainult sellele toetuda on ohtlik, kuid me ei saa ka eitada, et Jumal kasutab seda kanalit. See on n.n. "otsene ilmutus," kus Jumal räägib meiega meie meele või mõistuse kaudu. See võib toimuda öises nägemuses või unenäos, kuid miks mitte ka päeval. Vahel me lausa kuuleme häält meile midagi ütlemas, vahel me tajume midagi, vahel me näeme midagi. Jumal kõneleb meiega olukordade kaudu, aidates meil teha tähtsaid otsuseid, ja vahel ka lihtsalt n.ö. "sisemise hääle" või intuitsiooni kaudu. Ma usun, et igaühel meist on mõni selline kogemus. Kuid kui palju on meil jäänud kuulmata, sest me ei ole jäänud piisavalt vaikseks, et kuulata seda tasast, vaikset häält (1.Kun.19,12).
Kaua aega tagasi, kui veel ei olnud elektrilisi külmikuid, kasutasid inimesed looduslikke külmikuid. Suurde, massiivsete seintega ruumi toodi talvel palju jääd ja kaeti paksu saepurukihiga. Selliselt säilis jää kogu suve vältel.
Ühel päeval kaotas jäähoidla tööline oma kella. See oli väga kallis kingitus tema nüüd juba surnud isalt, kes ütles, et iga kord, kui sa kuuled selle kella tiksumist, mõtle, kui väga ma sind armastan. Mees otsis kella koos teiste töölistega saepuru seest terve päeva, kuid tulemusteta. Õhtu eel tuli sinna üks väike poiss, kes oli kuulnud sellest õnnetusest ja pakkus oma abi kella otsimisel. Mehed ütlesid, et see on lootusetu ettevõtmine – nad mitmekesi ei olnud seda terve päeva jooksul leidnud. Kuid poiss ei lasknud end heidutada; ta sisenes külmhoonesse ja sulges massiivse ukse enda järel. Viis minutit hiljem astus ta sealt välja koos leitud kellaga!
Meestel oli hea meel ja kui poiss kella selle omanikule üle andis, küsis viimane: "Kuidas sul küll õnnestus see nii kiiresti leida?" Poiss naeratas ja vastas: "Ma läksin sisse, sulgesin ukse, heitsin maha põrandale ja jäin hästi vaikseks... ja siis ma kuulasin tõesti pingeliselt ja kuulsin tiksumist."
Kui me soovime kuulda Jumala häält, siis jäägem vaikseks ja kuulakem eriti tähelepanelikult! Kuid et saada kindluse, et see, kes meiega kõneles, oli tõesti Jumal, siis katsugem kõik sõnumid läbi kirjutatud Sõnaga. Kui need on omavahel kooskõlas, on kõik korras. Me teame, et Jumal on rääkinud! Ja täname Teda. Ja teeme Tema sõna järgi.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv