Armastad sa tõesti Jumalat?
01.10.2011 - (1472)

2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?"
Vaevalt et leidub õpilasi, kellele meeldivad tunnikontrollid, katsed või testid. Kuid õpetajatele näivad need meeldivat. Eriti ühele õpetajale, kes tegi neid iga nädal. Kord oli tunnikontroll eriti raske. Õpetaja oli pannud sinna kõik kõige raskemad asjad, kus lapsed kõige enam eksivad. Kui lapsed olid oiates ja ägades oma vastused kuidagi kirja pannud, ütles õpetaja, et nüüd pange ka ise hinded. Õpetaja luges ette iga küsimuse järel õige vastuse ja õpilane pidi märkima, kas ta oli vastanud õigesti või valesti. Enamus õpilasi sai alla 50 punkti! Oli kohutav mõelda, kuidas see test rikub ära kogu semestri hinde.
Kuid siis ütles õpetaja: "Ma ei arvesta selle testi tulemustega. Ma ei pane neid kirja. Ma ei teinud seda testi mitte enda vaid teie huvides."
Aeg-ajalt talitab Jumal samamoodi. Piiblist leiame palju näiteid, kus Jumal paneb inimesed proovile. Vanast Testamendist eredaim näide on vast see, kuidas Jumal pani proovile Aabrahami usu, öeldes: "Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!" (1.Ms.22,2). See test oli Aabrahami, mitte Jumala huvides. Jumal tundis Aabrahami südant, kuid Ta soovis, et ka Aabraham ise mõistaks, kui palju ta Jumalat armastab, kui kaugele on ta valmis minema Jumalat usaldades, Tema käske täites. Nagu me teame, tegi Aabraham selle üliraske testi edukalt läbi.
Uuest Testamendist võib pidada üheks eredamaks näiteks Jeesuse poolt Peetruse läbikatsumist mererannal peale oma ülestõusmist, kui Ta esitas talle südant läbikatsuva küsimuse: "Kas sa armastad mind? Kas sa tõesti armastad mind rohkem kuid need teised jüngrid?" Esitanud selle küsimuse kolm korda, läks see Peetruse südamesse, kes vastas siiralt: "Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et oled mulle armas!" (Joh.21,15-7).
Kuidas vastaksid sina küsimusele: "Kas sa armastad Jumalat?" Ma kujutan ette, et enamus meist vastaks pikalt mõtlemata: "Jah, loomulikult ma armastan Jumalat!" On kerge öelda või laulda: "Ma armastan Jeesust", kui me ei tungi sügavamale ega mõtle, mida see tegelikult tähendab. Täna ma soovin aga, et me läheksime sügavamale ja mõtleksime selle üle tõsisemalt järele, nagu soovitab meie tänane sissejuhatav kirjakoht – 2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?"
Paulus kirjutab siin Korintose koguduse liikmetele – inimestele, kes sarnaselt meiega väitsid, et armastavad Jumalat, kuid kel oli palju igasuguseid probleeme nii õpetuse, elu kui suhtlemise vallas. Paulus pidi neile seletama, mis asi see armastus üldse on! (1.Kor.13. ptk.)
Te peate end usklikeks, kuid kas te ikka olete usus! Te kutsute end kristlasteks, aga kas Kristus ikka elab teie südameis? Kas Tema Vaim – Püha Vaim – mõjutab, jah, juhib teie mõtteid, sõnu ja tegusid? Katsuge iseendid läbi, uurige iseendid, korraldage endile tõsine test ja vaadake, kas te sooritate selle edukalt või kukute läbi!
Me ei soovi selles katses läbi kukkuda. Me ei soovi oma elu lõpus avastada, et me polegi usus, et Jeesus ei elagi meie südames. Me ei soovi olla need, kellest Jeesus ütles – Mat.7,21-23: "Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!"
Kujutage ette, Suurel Kohtupäeval on neid, kes peavad end kristlasteks, kuid kes kuulevad Kristuse suust sõnu: "Ma ei ole elades [ehk kunagi] teid tundnud!" Kuidas saab see nii olla? Kas Kristus ei tunnegi kõiki inimesi? Kas Jumal ei tunnegi oma halbu, sõnakuulmatuid lapsi? Muidugi, Ta tunneb kõiki inimlapsi selle sõna üldises tähenduses. Kuid ilmselt olete pannud tähele, et kui Piiblis on kasutatud sõna "tundma" suhte tähenduses, siis osutab see väga lähedasele, intiimsele vahekorrale. Seal, kus eestikeelses piiblitõlkes seisab: "Aadam sai ühte oma naise Eevaga," kõlab otsene tõlge: "Aadam tundis oma naist Eevat" ja loomulikult tähendab see kõige lähedasemat vahekorda nende vahel, mille tulemuseks oli lapse sünd.
Nii et kui Jeesus ütleb: "Ma ei ole elades teid tundnud!" tähendab see, et me pole kunagi tulnud Tema lähedusse; meil pole kunagi olnud Temaga lähedast suhet.
Mida me peame siis tegema, et olla kindlad, et oleme "usus", et me ei kuuleks iial sõnu: "Ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust!"
Piibel ei tee seda asja meie jaoks keeruliseks. Prohvet Jesaja läbi kuulutab Jumal, et usutee on nii lihtne, et "kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte!" (Jes.35,8). Mida siis ütleb Piibel usutee kohta, kristlaseks saamise kohta?
Kõigepealt on öeldud, et me peame uskuma Issandasse Jeesusesse Kristusesse (Apt.16,31). Kas sa usud Temasse? Usud? Siis on kõik korras! Kas ikka on? Kirjutades usust, ütleb Jakoobus – Jak.2,19: "Sina usud, et Jumal on ainus. Sa teed hästi! Ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad." Apt.19,15 kirjutab Luukas: "Ent kuri vaim vastas ning ütles neile: "Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean." Ka kurjad vaimud tunnevad ja usuvad Jumalat – omamoodi. Kindlasti pole nende puhul tegemist päästva usuga. Nii et tõeline usk on midagi enamat kui lihtsalt Jeesuse ja Jumala uskumine. Paulus räägib Jeesuse elamisest meie sees, kusjuures Tema Vaim – Püha Vaim – mõjutab ja juhib kõike, mida me mõtleme, räägime või teeme.
Piibel õpetab, et kui me usume Jeesusesse Kristusesse, siis teeme Ta oma elu Issandaks, enda peremeheks, juhiks. Seda kogemust me kutsume meeleparanduseks, mis lihtsas keeles tähendab pöördumist ehk ümber pööramist: enne jooksime me patu järel, nüüd jookseme patu eest ära; enne läksime Jumalast eemale, nüüd pürgime Jumala poole. Me püüame elada nii, nagu see on meelepärane Jumalale.
Sellest ei räägita tänapäeval palju ja tulemuseks on, et paljud inimesed elavad amoraalset elu enne Kristuse vastuvõtmist ja jätkavad sellist elu ka pärast väidetavat usklikuks saamist. Nad joovad õlut enne kristlaseks saamist ja teevad väikesed õlled ka peale kiriku jumalateenistust. Nad olid ahned enne Kristuse vastuvõtmist ja jäid ahneteks ka siis, kui nad nimetasid end kristlasteks.
Kui sa ei ole Kristuse vastuvõtmise hetkest muutunud, siis põrud sa selles täna nimetatud katses ehk testis läbi, sest olles saanud kristlaseks, sa lihtsalt ei saa jääda endiseks! Paulus kirjutab – 2.Kor.5,17: "Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud [vanas tõlkes: kõik on uueks saanud]!" See muutus on nii dramaatiline, nii silmatorkav, et see ei saa jääda märkamatuks ei sulle endale ega teistele.
Üks muutustest on see, et sa hakkad elama Jumala tahte järgi. Me lugesime, et Jeesus ütleb kohtupäeval paljudele: "Ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust!" Me ei lugenud viimaseid sõnu, millega Jeesus lõpetas selle lause, ja need on "te ülekohtutegijad!" (Mat.7,23). Mis on ülekohus? Ülekohus on Jumala tahtest üleastumine, nagu Jeesus ise ütles samas kontekstis – Mat.7,21: "Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas."
Jumala tahte täitmine pole mitte käsumeelsuse ilmutamine, vaid armastuse väljendus. Jeesus ütles – Joh.14,15: "Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!" Ja Johannes kirjutab – 1.Joh.5,3: "Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!"
Ja, muidugi, kui me räägime apostel Johannesest ja armastusest, ei saa me mainimata jätta ka Johannese erilist muret, et kristlased armastaksid üksteist! "Armsad, armastagem üksteist," kirjutab ta 1.Joh.4,7, "sest armastus on Jumalast, ja igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat." Ning sama peatüki 20. ja 21. salmis ta lisab: "Kui keegi ütleb: "Mina armastan Jumalat", ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja meil on Temalt see käsk, et kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda."
Nii et ka kaaskristlaste armastamine on üheks katsekiviks, kas me ikka tõesti armastame Jumalat. Muidugi on üheks armastuse katsekiviks veel see, kui palju ja kui tihti me suhtleme Jumala ja oma Päästjaga – kui palju me räägime palves Temaga ja kui palju me laseme Tal rääkida meiega Pühakirja kaudu. Kui me Jumalat armastame, siis me mitte ei PEA Temaga suhtlema, vaid me TAHAME Temaga suhelda ja me teeme seda alati rõõmuga. Me palvetame "lakkamata" (1.Tes.5,17) ja me kõnnime "ühes Jumalaga" (1.Ms.5,24).
Ning, muidugi, on üheks Jumala armastamise tunnuseks Temast tunnistamine. See on nii loomulik, sest vanasõnagi ütleb: millest süda täis, sellest räägib suu! Me anname kõik, mis me oleme, ja kõik, mis meil on, Tema teenistusse ning palume: "Issand kasuta mind!"
Küsigem nüüd iseendalt: Kas ma sooritasin selle testi või kukkusin läbi? Paulus kirjutas – 2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?"
Hea uudis on, et see test pole mitte Jumala vaid meie huvides. Ja Jumal ei arvesta meie tänast tulemust Suurel Kohtupäeval. Kui me sellest midagi õpime, nagu need õpilased seal koolis, siis tuleb see meile ainult kasuks ja Jumalal, kes aitab meid valmistuda suureks eksamiks, on meist hea meel! Kuni kestab meie elu, kuni kestab armuaeg, on kõike veel võimalik muuta. Täna on üks hea päev selle muutuse toimumiseks, kui me otsustame saada täielikult Issanda omaks ning armastada Teda "kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest" (Mrk.12,30).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv