Miks olen ma siin?
02.02.2013 - (1990)

Täna mõtiskleme pisut elu ühe tähtsaima küsimuse üle: Miks olen ma siin?
Meenub lugu 5-aastasest poisist, kes tuli ema juurde ja küsis: "Kust olen ma tulnud?" Ema hingas sügavalt, sest ta oli kartnud, et ühel päeval laps talle selle küsimuse esitab. Ta oli otsustanud rääkida lapsele tõtt ja nii istus ta pojaga sohvale ning selgitas talle detailselt kogu paljunemise protsessi – eostumine, lapse kasvamine emakas, sündimine. Kuulanud ema umbes 20 minutit, katkestas väsinud ja tüdinud poiss teda ja ütles: "Aga, emme, kust olen ma tulnud? Jimmy ütles, et ta on tulnud New Yorgist. Kust olen mina tulnud?"
Ka sellist viga võib teha! Kuid ma loodan, et mitte täna hommikul, kui me kavatseme kaevata elu ühes tähtsaimas küsimuses: Miks olen ma siin? ehk Mis on elu mõte?
Kas me oleme kunagi mõelnud, miks olen ma olemas, miks ma elan, miks lubas Jumal ärgata mul täna hommikul, mis on minu eksisteerimise eesmärk? Kui ma pole sellele varem mõelnud, miks mitte teha seda täna, sest peab ju olema mingi põhjus, miks Jumal on andnud mulle elu. Seda on oluline teada, sest kui ma seda ei tea, võivad sel olla igasugused negatiivsed tagajärjed, nagu neist kõneleb hästi kuningas Saalomon oma Koguja raamatus. Tema, kui üldse keegi, oleks pidanud teadma vastust. Ta elas täiel rinnal, tal oli kõik, mida see maailm võib pakkuda. Tal oli raha rohkem, kui ta oleks suutnud kulutada; tal oli asju rohkem, kui ta oleks suutnud kasutada. Tal oli naisi rohkem, kui ta oleks suutnud armastada. Tal oli tarkust rohkem, kui ühelgi inimlapsel tol ajal. Tal oli kõik – ja ometi ei suutnud ta tõeliselt mõista elu eesmärki!
1. ELU ILMA EESMÄRGITA.
Pöördugem Koguja raamatu poole ja vaadelgem mõningaid negatiivseid asju, mis tulenevad elu eesmärgi mitte teadmisest.
Kog.1,1-14: "Koguja, Taaveti poja sõnad, kes oli kuningas Jeruusalemmas. "Tühisuste tühisus," ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine! Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all? Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti! Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb! Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku! Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha! Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast! Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel — ei ole midagi uut päikese all! Või on midagi, mille kohta võiks öelda: vaata, see on uus? Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid! Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!
Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas. Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele endi vaevamiseks! Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!"
Esimesena torkab silma, et kui me ei tea elu eesmärki, tundub kõik nii tühisena; elu näib olevat tühi, mõttetu. "Tühisuste tühisus," ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine!" Tõesti haletsusväärne olukord! Sa supled külluses, aga millelgi pole sinu jaoks mõtet! Oled sa tundnud end vahel nii? Aga ilma mingi kindla eesmärgita elu just selline ongi! Sa võid seda nautida pisut aega, aga see tüütab sind kiiresti.
Teiseks, kui sa ei tea oma eksistentsi eesmärki, näib elu ühe lõputu jooksuna oravarattas. "Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb... Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb! Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku! ... Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel — ei ole midagi uut päikese all!" Eesmärgita elu on nagu karussell, mis käib aina ringi, jõudmata kuhugi välja. See teeb vaid pea uimaseks ja mõnel võib minna lausa süda pahaks! Kõik need asjad väsitavad, ütleb Saalomon.
Kolmandaks, kui sa ei tea elu eesmärki, ei tunne sa kunagi rahuldust. "Silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast," kirjutab Saalomon. Meid ei rahulda juba nähtud ja kuuldud asjad. Me tahame pidevalt midagi uut ja ikka paremat. Kümnetolliste ühe kanaliga mustvalgete kineskooptelerite ja nigela monoheli juurest oleme jõudnud üle neljakümnetolliste värviliste LCD telerite ja Hi-Fi stereo surround heli juurde, vahetades mugavast tugitoolist kaugjuhtimispuldiga kümneid või sadu kanaleid, kuid me pole ikka rahul, soovides aina midagi uut ja paremat – 4D kinosid ja filme ning stereopildiga telereid. Kuid varsti tüdineme ka neist, oodates üha midagi uut. Miski ei rahulda meid siin ilmas, kui meil pole kindlat elu eesmärki.
Ja neljandaks, kui su elul pole eesmärki, ei näe sa elamises endas mõtet. Ja paljud teevadki ise oma tühisele eksisteerimisele lõpu peale. Ja kui sa suudadki midagi korda saata, siis kas teised sellest hoolivad? Saalomon kurdab: "Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!" Väga väheseid inimesi ja tegusid mäletatakse. Valdav osa inimesi unustatakse täielikult, justkui neid poleks olnudki. Miks siis üldse elada?
Ameerika tuntud pastor ja populaarne kõneleja ning paljude raamatute autor Tony Campolo on öelnud: "Kui sa hakkad endast uhkust tundma, siis mõtle sellele, et varsti peale seda, kui su surnukeha on hauda lastud, söövad su pere ja sõbrad kartulisalatit ning räägivad anekdoote ja sina oled ajalugu!" Jah, ajalugu, mida mäletab ja vahel meenutab veel vaid üks põlvkond – ja seejärel oled sa unustatud.
Masendav, kas pole? Aga just sellisena kirjeldab Saalomon elu, millel pole kõrgemat eesmärki.
2. KUIDAS AVASTADA JUMALA EESMÄRK MEIE OLEMASOLULE?
Jumalal on eesmärk meie eksistentsile. Ta on avaldanud selle Piiblis. Paulus kirjutab Ef.1:4-5, et Jumal on "meid ... valinud Tema [Kristuse] sees enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema ees armastuses, meid ette ära määrates lapseõiguse osalisiks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heaksarvamisel." Juba kaua enne selle maailma loomist mõtles Jumal inimkonnale. Isa sarnaselt unistas Ta lastest, kes oleksid Tema sarnased – pühad ja head – keda Ta võiks armastada ja kes armastaksid Teda. Tema meeles mõlkus suur õnnelik perekond – Jumala perekond. Kas me suudame ette kujutada, millise õhinaga asus Ta looma seda taevast ja maad? Ja kui Ta oli jõudnud oma loomistööga lõpule, pole ime, et Piibel teatab: "Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!" (1.Ms.1,31). Jumal oli õnnelik. Tuliuuel planeedil elasid kaks Tema last, kellega Tal oli rõõm suhelda.
Me teame Piibliloost, et seda puhast rõõmu ei jätkunud kauaks. Siiski ei suutnud patt väärata Jumala eesmärki meie eksistentsile. Veel enne, kui patt meie esivanemad rikkus, oli Jumalal valmis plaan nende päästmiseks. Ta lubas oma Pojal surra nende eest, et igaüks, kes seda armastust näeb ja sellele vastab, saaks pattude andestuse ning elaks edasi igavesti Tema püha perekonna liikmena. Me võime ette kujutada, kuidas Jumal valmistab õhinal meile praegu taevasse eluasemeid, sest Ta ei jõua ära oodata aega, mil Ta saab olla jälle oma lastega – ja seda igavesti! Kas ka meie valmistume sellise innuga kohtuma oma Isaga?
Jumala eesmärk pole pelgalt meie üürikene elu – ja pealegi veel siin murede maal. Ta on planeerinud meile igavese elu maal, kus meie elutaevas pole enam pilvi – maal, kus Ta igatseb pühendada meid oma loomistöö saladustesse. Paulus kirjutab – 1.Kor.2,9: "Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad!" Seal me juba ei väsi ega tüdi, sest seal muutub meie elu iga päevaga põnevamaks.
Ja nii võimegi me Piibli alusel defineerida oma käesoleva elu mõtte: Meie siinse elu mõte on valmistuda igaveseks eluks. Mis on igavese elu mõte? Austada Loojat ja valmistada Talle rõõmu, tundes ise Temast ja Tema töödest rõõmu. Kui meie siinse elu mõte on valmistuda igaveseks eluks, siis kerkib siit omakorda küsimus: Kuidas me peaksime seda elu elama?
3. MIDA SOOVIB JUMAL MEID TEGEVAT?
Me võiksime nimetada neli põhilist asja, mida Jumal soovib meid tegevat oma eluga või oma elus. Ja need kõik on omavahel tihedalt seotud. Üks juhatab teiseni.
Esimene, Jumal soovib, et me õpiksime Teda tundma. See peaks olema loogiline ja lausa iseenesest mõistetav: kui Ta on minu Isa ja mina Tema laps, Tema perekonna liige, siis soovib Ta, et ma tunneksin Teda.
Kuidas me õpime kedagi tundma? Veetes temaga aega – rääkides temaga ja kuulates tema kõnet ning tegutsedes koos. See tähendab, et Jumal kutsub meid veetma koos Temaga aega – rääkides Temaga palves ning kuulates Tema kõnet Piiblis ja looduse raamatus ja isegi oma südames ning töötades koos Temaga hingede päästmisel. Me veedame aega Jumalaga jumalateenistustel, kuid ka oma kodus ja igapäevase töö juures ning vaba aega veetes. Me õpime tundma oma taevast Isa, õppides tundma Jeesust Kristust, Tema ainusündinud Poega, kelle Ta läkitas meie päästmiseks. "Kes mind on näinud, see on näinud Isa," ütles Jeesus (Joh.14,9). Me peame õppima tundma nii Isa kui Poega. Jeesus ütles – Joh.17,3: "Aga see on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud." Niisiis õpime me Jumalat tundma, vastates Jeesuse kutsele: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!" (Mat.11,28).
Olles õppinud Jumalat tundma ning hakanud Teda uskuma ja armastama, jõuame teise asja juurde, mida Jumal meilt ootab selles elus. Ja selleks on: Ta soovib, et me kasvaksime iseloomus ja saaksime Kristuse sarnaseks. Ta soovib, et me lisaks õigeksmõistmise annile võtaksime vastu ka pühitsuse anni. Ta soovib, et Jeesusest kui meie Päästjast saaks ka meie Eeskuju. See Jumala soov peaks olema õigustatud, sest Tema perekonna liikmena, Jeesuse vennana, peaksin ma ju ka sarnanema nii oma Isale kui oma suurele Vennale!
Kuidas seda saavutada? Jeesus vastab – Mat.11,29: "Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingele." Õppigem Jeesuselt! Siiski, üks asi, mida ma elust olen õppinud, on see, et kõige paremini kasvatavad meid kogemused. Sellepärast ei väsi ma palvetamast iga päev, et Jumal kingiks mulle ja meile kõigile kogemusi, mis viiksid meid Temale lähemale, mis muudaksid meid Jeesuse sarnaseks. Ärge oodake selle palve peale meeldivaid kogemusi; kui palju oli neid meeldivaid kogemusi Jeesuse elus? Kuid teadkem, et "kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad — neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud" (Rom.8,28).
Jumala lastena juhtub meile selles elus igasuguseid kogemusi, kuid kui me Jumalat armastame, teenivad need kõik üht eesmärki – muudavad meid Kristuse sarnaseks. Ja see on Jumala teine soov meile selles elus.
Kolmas asi, mida Jumal meilt selles elus ootab, on, et me oleksime ustav sulane. Hea sulane on see, kes teeb kõiges oma Isanda tahtmist. Jumal tahaks nii väga öelda suurel kohtupäeval igale inimesele: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!" (Mat.25,21). Igavikus ei igavleta pilvetuti peal lösutades kannelt tiristades! Igavikus teenitakse Jumalat ja üksteist iga Jumalalt saadud talendiga! Jeesus näitas meile selles kaunist eeskuju ja Ta soovib, et me oleksime Tema sarnased mitte ainult iseloomus vaid ka teenimises! Tegelikult saab just teenimise kaudu iseloom täiuslikuks. Ja teenimine on see, mis annab elule tõelise mõtte ja sisu ning eesmärgi. Ilma selleta on see "tühisuste tühisus"!
"Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!" ütles Jeesus (Joh.5,17). Tegutsemine, kogu loodu teenimine ei luba Jumalal tunda igavust; see annab Tema elule mõtte ja sisu. Ja Jumal soovib, et me valiksime olla samasugused teenijad, sest ainult nii võime olla taevas õnnelikud – ja tegelikult ka juba siin.
Ja neljas asi, mida Jumal meilt ootab, kui oleme leidnud oma eksisteerimise eesmärgi, on: jagada seda oma hinnalist leidu teistega. Tunned Jumalat? Tutvusta Teda neile, kes Teda veel ei tunne. Tee seda oma eluga ja, kui vaja, kasuta ka sõnu! Paulus kirjutab – 2.Kor.5,19.20: "Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna. Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!"
Nii et kui sa oled leidnud elu mõtte, jaga seda teistega! Ja miks mitte näha selles oma elumõtte jagamises oma elu mõtet?!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv