Väe allikas
02.06.2007 - (1700)

Väike grupp kogunes ülemises toas Jeruusalemma äärelinnas. Nad ootasid — ootasid kannatlikult. Nende Issand oli käskinud neil oodata. "Mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse," oli Ta öelnud. "Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõrgest!" (Luk.24,49). Nii nad ootasid.
Mida nad ootasid? Markus on kirja pannud Jeesuse sõnad — Mrk.16,15: "Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule." See oli nende töö. Nende misjonipõld oli terve maailm! Ja nad ootasid tõotatud väge selle töö teostamiseks.
Möödus üks päev. Midagi märkimisväärset ei juhtunud selles vaikses pühendunud, palvetavate jüngrite ringis. Sügava tõsidusega palusid nad ühel meelel kogu südamest Jumalalt väge, et viia head sõnumid ülestõusnud Päästjast Jeruusalemma, Juudamaale, Samaariasse ja seejärel maailma kõige kaugematesse paikadesse.
Jüngritel ei olnud väljas turvamehi. Nii liikus usklike juures pidevalt rahvast. Paljud soovisid lihtsast uudishimust teada, mis seal toimub — et mitte millestki põnevast ilma jääda. Ka teise päeva õhtuks ei olnud toimunud midagi erilist. Kolmandal päeval ütlesid mõned uudishimulikest: "Siin pole midagi huvitavat, mina lähen ära!"
"Mina lähen ka," ütlesid mõned teised, "lähen parem vaatan endale midagi süüa."
Möödus kolmas, neljas, viies päev — möödus terve nädal — aga midagi erilist ei juhtunud. Kui kaua veel? Jeesus ei olnud neile öelnud, kui kaua neil tuleb oodata.
Koitis kümnes päev. Äkitselt kostis taevast kohin, "otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid." Ometi seisid seinad püsti ja ka katus ei olnud paigast nihkunud. "Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast." (Apt.2,2.3). Otsekohe hakkasid nad kuulutama sõnumit Kristusest erinevates keeltes, nagu Vaim neile väe andis.
Pühakirjas on korduvalt kasutatud kaht ilmekat Püha Vaimu sümbolit — tuul ja tuli. Heebrea keeles on tuul ja vaim üks ja sama sõna.
Kuigi tuul võib olla nähtamatu ja salapärane, on see siiski võimas — see võib olla nii võimas, et miski ei jää püsima selle ees. Hiljuti murdis marutuul Prantsusmaal maha üle 20.000 puu; majadelt pühiti katused, nagu oleksid need olnud puu lehed. Isegi ühe suure katedraali torn paindus vormist välja. Sageli hävitavad tornaadod kõik oma teel.
Tuul sümboliseerib ka Püha Vaimu eluandvat väge — kuni surnute ülestõusmiseni. Jumal ütles prohvet Hesekielile — Hes.37,9.10: "Kuuluta vaimule [tuulele], kuuluta, inimesepoeg, ja ütle vaimule: nõnda ütleb Issand Jehoova: Vaim, tule nelja tuule poolt ja puhu neisse tapetuisse, et nad saaksid elavaks!" Hesekiel jätkab: "Ja ma kuulutasin, nagu ta mind käskis; ja neisse tuli vaim ja nad said elavaks ning tõusid jalgadele — päratu suur vägi!"
Nikodeemus, juudi teoloog, esitas kord Jeesusele väljakutse — Joh.3,4: "Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?" Jeesus selgitas — Joh.3,8: "Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!"
Teine nelipühi sümbol oli tuli. Ka tuli on sageli esinev Jumaluse sümbol Piiblis. Aabraham nägi "suitsevat küpsetusahju ja tuleleeki" (1.Ms.15,17); Mooses vaatles põlevat põõsast (2.Ms.3,2-4). Tervelt 40 aastat ilmutas Jumal end Iisraelile kõrbes päeval pilvesambas ja öösel tulesambas (2.Ms.13,21). Ja Paulus kirjutas — Heb.12,29: "Meie Jumal on hävitav tuli!"
Tuli sümboliseerib Püha Vaimu, kes ilmutab nii valgust kui tõde. Jeesus tõotas — Joh.16,13: "Kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõesse." Püha Vaim mõjutab inimsüdant. Ta juhib ja veenab inimest alistama oma tahe Kristusele, et inimesest võiks kiirata valgust, soojust ja armastust kõigile, kes teda ümbritsevad.
Pühakirjas ei ole Püha Vaimu iial kujutatud külma ja ükskõiksena inimvajaduste suhtes. Teda on kujutatud Jumaliku Isikuna – Jumalana, kes püüab viia inimestele päästesõnumi. Inimene võib näida vaimulikult elutuna nagu kivi. Kuid kui tulekeeled põletavad tõe südamesse, elu muutub. Jumala käsk kirjutatakse südamesse.
On tähtis, et me saaksime ühendatud selle õige väe Allikaga. Üks ameeriklastest perekond komandeeriti mõneks ajaks tööle Hong Kongi. Kuigi nad teadsid, et sealne elektrivoolu pinge on kaks korda kõrgem sellest, mis neil oli kodus (Ameerikas 110V), lülitasid nad harjumusest oma kodust kaasavõetud elektrilisi majapidamisriistu kohalikku võrku ja loomulikult põlesid need läbi!
Ka Jumala tööd tehes võime me vahel unustada. Me võime ühendada end selliste pistikupesadega nagu raha, tehnoloogia või akadeemiline kraad. Neil on oma koht, kuid ei raha, tehnoloogia ega akadeemilised kraadid lõpeta Jumala tööd. Vaimulik vägi ei tule inimlikest allikatest.
"Kui Kristus kutsus enesele järelkäijaid, ei pakkunud Ta neile meelitavaid väljavaateid selles elus. Ta ei lubanud neile kasumit ega ilmalikku au; nemad aga ei esitanud mingeid nõudeid palga suhtes. Tollihoone juures istuvale Matteusele ütles Jeesus: "Järgi mind!" Ja see tõusis ja järgis Teda" (Mat.9,9). — GW 113.
Matteus ei nõudnud Jeesuselt enne Tema teenistusse asumist palka, mis oleks võrdne tema eelneva töötasuga. Kõhkluseta ja küsimusi esitamata järgis ta Jeesust. Talle piisas sellest, et sai olla koos Päästjaga, kuulata Tema sõnu ja võtta osa Tema tööst.
Kui usklikud kogunesid nelipühil ülemisse tuppa, olid nad üksmeelsemad kui kunagi varem. Nad anusid Jumalat siiralt ja innukalt. Jeesus oli neile kinnitanud — Luk.24,49: "Ja vaata, mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõrgest!"
"Jüngrid mõistsid oma vaimulikku vajadust ning hüüdsid Issanda poole püha võidmise pärast, mis pidi neid kõlblikeks tegema hingede päästmise tööks. Nad ei palunud õnnistust vaid enda jaoks. Nad tundsid hingelist koormat teiste päästmise pärast. Mõistes, et armuõpetust tuli viia kogu maailmale, palusid nad väge, mida Kristus oli tõotanud." — AA 37.
See tavaliste inimeste grupp leidis õige väe allika ning ühendas end sellega. Neist said Püha Vaimu võimsad, jõulised tööriistad.
Püha Vaim on nagu tuul pluss tuli. Nelipühipäeval tuli Püha Vaim võimsa tuule ja tulekeeltena. Tuul ja tuli moodustavad koos sellise võimsa jõu, millele ei suuda miski vastu panna.
GK 1991. aastanõupidamisele saabus teade: Kirde-Hiinas on ristitud ühes koguduses korraga enam kui 1000 inimest. Kogudusel ei olnud doktori kraadiga pastorit — polnud isegi ordineeritud jutlustajat. Sel oli vaid kaks väljaõpetamata vanemat ja 30-ndates eluaastates noor naiskõneleja. Seda oli raske uskuda. Järgmisel aastal saadeti sinna kaameragrupp, et filmida järgmist ristimist. Ja 1992. aastal ristisid nad üle 2000 inimese! Järgmisel aastal ristis seesama kogudus üle 4000 inimese! Ainus seletus sellele on, et seal oli süttinud tõeline Püha Vaimu tuli, täites lihtliikmetest juhtide südamed. Nad olid saavutanud õige ühenduse õige väe allikaga.
Kuidas me soovime, et kõikjal kuulutataks sama väega igavest evangeeliumi! Püha Vaim on valmis täitma meid väega. Kas me oleme valmis võtma vastu Püha Vaimu, et kuulutada seda Jumala sõnumit? On aeg — jah, viimne aeg — otsida seda tõotatud väge!
Ajaloolise Nelipühi aruanne ütleb — Apt.2,2-4: "Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. ... Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida." Täidetud Püha Vaimuga, rääkisid nad väega. Ja rahvahulk reageeris sellele: "Mis me peame tegema?" (s.37).
Piibel jätkab — Apt.2,38: "Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.""
Akadeemilisest haridusest kantud professionaalne jutlustamine võib äratada inimeste meeli ja ergutada nende mõtlemisprotsessi. Kuid tähtsad küsimused on: Kas päästesõnum jõudis südameteni? Kas Püha Vaim kõneles neile? Või kõneles see sõnum vaid nende mõistusele? Kui see ei jõudnud südameteni ega ajendanud neid hüüdma Jumala poole: "Mida ma pean tegema, et saada päästetud?" — võib-olla oli see aja raiskamine, nii jutlustajale kui kuulajaile.
Südant-läbikatsuvate kõnede tulemuseks on südant-muutev kristlus — ainus religioon, mis annab kestvad tulemused ja igavese elu koos Kristusega Tema riigis. Eriti kui kõnet kuuldakse oma emakeeles, võib Jumala tõde murda südame. Kui kõneleja on täis Jumala Vaimu ja kuulaja pöörab sõnumile kogu oma tähelepanu, võib Jumal rääkida südamele ja täita hinge tühjuse.
Apt.2,41 teatab: "Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge." Apt.2,47 lisab: "Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti." Veidi aja pärast teatab Apt.4,4: "Aga paljud neist, kes Sõna kuulsid, uskusid; ja meeste arv tõusis ligi viie tuhandeni."
Jumal lisab ka adventkogudusse juurde liikmeid iga päev. Möödunud aasta statistika näitab, et iga päev ühines kogudusega 1977 inimest. Varsti peaks see number olema enam kui 2000. Kuid statistika näitab ka, et maailma elanike arv kasvab päevas 200.000 inimest. Meil tuleb teha veel palju, et see kasvutempo kinni püüda! Kuidas suudame me täita Jumalast saadud ülesande — viia maailma sõnumi, mille Jumal on usaldanud meie kätte?
Kaksteist meest moodustasid esimese kristliku koguduse tuumiku; kokku oli vaid 120 usklikku. Ilmselt nad küsisid: "Kuidas suudame me minna tervesse maailma ja kuulutada evangeeliumi kogu loodule?" Kuid Jeesus oli öelnud — Mat.28,18: "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal." Et saada osa sellest taeva meelevallast ja väest, pidid nad leidma püsiva ja kindla kontakti selle väe allikaga.
Strong'i konkordantsi alusel esineb sõna "üksmeel" Piiblis 16 korda, sellest 12 korda Apostlite Tegude raamatus. See sõna kirjeldab esimese sajandi kogudust, kus valitses ühtsus ja täielik kooskõla. Kuidas see saavutati?
Nad palvetasid koos (Apt.1,14), teenisid Jumalat koos, pidasid koos armastus-söömaaegu ning ülistasid koos Jumalat. Nad elasid ja töötasid ühel meelel, valitses täielik ühtsus (Apt.2,47.48). Ja kuna nad olid ühel meelel, seotud armastuse sidemega, lisas Jumal kogudusele iga päev juurde uusi liikmeid (s.47).
Need usklikud mitte ainult käisid koos ühes kohas — nad olid ka koos ühel meelel. Nad armastasid Jumalat üle kõige ja nad armastasid üksteist. Nad mõistsid, et armastatud Issanda tagasituleku kiirendamiseks peavad nad olema ühendatud Jumala väe allikaga.
Ka meie oleme täna koos ühes kohas. Polnud kerge leida see koht ja teha kõik ettevalmistused, et teha võimalikuks see GK sessioon. Ja siiski on palju olulisem olla koos ühel meelel.
Enam kui 50 aastat tagasi jälgisin ma Hiinas, kuidas kaks musklites lauasaagijat tegid oma tööd. Üks üleval istmel ja teine all maa peal, saagisid nad suure palgi laudadeks, kasutades suurt käsisaagi. Iga laua saagimiseks tuli teha mitu tundi rasket tööd. Aastaid hiljem külastasin ma saeveskit ühes teises riigis ning avastasin, kui palju kergemaks on see töö muutunud. Tundide asemel tegid võimsad saed sama töö ära sekunditega!
Kas me oleme valmis minema täna tagasi mitte-elektriliste käsitööriistade juurde? Muidugi mitte. Meile meeldib see progress. Kuid võib-olla oleme meie kui keerulised, läikivad elektrilised tööriistad, ilma et meil oleks ühendus õige vooluallikaga? Kas võiks see olla põhjuseks, miks Jumala Vaimu väljavalamine on edasi lükatud? Jumala sulane kirjutas: "Tõotuse täitumist ei ole näha, nagu peaks olema, kuna tõotust ei hinnata nii nagu peaks. Kui kõik vaid sooviksid, saaksid kõik Vaimuga täidetud." — AA 50.
Nelipühi kogudus oli ühtne, usklikud olid ühel meelel. On aeg, et meiegi hüüaksime ühel meelel kogu südamega Jumala poole Püha Vaimu väljavalamise pärast. Kui läikivad tööriistad saavad ühendatud õige väe allikaga, näeme ka meie, kuidas ristitakse tuhandeid päevas ja Jumal lisab meie kogudusele juurde liikmeid iga päev. Aga selle väe allikaga ühenduse saamiseks on vaja, et kogudus oleks ühtne ja palvemeelne.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv