Avasta aare!
02.07.2011 - (1360)

1.Ms.2,2.3: "Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis Ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud."
18. novembril 1989. aastal saatis NASA orbiidile satelliidi nimega COBE (Cosmic Background Explorer – kosmose tausta uurija), mis 1991. aastal saatis Maale informatsiooni, mis põhjustas teaduslikes ringkondades sensatsiooni. Piilunud universumi sügavustesse, saatis see meile informatsiooni kaugest minevikust. Töötanud selle info läbi, jõudsid teadlased järeldusele: Meie universumil on algus! Üks teadlane nimetas seda "sajandi avastuseks"; üks teine hõiskas: "See on kõige erutavam asi, mis on juhtunud minu elus kosmoloogina!" Keegi ütles: "Nad on leidnud kosmoloogia Püha Graali!"
Millest selline ärevus ja erutus? COBE satelliidilt saabunud informatsioon pakkus viimase, kriitilise killu universumi päritolu puzles. See info tõestas, et universumil on algus. Seni olid Jumalasse mitteuskuvad inimesed raiunud, et universum on alati olnud, see on igavene, sellel pole algust, s.t. see ei saa olla loodud.
Nüüd sai päris selgeks, et universumil on algus. Nad nimetavad seda suureks pauguks. Piibel nimetab seda loomiseks. Suur pauk arvatakse olevat toimunud iseenesest – kui Jumalat pole, siis pidi see ju toimuma iseenesest. Loomine aga on universumi kujundamine Jumala poolt. Arvestades universumi nii imelist struktuuri ja seal valitsevaid rangeid seadusi, on palju loogilisem uskuda selle loomist ühe intelligentse olevuse poolt, kui selle kaootilist tekkimist suure, mitte kellegi poolt juhitud plahvatuse tagajärjel. Pole ime, et üks astronoom ütles: "Me oleme leidnud tõendi universumi sünnist... See on nagu vaatamine Jumalale." Tõepoolest, uusimad teaduslikud andmed osutavad järjest enam Looja Jumala poole.
Piibli Ilmutusraamatus on Jumal kesksel kohal universumi Loojana. Selle 4. peatükis lubatakse Johannesel heita pilgu Jumala troonisaali. Esimeses salmis on kirjutatud: "Pärast seda ma nägin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine hääl, mida olin kuulnud otsekui pasunat rääkivat minuga, ütles: "Astu siia üles, ja ma näitan sulle, mis pärast seda peab sündima!""
Johannes astuski vaimus ehk nägemuses üles ja mida ta nägi? Ta tunnistab: "Ja vaata, aujärg seisis taevas, ja keegi istus aujärjel!" (Ilm.4,2). See keegi "oli jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi, ja vikerkaar oli aujärje ümber, jumelt sarnane smaragdikivile" (Ilm.4,3). Seejärel nägi ja kuulis Johannes, kuidas Jumalat ümbritsevad taevased olevused kiitsid ja ülistasid Teda, mille peale Maa pealt lunastatute esindajad – 24 vanemat – kummardasid ja ütlesid: "Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest Sina oled loonud kõik asjad, ja Sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!" (Ilm.4,11).
Mõned peatükid edasi ilmutab see suur Looja end taas Johannesele – nägemuses, muidugi. Seekord näeb Johannes suurt rahvahulka seismas Jumala trooni ees, lehvitamas palmioksi ja hüüdmas: "Õnnistus meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!" (Ilm.7,10). Selle peale hõiskas kogu taevaste olevuste koor: "Aamen, kiitus ja austus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni!" (Ilm.7,12). Muidugi – Ta väärib austust, tegemist on ju kõikväelise Loojaga!
Ilmutusraamatu kümnendas peatükis tuletatakse jälle meelde Loojat, kui üks vägev ingel vannub pühalikult "selle juures, kes elab ajastute ajastuteni, kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on" (Ilm.10,6).
Seejärel leiame Ilmutusraamatu 14. peatükist Jumala viimase hoiatussõnumi selle planeedi elanikele. Johannes tunnistab siin – Ilm.14,6.7: "Ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta ütles suure häälega: "Kartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!""
Ilmutusraamatu 21. peatükis leiame Jumala loomas uue taeva ja uue maa ning kuulutamas aujärjelt: "Vaata, ma teen kõik uueks!" (Ilm.21,1.5). Kogu Piibel ilmutab Jumalat kõikväelise Loojana. Ta ei ole mingi abstraktne sümbol. Ta on teinud taevad ja maa, taimed ja loomad ja inimkonna. Me ei ole elutust mateeriast ise arenenud elavad olevused. Me oleme Jumala kätetöö!
Kuid kahjuks on enamus inimesi kaotanud Ta silmist ja needki, kes Teda veel usuvad, kalduvad arvama, et Ta väärib vaid väikest peanoogutust Tema ees. Las ma räägin ühest peamisest põhjusest, miks see tänapäeval nii on.
1831. aastal purjetas üks Suurbritannia laev, nimega "Beagle", allapoole mööda Lõuna-Ameerika läänerannikut, eesmärgiga kaardistada täpsemalt seda maailma osa. Kui laev Galapagose saarte juures peatus, asus selle pardal olnud loodusteadlane usinalt ja huviga uurima selle eriti mitmekesist loomariiki. Kogutud andmete tõlgendamisest sündis evolutsiooniteooria.
See looduseuurija oli muidugi Charles Darwin, kes mõtles välja teooria liikide tekkimisest loodusliku valiku teel, mida kutsutakse ka evolutsiooniteooriaks. See teooria, mis klopsiti kokku liikide juures avastatud väikeste variatsioonide põhjal, välistas Looja Jumala. Kõik on välja arenenud ise paremini kohandunud isendite ellujäämise teel. Loomulikult pole sel midagi öelda elu tekkimise kohta, küll aga püüab see seletada elu edasist arenemist lihtsamatest vormidest keerulisemate vormide suunas.
Jumal, kes nägi inimesi endast eemaldumas, pidi midagi ette võtma, et tuletada neile meelde nende tõelist kõrget päritolu. Ta organiseeris liikumise, kutsus endale rahva, kes hakkas kuulutama valju häälega: "Kartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!" (Ilm.14,7).
Selle Piibli viimase raamatu keskse sõnumi – kummardage Loojat, mitte Jumala vastaseid jõude! – juured on Piibli esimese raamatu alguses, mis kirjeldab Jumala loomistööd. Jumal valmistas kõik selle imelise, mida me näeme – kaasa arvatud inimese kui looduse krooni – kuue tegeliku päevaga. Peale aruannet inimeste valmistamisest ja nende instrueerimisest Jumala poolt, teatab Piibel 1.Ms.2,1-3: "Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis Ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud."
Sellest ajast peale jäi iganädalane hingamispäev – Jumala poolt õnnistatud ja pühitsetud ehk pühaks otstarbeks eraldatud päev – pidevaks meeldetuletuseks sellest, et "kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on" (2.Ms.20,11), nagu seda rõhutab Jumala neljas käsk, mis kogu ulatuses kõlab nii: "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle" (2.Ms.20,8-11).
Jumal on Looja. Kõik, mida me näeme, on loodud Jumala poolt. Tõsi, patt on seda kõvasti rikkunud ja seepärast võttis Jumal ette uue sammu – taasloomise. Ja kuna patt tuli siia maailma inimese kaudu, siis algab ka selle maailma taasloomine inimese uuendamise kaudu. Inimese uuendamiseks lõigi Jumal lunastusplaani, mille kohaselt Jeesus tuli maa peale nii selleks, et näidata inimestele, kuidas nad peaksid Jumala tahte kohaselt elama, kui ka selleks, et ristil inimese eest surres kanda ära pattudega teenitud karistus ja selliselt lunastada inimene.
Elades siin maa peal inimestele eeskujuks, ütles Jeesus muuseas: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast" (Mrk.2,27). Tõepoolest, inimese keha vajab füüsilist puhkust ja inimese vaim vajab aega mõtlemiseks oma Loojale Jumalale. Jeesus näitas seda oma isikliku eeskujuga, nagu kirjutab evangelist Luukas – Luk.4,16: "Ja Ta tuli Naatsaretti, kus Ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja tõusis üles lugema."
Nagu Jeesus läks hingamispäeval kogudusekotta, nii koguneme ka meie hingamispäeval kirikusse, loeme seal Pühakirja ja laulame ilusaid vaimulikke laule Looja auks ning saadame oma palved Jumala poole. Kuid tänapäeva inimesele tuleb selgitada ka seda, või lausa tõestada, et hingamispäev pole mitte pühapäev, vaid laupäev. Muidugi räägib sellest juba selle päeva nimi paljudes keeltes ja ka juutide traditsioon pühitseda hingamispäeva laupäeval, kuid minu arvates on kõige kindlamaks ja selgemaks tõendiks sellest ikkagi Jeesuse eeskuju. Muidu võiks keegi öelda, et küllap läks juutidel see nädalapäevade lugemine kunagi ikkagi sassi ja kes teab kindlalt, millal on see õige Jumala hingamispäev.
Jeesus kindlasti teadis seda! Tema ju Loojana selle päeva inimestele andis. Tema käskis seda Tema poolt õnnistatud ja pühitsetud päeva pühaks pidada. Ja Ta näitas, milline nädalapäev see on, mitte ainult oma eluga, minnes igal hingamispäeval "oma harjumust mööda" pühakotta, vaid ka oma surmaga! Jah, me kohtume hingamispäeva pühadusega mitte ainult loomise juures, vaid ka inimese lunastamise juures!
Olles loonud inimese loomisnädala kuuendal päeval, hingas Jeesus nädala seitsmendal päeval. Ja olles lunastanud inimese nädala kuuendal päeval, hingas Jeesus nädala seitsmendal päeval. Kust me teame, et Suur Reede, mil Jeesus meie eest suri, oli nädala kuues päev, ja hingamispäev, mil Ta hauas hingas, oli nädala seitsmes päev? Aga sellest, et järgmist päeva, ülestõusmise päeva, on Piiblis nimetatud nädala esimeseks päevaks. Evangelist Matteus kirjutab: "Mat.28,1-6: "Kui hingamispäev oli möödunud ja hakkas koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Ja vaata, suur maavärisemine sündis, sest Issanda ingel astus taevast alla, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale! Ta nägu oli otsekui välk ja ta riided valged nagu lumi! Aga hirmu pärast tema ees värisesid valvajad ja jäid otsekui surnuks! Ent ingel hakkas kõnelema ning ütles naistele: "Ärge kartke, sest ma tean, et te otsite Jeesust, kes oli risti löödud. Teda ei ole siin, sest Ta on üles tõusnud!" Sama kinnitavad ka ülejäänud kolm evangeeliumi kirjutajat. Jeesus tõusis üles nädala esimesel päeval ja kõik teavad, et see päev oli pühapäev.
Millal Jeesus suri? Reedel muidugi. Ta suri ja maeti reedel, nagu sellest kirjutab näiteks Luukas – Luk.23,50-56: "Ja vaata, mees nimega Joosep, Suurkohtu liige, hea ja õiglane mees, kes ei olnud ühes nõus nende otsusega ega teoga, Arimaatiast, Juuda rahva linnast, mees, kes ootas Jumala riiki, see läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Ja ta võttis selle maha ja mähkis Ta kallisse lõuendisse. Ja ta pani Ta kaljusse raiutud hauda, kuhu ei olnud veel iialgi kedagi pandud. Ja see oli valmistuspäev, ja hingamispäev oli tulemas. Aga naised, kes Galileast olid teda järginud, käisid kaasas ja vaatasid hauda ja kuidas Tema ihu sinna pandi. Ja kui nad olid tagasi tulnud, valmistasid nad lõhnarohte ja salvi. Aga hingamispäeval nad seisid rahul käsu järgi."
Jah, Jeesus oli kogu oma elu õpetanud, et hingamispäeval tuleb seista rahul Jumala käsu järgi! Ja näete – Ta õpetas seda isegi veel oma surmaga! Millise aarde on inimesed kaotanud, jättes unustusse Jumala püha hingamispäeva kui loomise ja nüüd ka lunastuse mälestuspäeva!
Kuuba saarel on kuulus Moreau kindlus, mis ehitati 16-17. sajandil kaitseks Havana sadamale. Siia kogunesid aardelaevad üle kogu Ameerika, enne kui alustasid purjetamist üle ookeani Hispaaniasse. Mõned neist jõudsid kohale, teised uppusid. 1662. aastal uppus tormis "Nuestra Senora de Atoche" – Hispaania laevastiku 550-tonnine lipulaev, lastiks aarded. Kellelgi ei õnnestunud neid leida, kuni 1985. aastal kogus üks sukedumisega tegelev firma vähestelt investoritelt mõned tuhanded dollarid ja alustasid säilinud ajaloolise materjali alusel otsinguid.
Ja nad leidsidki uppunud laeva, üsna ranniku lähedalt – suurema aardega, kui nad oskasid ette kujutada või unistada. Meestest, kes olid investeerinud ainult mõned tuhanded, said hetkega miljonärid! Mõelda vaid – aare oli olnud sadu aastaid nii lähedal, ometi inimestele teadmata ja kasu sellest saamata.
Kas võib olla, et sellel evolutsiooniteooria buumi ajastul, mil inimesed on tormamas oma hinge seest välja, ootab paljusid inimesi ikka veel kusagil seni avastamata aare – Jumala rahu, mis saabub hingamispäeva ja hingamispäeva Issanda vastuvõtmisega? Aitame neil see avastada ja kogeda "Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest," ning mis hoiab meie "südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses" (Flp.4,7).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv