Neli invasiooni
03.05.2008 - (1427)

Joh.1,1-5; 10-14: "Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus, ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks. ... Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tundnud Teda. Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu. Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde."
Me elame ajal, mil inimesed on järjest rohkem huvitatud sellest, et kas on olemas asustatud maailmu ka peale planeet Maa. Kas on võimalik, et ühel päeval võime me suhelda nende kaugete maailmadega? Või tabab meid invasioon kosmosest?
New Age'i uskujad propageerivad aktiivselt seda mõtet. Neile meeldib rääkida, kuidas see maailm sai asustatud külastajatega teistest maailmadest. "Aadam ja Eeva olid kosmoserändurid," ütlevad nad. Põhjus, miks nad peavad seda nii tähtsaks, on selles, et nad pole nõus moodsa evolutsiooniteooriaga. Enamus inimesi leiab liiga raske või lausa võimatu olevat uskuda, et inimkond on välja arenenud amööbist miljonite aastate jooksul. Usk tulnukatesse, kes rahvastasid selle Maa, kõrvaldab selle barjääri, vältides samal ajal ka ebapopulaarseks muutunud Piibli tõde loomisest, nagu on ennustanud Paulus Rom.1,18-21.
Selles pimeduses usuvad New Age'i pooldajad, et meie kosmilised esivanemad sekkuvad peagi jälle meie ellu, et vältida meie liigi hävingut aatomikatastroofi läbi.
Tegelikult, Piibli järgi, on meie maailma tõesti tabanud koguni kolm invasiooni või sissetungi kosmosest, kusjuures neljas seisab veel ees! Mitte kõik need kauged külalised pole olnud sõbralikud. Rääkigem täna neist.
ESIMENE INVASIOON: PIMEDUSEVÜRST.
Me usume Piibli õpetust ja lähtume sellest, et "alguses lõi Jumal taevad ja maa" (1.Ms.1,1). Jumal avardas taevast. Aga miks ei valitse siis maa peal taevas? Sellepärast, et kaua aega tagasi – enne inimeksistentsi algust – toimus mäss ühes teises maailmas, mida Piibel kutsub "taevaks." Selle algatajaks ja juhiks oli Lutsifer, kõrgeim Jumala poolt loodud ingellikest olevustest. Ta soovis kukutada Jumala valitsust ja istuda ise Tema troonile. Sellest on lähemalt kirjutatud Jesaja 14. peatükis, Hesekieli 28. peatükis ja Ilmutusraamatu 12. peatükis. Ilm.12,7-9 on kirjutatud: "Ja sõda tõusis taevas: Miikael ja Tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga."
Mässaja aeti taevast välja koos oma järgijatega ning ta asus elama vastloodud planeedile Maa. Ta ei ole tavaliselt meile silmaga nähtav, kuid tema mõju ja väge võib näha kõikjal, kus ilmneb kurjus, ebaõiglus, häda, valu, patt ja surm. Tema mõju võõrandab inimesi üksteisest ja Jumalast. Pole raske näha, et ta on end siin hästi sisse seadnud ja tunneb end selle Maa valitsejana.
Kord kandis see tegelane nime Lutsifer, mis tähendab "Koidutäht", "Valgusekandja." Kuid peale langemist kõrgelt positsioonilt ja invasiooni siia maailma kutsutakse teda Saatanaks, pimedusevürstiks, kuradiks, maoks, selle maailma vürstiks ja hingevaenlaseks.
Tema vägi ja võim on suur. Ta võib põhjustada haigusi ja nõtrusi. Ta võib võrgutada inimesi ja nõrgestada rahvaid. Kuid tema võim on siiski piiratud. Ta ei ole Jumal. Ta ei ole kõikvõimas ega kõikjal eksisteeriv. Jumal on pannud tema tegevusele piirid ja tema saatus on määratud, tema hukatus kindel.
Ta on petja (valetaja), kiusaja (patule ahvatleja), süüdistaja (pealekaebaja). Jeesus iseloomustas teda nii – Joh.8,44: "Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!"
Kahjuks õnnestus tal valega ahvatleda meie esivanemad Aadam ja Eeva tegema pattu Jumala vastu ja sellest ajast on ta siin maa peal oma kohutavat tööd teinud kuni tänase päevani, lahutades inimesi üksteisest ja Jumalast, külvates kõikjale vaenu ja ülekohut, häda ja viletsust, haigust ja surma.
TEINE INVASIOON: VALGUSEVÜRST, RAHUVÜRST.
Umbes 2000 aastat tagasi teatasid inglid uuest sissetungist meie planeedile. Polnud kosmoselaevu, planeetidevahelisi rakette ega lendavaid taldrikuid. Kõik toimus vaikselt ja enamus inimestele märkamatult. Polnud tundmatuid relvi, oli vaid laul; polnud sõjaohtu, oli vaid rahutõotus.
Nagu Johannes on kirjutanud: "Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde." Teda kutsuti Immaanueliks, mis tähendab "Jumal meiega," ja Jeesuseks, mis tähendab "päästja," "sest Tema päästab oma rahva nende pattudest" (Mat.1,21).
Tõotatud Messias, Valgusevürst oli tulnud – sündinud noore vaese neiu läbi. Miks Ta tuli? Et meid õpetada? Jah. Et valmistada ette grupp mehi, kes levitaksid Tema kuningriiki? Jah. Et parandada haigeid ja äratada üles surnuid? Jah. Ta tuli tegema kõike seda ja enamatki veel. Kuid peamine põhjus, miks Ta sellele planeedile saabus, leidub 1.Joh.3:8, kus on öeldud: "Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et Ta tühistaks kuradi teod."
Valgusevürst tuli tühistama pimedusevürsti tegusid! Ta tuli ostma meid tagasi Jumalale, lunastama meid, murdma Saatana võimu meie üle ja päästma meid tema haardest. Kõik selle saavutas Jeesus Kolgatal. Kui Ta hüüdis: "See on lõpetatud!" siis tähendas see, et pimedusevürsti hukatus oli pitseeritud. Milline kontrast: Jeesus ei patustanud kordagi, Saatan ei tee midagi muud peale patu!
Palju kuid peale Teise Maailmasõja lõppu avastati mõned Vaikse ookeani saarte dzunglitesse peitunud Jaapani väesalgad. Nad elasid seal kui hirmunud metslased, teadmata, et sõda on läbi. Kui paljud elavad tänapäeval nende sarnaselt vaimulikus mõttes. Nad ei tea, et Jeesus on saavutanud suure võidu ja Saatanal ei ole enam võimu nende üle.
Ja pole ime, et need, kes seda teavad, rõõmustavad ja tähistavad seda suurt võitu.
Lugu räägib ühest perekonnast, kes elas kiriku lähedal, mille liikmed teenisid Jumalat suure rõõmu ja entusiasmiga. Nad kirjutasid valmis pöördumise linnavalitsuse poole, milles kurtsid, et kirik häirib nende rahu. Mõeldes, et kõik kirjutavad sellele kiiresti alla, kui naabruses elav juut on oma allkirja andnud, viisid nad selle kõigepealt tema juurde. Aga juudi vastus oli: "Härrased, ma ei saa sellele alla kirjutada. Kui ma usuksin, nagu need kristlased, et mu Messias on tulnud, hüüaksin ma seda oma maja katuselt ja kuulutaksin sellest suure entusiasmiga igal tänaval ning keegi ei saaks mind peatada!"
Tänu olgu Jumalale, et Ta saatis Jeesuse siia maailma!
KOLMAS INVASIOON: TRÖÖSTIJA.
Kümme päeva peale Jeesuse lahkumist siit planeedilt saabus kolmas kosmiline külaline. Tema tulek ei olnud ootamatu; Jeesus oli sellest korduvalt rääkinud, näiteks Joh.14,16-18: "Ja mina palun Isa, ja Tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees. Ma ei jäta teid vaestekslasteks." Ja vahetult enne lahkumist ütles Jeesus – Apt.1,5: "Teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!"
"Mitte kaua pärast neid päevi" saabus nelipühi. Püha Vaim saabus, et olla usklikele juhiks, õpetajaks ja trööstijaks, et teha nad tugevaks võitluses hingevaenlase vastu ja evangeeliumi viimisel kogu maailma.
Vaadake näiteks Peetrust. Kui Jeesus võeti kinni ja viidi ära, leiame me ta esmalt tule ääres soojendamas end koos Kristuse vaenlastega. Järgmisena näeme teda tule all, süüdistatuna Jeesuse jüngriks olemises. Aga kui tema peale oli langenud Püha Vaimu tuli nelipühipäeval, oli ta otsekui tule sees – temast sai Jeesuse tuline tunnistaja!
Tänu Jumalale Püha Vaimu tuleku eest! Ta täidab meid tarkuse ja väega. Ta annab ande. Ta juhib, trööstib, õpetab, noomib ja manitseb. Ilma selle Kõikväelise hinguseta ei oleks elu. Ilma Tema kohaloluta ei oleks lootust.
NELJAS INVASIOON: KUNINGA TAGASITULEK.
Kolm invasiooni on toimunud ja neljas on peagi toimumas. Enne kui Valgusevürst läks tagasi taevasse, andis Ta tõotuse Joh.14,1-3: "Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen." Eriti meeldib mulle üks lõik Jeesuse ülempreesterlikus palves, kus Ta ütleb – Joh.17,24: "Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, keda Sa mulle oled andnud; et nad näeksid minu auhiilgust, mille Sa mulle oled andnud; sest Sa oled mind armastanud enne maailma rajamist." Ta tahtis juba kiiremini tõsta oma järelkäijad maisest madalusest üles ja näidata neile taeva reaalsust! Kui armas!
Tema lahkumise tunnil tuletasid seda Jeesuse tõotust meelde kaks inglit, öeldes – Apt.1,11: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!"
Kas Jeesus valetas? Kas inglid valetasid? Mitte iial. Ainult Saatan valetab! Jeesus täidab oma tõotuse ja tuleb tagasi siia Maa peale. Ja see tund jõuab iga päevaga lähemale. Jeesus tuleb, et võtta meid enda juurde, kuhu me jääme igavesti rõõmustama.
Kord käskis Napoleon kuninglikku valvesalka kohata teda koidikul ülevaatuseks. Selleks, et jõuda ülevaatuse kohta, tuli neil marssida vihmas terve päeva ja pool sellele järgnenud ööd. Sihtkohta jõudes olid nende mundrid märjad ja mudased. Ülejäänud aja ööst veetsid nad end kuivatades, puhastades ja korda seades. Kui nad päikesetõusu ajal seisid Napoleoni ees, olid nende mundrid veatud ja relvad särasid puhtusest. Imperaator oli väga liigutatud ja ütles: "Mehed, ma olen teie üle väga uhke. Nüüdsest alates jääte te elama paleesse. Ei enam marssimist, ei enam lahinguid. Te olete teeninud ära puhkuse."
Meiegi soovime puhkust sellest võitlusest, mis ei ole ikka veel lõppenud. Kas me oleme olnud nii ustavad ja usinad andma oma Issandale alati parima? Kas me oleme oma usuvõitluses pingutanud kogu oma jõudu? Kas Jumal võib meile usaldada oma palee valvamise? Või tahame me taevasse lulli lööma, olles ka siin maa peal, nii palju kui võimalik, lulli löönud? Saatana invasioon ei ole veel lõppenud. Jeesuse ja Püha Vaimu invasioon on teinud meile võimalikuks teda võita. Kui Jeesus tuleb teist korda, siis võtab Ta vastu võitjad! Ta on võitjate kuningas!
Oled sina võitja?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv