Usk Jumalasse, keda me ei näe
03.11.2007 - (1557)

Joh.20,24-29: "Aga Toomas, üks neist kaheteistkümnest, keda nimetatakse Kaksikuks, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. Siis ütlesid teised jüngrid temale: "Me nägime Issandat!" Aga tema ütles neile: "Kui ma ei näe Tema kätes naelte jälgi ega pane oma sõrme naelte asemeisse ja oma kätt Tema külje sisse, siis ma ei usu!" Ja kaheksa päeva pärast olid Tema jüngrid jälle toas ja Toomas nendega. Siis tuli Jeesus uste lukus olles ja seisis nende keskel ja ütles: "Rahu olgu teile!" Selle järel Ta ütleb Toomale: "Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi, ja siruta oma käsi siia ja pista see minu küljesse, ja ära ole uskmatu, vaid usklik!" Toomas vastas ning ütles Temale: "Minu Issand ja minu Jumal!" Jeesus ütleb temale: "Et sa mind oled näinud, siis sa usud. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!"
Paljud ütlevad: Kuidas saame me uskuda Jumalat, keda me ei näe? Kui Jumal soovib, et me Teda usuksime, peaks Ta tegema end meile nähtavaks, kuuldavaks ja käega katsutavaks, nagu on inimesed meie ümber.
Keegi on kirjutanud: "Miks asetab Jumal meid olukorda, kus me peame püüdma Temasse uskuda? Miks mängib Ta inimkonnaga, õrritades meid tõenditega, mis on piisavad, et panna meid tundma end ebamugavalt, samal ajal, kui Ta võiks tulla ja esitleda end selgesti? Mida erilist on USUS, et Ta soovib seda nii väga näha meie juures? Ta võiks kirjutada selgelt ja suurelt üle taeva: "Mina, Jumal olen olemas! Usu – või mine põrgusse!" Ma oleksin otsekohe oma põlvedel!"
Äkki see veenaks maailma Jumala olemasolus, kui Ta kirjutaks midagi üle taeva tohutu värvilise pliiatsiga. Veel parem, kui Ta tuleks taevast alla ja hakkaks inimesi terveks tegema, surnuid üles äratama ning tegema teisi suuri imesid ja tunnustähti. Siis me näeksime seda oma silmadega ja meil oleks kerge uskuda.
Kuid mõtleme hetkeks: "Kas me ikka usume kõike, mida me näeme, ja kas me ei usu midagi, mida me ei näe? Kuumal suvepäeval asfaltteel sõites näeme me kauguses sillerdavat vett! Kas me peatume, väljume autost ja joome? Me ei usu oma silmi – ja hästi teeme. Silmi ei saa alati uskuda. Me näeme päikest tõusmas, rändamas üle taeva ja loojumas. Kas nii see ongi: Maa on paigal ja päike muudkui rändab? Aga seda me ju näeme! Me ei saa uskuda kõike, mida näeme. Nägemine pole alati uskumine!
Ja me ei saa öelda ka seda, et asju, mida me ei näe, pole olemas, või et asju, mida me ei saa katsuda või mida me ei kuule, pole olemas. Gravitatsiooni ei ole keegi näinud, katsunud, kuulnud ega maitsnud. Ometi me usume, et see on olemas, sest me näeme ja tunneme kaudselt selle mõju, selle toimet. On asju, mida me ei taju ühegi oma meelega ja mis ometi on olemas!
Kõikjal meie ümber on tohutult palju erinevaid hääli ja pilte, mida me ei kuule oma kõrvadega ega näe oma silmadega ega tunne nende lõhnagi! Raadio, televisioon, mobiiltelefonid, kaugjuhtimisseadmed... Kas me kuulutame selle kõik olematuks, kellegi ebausuks? Te ütlete: need asjad on olemas, sest vastavas seadmes muutuvad need signaalid või lained inimesele kuuldavaks, nähtavaks. Mina ütlen: vastavas seadmes muutuvad ka Jumala saadetud signaalid ja lained täiesti tajutavaiks – kuuldavaks ja nähtavaks, lausa kogetavaiks. Küsite: mis seadmes? See seade on meie USK.
Ja ütlen kohe, et usk ei ole inimese leiutatud seade, millega püüda kinni Jumala sõnumeid. Ega siis Jumal saada meile signaale, pakkumata meile seadet nende kinnipüüdmiseks ja lugemiseks! Ja nii ongi kirjutatud Apt.17,30.31: "Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd Ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama, sest Ta on seadnud päeva, mil Ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses Mehe läbi, kelle Ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui Ta on Tema surnuist üles äratanud!" Jumalal on inimesele tähtis sõnum ja Ta pakub inimesele erilist abinõu selle sõnumi vastuvõtmiseks. "Ta pakub usku kõigile."
Kuid läheme pisut tagasi ja kujutlegem, et Jumal annab lihtsa, nähtava, kuuldava, "ümberlükkamatu" tõendi. Ta kirjutab üle taeva: "Mina olen Jumal, Jeesus on minu Poeg, uskuge Temasse." Kas kõik inimesed selles maailmas hakkaksid uskuma Jeesusesse? Kindlasti mitte kõik. Mõned siiski usuksid. "Wau, vägev, milline ime!" hüüaksid nad ja usuksid.
Kuid, teate, mis juhtuks ajapikku? Muljed kustuvad. Kuu või aasta pärast on jäänud sellest veel vaid kahvatu mälestus. Mis see siis tegelikult oli? Kas oli üldse tegelikult midagi? Ehk oli see miraazh, hallutsinatsioon, unenägu, kellegi kaval trikk? Äkki sõin ma sel päeval halvaks läinud juustu või katsetas Pentagon mõnd hallutsinatsioone tekitavat gaasi – olenevalt sellest, kas ma nägin seda kirja üksi, või lugesid seda paljud inimesed? Ja kui sa räägid sellest inimestele, kes ise seda ei näinud, peavad nad sind hulluks! Ja sa hakkad isegi kahtlema, ka su mõistusega on ikka kõik korras. Sa vajad uut kogemust/nägemust/imet. Tõesti, nii see on: kui sa usud Jumalat imede pärast – sellepärast, et sa nägid või kuulsid midagi – siis vajad sa pidevalt seda dieeti! Sa vajad üha uusi imesid ja need olgu järjest suuremad! Ja isegi nendega elades võid sa unustada Jumala ja pöörata Talle selja, nagu juhtus Iisraeli rahvaga Egiptusest väljumisel!
Jeesus teadis seda. Ta tuli taevast alla, sündis neitsist, kõndis vee peal, luges inimeste mõtteid, parandas haigeid, äratas üles surnuid... Kas kõik uskusid? Kui vähe oli neid, kellele sellest piisas – ja isegi nemad kõikusid! Mat.16,1 on kirjutatud: "Siis tulid variserid ja saduserid Ta juurde Teda kiusama ja nõudsid, et Ta neile näitaks mõne tunnustähe taevast." Jeesus vastas neile – Mat.16,4: "See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, ja temale ei anta muud tähte kui prohvet Joona täht!"
Kõik Jeesuse imeteod ei pannud uskuma neid, kes ei tahtnud uskuda! Ka "Joona täht" – Jeesuse surm ja kolmandal päeval ülestõusmine – ei pannud uskuma neid, kes ei tahtnud uskuda! Kuna Jumal teab, et imetegudest pole kasu, on Ta neist suuresti loobunud ja ootab lapselikku usaldamist – usku teiste tõendite alusel.
Aga inimesed soovivad ikka veel näha imetegusid ja tunnustähti. Seda kasutab ära Saatan, nagu ennustas Jeesus – Mrk.13,22: "Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb, ja need teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid." Ilm.16,14 selgitab: "Need on nimelt kuradite tunnustähti tegevad vaimud, kes lähevad välja kõige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks." Ilm.13,13.14 lisab: "Ja [teine metsaline] teeb suuri tunnustähti, nõnda et ta inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale. Ja ta eksitab neid, kes maa peal elavad, tunnustähtedega, mis temale on antud teha esimese metsalise ees."
Jumal on võimeline tegema imesid ja Ta teeb neid vahel meie eluski, kuid Ta ei tee neid alati ja pidevalt, et endast teada anda. Tal pole vaja seda teha, sest Ta on andnud palju tõendeid enda olemasolust ning armastusest ja hoolest. Rom.1,20 on kirjutatud, et "Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda."
Me näeme Kuud, mille Jumal on valmistanud ja pannud tiirlema ümber meie Maa, et valgustada meie ööd. Läbimõõduga 3476 km ja ainult 356 kuni 406 tuhande kilomeetri kaugusel, võime me ette kujutada, mis juhtuks, kui ta Maale potsataks! Aga ta püsib seal kindlalt, sest Jumal on ta sinna pannud.
Päike on juba 150 miljoni km kaugusel ja ta läbimõõt on 1,4 miljonit km! Nii et maakera selle ümber tiirleva kuuga mahuks lahedalt selle sisse ära! Päike on üks suur termotuumareaktor, kust eraldub juba aastatuhandeid ühtlaselt just parasjagu energiat, et Maa peal oleks võimalik elu. Huvitav, kes on küll selle tohutult suure reaktori nii täpse rezhiimiga tööle pannud ja juhib selle tööd kuni tänase päevani? Või töötab see ilma targa Juhita? Siis oleks meil küll palju põhjust karta!
Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Lähim täht, mis paistab meile tõesti tähena [tegelikult koosneb 4 tähest], on Alpha Centauri, mis asub juba 4,4 valgusaasta (ligi 40 triljoni km) kaugusel. Mt. Palomari 200 tollise teleskoobiga võib näha 200 miljardit tähte. Kõik need asuvad meie Linnutee galaktikas. Aga sellesama teleskoobiga on avastatud ainuüksi Suures Vankris miljon galaktikat.
Iob.22,12 on kirjutatud: "Eks ole Jumal kõrgel taevas? Ja vaata, kõrgeim täht — kui kõrgel see on!"
Kõik need planeedid, tähed ja galaktikad liiguvad pidevalt täpselt oma kindlaksmääratud teel universumis. Meie Maagi liigub oma orbiidil läbi kosmose kiirusega umbes 108,000 km/h (30 km/s). Nii et täna oleme me reisinud juba umbes miljon kilomeetrit – pole ime, et oleme väsinud!
Kui meie tänavail ja teedel liigub palju autosid, siis on ka kahjuks palju kokkupõrkeid. Kuid nii ei ole õnneks Jumala universumis. Seal valitseb kord. Me võime tunda end turvaliselt – seni, kui me omavahel kokku ei põrka!
Albert Einstein on öelnud: "Igaüks, kes on tõsiselt huvitatud teadusest, peab tõdema, et universumi seaduste taga on üks Vaim – Vaim, kes on palju kõrgem inimesest ja kelle palge ees peab kaasaegne inimvaim tundma end alandlikuna."
Pühakiri kutsub üles – Jes.40,26: "Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!"
Ühel ööl purjetas Napoleon Bonaparte oma sõjaväega mööda Vahemerd Egiptuse poole. Tema ohvitserid, enamuses skeptikud, seisid laevatekil säravate tähtede all, rääkides oma ateistlikest teooriatest. Peagi Napoleon tüdines sellest ja ütles: "Teie argumendid, härrased, on väga teravmeelsed, kuid kes tegi kõik need tähed?" Järgnes sügav vaikus, mille peale Napoleon sammus oma magamistuppa, jättes ülejäänud mehed vaatama üles säravate tähtede poole.
Kui Jumal teab nimepidi kõiki tähti – 200 miljardit ainuüksi meie galaktikas – võime olla kindlad, et Ta ei ole unustanud sinu nime! Ja minu mine. Mis on oluline sinule, läheb korda ka Temale. Mis valmistab muret sinule, puudutab ka Teda. Universumi Looja ei ole liiga suur ega liiga kaugel ega liiga tähtis, et teada sinu nime, sinu rõõme ja muresid ning hoolitseda sinu eest, juhtida sinu elu.
Aga miks sa ei vaata iseennast? Taavet vaatas ja tunnistas seepeale – Ps.139,14: "Ma tänan Sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on Sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!"
Vaata oma südant. See pole mitte juhuslikult evolutsiooni käigus sattunud sinu rinda. See pumpab hapnikurikast verd igasse sinu keha rakku. Hapniku saab ta su kopsudest, kus on 300 miljardit peenikest veresoont, kutsutud kapillaarideks. Iga minut uhub süda kogu su vere läbi sinu kopsude, andes ära süsihappegaasi ja võttes pardale hapniku. Sinu neerud filtreerivad iga päev 1700 liitrit verd, vabastades selle jääkainetest.
Keskmises ajus on umbes 100 miljardit rakku ja see on võimeline operatsioonideks, mida ei suuda sooritada maailma kõige võimsamad arvutid. Sinu keeles on 8,000 maitseretseptorit. Sinu silmas on aga 130 miljonit valgustundlikku rakku. Silmalihased liigutavad silmafookust kuni 100,000 korda päevas. Silmalaud liiguvad kiirusega 1/500 sekundit.
Ja kõik see on mõnede arvates ise tekkinud, samal ajal kui inimesed ei ole suutnud kogu oma tarkuse juures midagi nii imelist teha!
Sinu kõrvad tabavad iga mööduva heli – isegi suuna, kust need tulevad. Sinu käed haaravad ja hoiavad ja tunnevad imeliselt. Sinu nina tunneb lõhnu. Keegi ütles naljatades: "Ma sündisin tagurpidi – minu nina jookseb ja jalad lõhnavad!" Kuid kui õigesse kohta on Looja asetanud nina, et sa tunneksid kõige paremini söödava toidu lõhna!
Kujuta ette, kui sa oleksid teistsugune. Kui su kõrvad oleksid sissepoole või nina tagurpidi. Sa oleksid uppumisohus iga kord, kui sajab vihma. Või kui su suus oleks kaks keelt...
Kõigest on näha, et sind on valmistanud tark Looja. Ole Talle tänulik ja ära ütle, et Teda pole olemas! Statistikaameti Gallupi rajaja on öelnud: "Ma võin tõestada Jumala olemasolu statistiliselt. Võtke kas või inimkeha. Tõenäosus, et kõik selle funktsioonid juhtusid olema nii täiuslikus kooskõlas, on statistiliselt absurdne."
Või vaata avasilmi ülejäänud loodust – loomi, linde, putukaid, kalu taimi... Iiob ütleb sulle – Iob.12,7-10: "Aga küsi ometi lojustelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada, või maa loomadelt, et need teeksid sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle! Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Jehoova käsi, kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim!"
Minu aias kasvavad maasikate vahel küüslaugud. Sama toit, sama jook, sama õhk, sama päike – aga kui erinev maitse! Kuidas see Looja küll seda oskab!?
On tõsi, et universum, loodus ja inimkeha tunnistab Jumala kui targa Looja ja Juhi olemasolust, kuid suurima tõendi Temast leiame ajaloo kuulsaimast Isikust, kelleks on Jeesus. Kes saab olla veel kuulsam Temast, kes jagas ajaloo kaheks – ajaks enne Kristust ja ajaks peale Kristust. Selliselt tunnistab ajaarvestus ise Tema suurusest ja ennekõige eksisteerimisest! Pühakiri tunnistab – Heb.1,1.2: "Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu, siis on Ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu."
Jumala Poeg tuli meie Maa peale ja kõndis inimeste keskel, kes nägid Teda, kuulsid Teda, katsusid Teda. Ta tegi asju, mida ükski inimene ei suuda teha, tõendades sellega oma jumalikku päritolu. Ometi oli vähe neid, kes uskusid.
Nii jõuame me järelduseni: kes ei soovi uskuda, see ei usu ka kõige selgemate tõendite olemasolul. Samal ajal, kelle süda igatseb Jumala järele ja kes Teda otsib, see leiab Tema. Prohvet Jeremija läbi on Jumal öelnud – Jer.29,13: "Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest!"
Me võime leida Ta Galilea tolmustelt teedelt; me võime leida Ta Tema imelise loomingu keskelt; me võime leida Ta leinakambrist troosti jagamas; me võime leida Ta ristilt meie vaatamas. Kust iganes me Ta leiame, kus iganes on sündinud meie usk, olgem selle eest tänulikud ja mingem edasi usus, peletades kõik kahtlused ning pidades meeles Jeesuse sõnu: "Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!" Uskudes näitame me oma tahet ja valikut, oma suhtumist Jumalasse – ja see on, mis maksab.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv