Ettevalmistus Hiliseks Vihmaks
03.12.2005 - (1691)

Me oleme adventistid; me ootame Jeesuse tagasitulekut. Juba meie esivanemad üle saja aasta tagasi lootsid näha Teda tulemas taeva pilvede peal. Me ikka veel usume, et Ta täidab oma lahkudes antud tõotuse tulla tagasi ja võtta meidki enese juurde. Ja me otsime põhjuseid, miks Ta seni pole tulnud, et need kõrvaldada, kui need peaksid asuma meie juures. Ilmselt on need meie juures, sest me räägime Issanda tuleku viibimisest, aga Peetrus tuletab meelde – 2.Pet.3,9 – et "Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid Tema on pika meelega teie vastu; sest Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!" Issand ei viivita oma tulemisega, aga Ta tulek viibib oma rahva mitte valmisoleku pärast!
Milles seisneb see mitte valmis olek? Kas meie koguduse töö pole hästi organiseeritud. Vahel meile tundub, et see on üle organiseeritud. On loodud kõikvõimalikud osakonnad ja instrukstsioone nende tööks sajab nagu vihma. Viimased raamatud, mis meile muidu jagati, räägivad tööst väikestes gruppides; kutsutakse üles rajama kodukirikuid ja uusi kogudusi, mis pidavat olema mitu korda tõhusamad kui senised kogudused. Jutlustajaid jooksutatakse seminarilt seminarile, mida peavad oma ala suured spetsialistid. Kuid imet ei ole sündinud. Paljud koguduseliikmed on hoopis väsinud nendest lõpututest üleskutsetest ärkamisele ja misjonitööle. Jah, ka mind väsitab see kõik.
Piltlikult öeldes, me oleme loonud hea ja üsna täiusliku masinavärgi, kuid selle töötamisel tekib palju kolinat (nurinat) ja nii mõnigi koht läheb tuliseks! Mis te arvate, mis võiks olla selle põhjuseks. Teie, targad mehaanikud, öelge: miks tekitab üks masin ülearu müra ja läheb tuliseks? Jahutus on vilets? Jah, kes meid küll jahutaks selles töös? Kõik aina õhutavad takka! Kuid mis aitaks? Õlitamine! Hea õli! Ainult Püha Vaim kui õli päästaks olukorra!
Kuid miks ei ole Jumal seda andnud, või piisavalt andnud? See on ju Tema töö ja Tema peaks olema selle lõpetamisest kõige enam huvitatud.
Kaks sõpra sõitsid maale ja jäid tugeva vihma kätte. Üks neist sõnas: "Oh, et Issand uuesti saadaks oma rahvale niisuguse vaimuliku vihma!" Teine vaikis. "Miks sa midagi ei räägi? Või ei soovigi sa seda?"
"Muidugi, ka mina soovin seda," vastas teine, "aga ma mõtlen, mis võib juhtuda. Kujuta ette, et just praegu, just selle tugeva vihmavalingu ajal on selle suure välja peal tuhanded anumad, milledesse ikkagi ei lange tilkagi vett!"
"Kuidas on see võimalik," küsis esimene.
"Väga lihtsalt," vastas teine, "kui nende anumate avaused on pööratud allapoole!"
See sunnib meid järele mõtlema oma olukorra üle, oma suhtumise üle Jumalasse üldse ja konkreetsemalt Pühasse Vaimusse. Kas on meie mõtted seal, või on need suunatud hoopis allapoole – maistele asjadele?
Mõni ütleb, et Jeesus ei saa veel tulla, kuna mõned prohvetikuulutused on veel täitumata! Ärme veeretame süüd endalt Jumalale. Piibli prohvetikuulutused võivad täituda välgukiirusel, kui Jumala rahvas on kõrvaldanud endapoolsed takistused! Meie uskmatus, meie maailmalikkus on takistuseks Jumala tõotuste täitumise teel! Me ei ole valmis hüppama koos Jumalaga üle müüri! Taavet oli selleks valmis, ja seepärast ta saavutaski nii aulisi võite (Ps.18,30)!
Õde White kirjutab, et Jeesus oleks tulnud juba tema eluajal, kui Jumala rahvas oleks olnud selleks valmis! Vahel jääb mulje, et me ei tahagi Kaananisse; siin kõrbes on hea küll – 40 päeva asemel on tallatud 40 aastat, ja jätkaks ikka veel samas vaimus! Kõik pole siiski sellega nõus. Mõned on selle asja pärast koguni väga mures. Eriti teeb see murelikuks meie töö juhte; ja kahtlematult lasub raskeim koorem Peakonverentsi presidendil. Meie, vanemad koguduseliikmed, tunneme ja mäletame neist nii mõndagi. Ja üks, keda üldiselt peetakse viimasel ajal olnud kõige vaimulikumaks juhiks, kes ka Eestit on külastanud – siis kui see asus veel raudse eesriide taga – on Robert Pierson. Tema motoks oli: põlvedele! Iga kerkinud probleemi puhul kõigepealt – palvetagem!
Aastal 1974 ta kirjutas: "Armastatud adventistid terves maailmas! Esitan teile hingestavad sõnad Ellen White sulest, mis on minu enda jaoks ülitähtsad: "Ma olen sügavalt liigutatud stseenidest, mis möödusid minu eest hiljutises öönägemuses. Mulle näidati suurt ärkamist, suurt äratuse liikumist."
Vennad, Jumal räägib meiega. Kas ei peaks me olema tähelepanelikud Tema kutsele? Valmistame oma lambid, talitades seega kui rahvas, kes oma Issandat ootab. Täitumas on see, mille pärast Jumala rahvas on aastaid palvetanud, millele lootnud ja mida oodanud. See on see päev, mil need hingestavad stseenid saavad reaalsuseks.
Ärkamine meie keskel, mis on Jumala rahvale nii otsustavalt vajalik, saab üheks patukahetsuse näitajaks, mis toob tagasi need, kes on meist eemaldunud patu teel. See on selline kahetsus, mis äratab esimese armastuse, vastutustunde Jumala seaduste ees ja mis toob esile ärkamise perekonna palvealtari ees. See äratab meid täisväärtuslikule kristlikule elule ja teenimisele.
Ärkamine, mis toimub seitsmenda päeva adventistide seas, teeb seda, et nad saavad seisma kui eriline rahvas, kes on kutsutud eriliseks tööks. Oo, mis ärkamine see küll on! Kas teie soovite osa võtta sellest äratustööst? Mida ütlete teie, mu kallid õed ja vennad, selle suure töö kohta? Kas on see ärkamine teie südames juba alanud? Oo, milline liikumine! Ma usun, et me näeme seda suurt rahvahulka, kes on ennastsalgavad ja täielikult Jumalale pühendunud.
Ometi on see liikumine praegu ainult väikese oja sarnane. Aga Jumal soovib ja juba kaua aega ootab suurt ärkamisliikumist, mis sarnaneks jõgede ülemjooksule, mis kõrvaldaks kõik tõkked meie Issanda Jeesuse Kristuse teelt. Mida ütlete teie selle kohta, mu sõbrad? Kuulute teie nendesse ridadesse?"
Meie kogudusel on olemas korralik masinavärk. On vaja veel vaid Õli selle libedaks tööks. On vaja üht keskset energiaallikat selle käimapanemiseks, et kaoksid kõik väikesed inimlikud vändad. Kogu selle probleemi lahendab tõotatud vägi ülevalt – Püha Vaim. Vend Pierson vihjas sellele, öeldes: "Valmistage oma lambid!" Kuid ta kirjutab ka kohe otseselt: "Tõeline vaimulik ärkamine on Püha Vaimu töö, mitte aga jutlustaja osavuse ja leidlikkuse tulemus."
Sellest räägib ka prohvet Sakarja kuulus nägemus küünlajalast ja õlipuudest, mille juurde on selgitavalt öeldud – Sak.4,6: "Ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova!"
Seejärel teeb Pierson otsese üleskutse: "Vennad ja õed, läheme kõigepealt ja langeme alanduses ja puhtsüdamlikult kahetsedes risti alla ning anname end Issandale – Kolgata Vahemehele. Pärast seda tõuseme mäeharjale, kus saame täidetud nelipühi väega."
Kes tänapäeva usklikest ei pea seda vajalikuks, on tõesti ohtlikus olukorras. Me ootame Hilist Vihma, aga me peame alustama isiklikust nelipühist. Hilisest Vihmast ei saa osa keegi, kes on ära põlanud varase vihma – nelipühi. Just nimelt, ära põlanud, sest see on kättesaadav ja pakutud kõigile. Ja sellest on saanud osa kõik, kes on oma südameanuma tühjendanud ning hoidnud selle suu ülespoole! Aga kui tihti on meie soovid, ihad ja igatsused olnud pööratud allapoole – maise madaluse poole! Õnnistuse vihm võib sadada; meie kõrval võib teine sellest osa saada, kuid meie oleme kuivad nagu Giideoni villad (Kht.6,40).
Sõbrad, kas meile ei ole tõesti ikka veel küllalt sellest maisest madalusest. Tõstkem oma "silmad üles mägede poole, kust meile abi tuleb," nagu kutsub üles psalmist, lisades täpsustuseks, et "abi tuleb mulle Jehoova käest, kes on teinud taeva ja maa!" (Ps.121,1.2). Igasugune vaimulik ärkamine ja elu tuleb ülevalt. Vaadakem sinna ristis palvekätega.
Ellen White kirjutab: "On tulnud aeg üldise ja täieliku reformatsiooni läbiviimiseks. Kui algab see reformatsioon, saab iga usklik haaratud palvevaimust ja see kõrvaldab kogudusest arusaamatused ja tülid." – 8T 251.
Tsiteerime edasi Piersoni: "Selle maailma patud ja meie armastus teatud pattude vastu võtavad meilt armastuse palve vastu ja juhivad mõtted kõrvale pühadelt asjadelt. Sisse on seatud tseremoniaalne püha hingamispäev, kuid ilma Jeesuse armastuseta vaimulik loomus sureb...
Võiks tähelepanu juhtida veel teistelegi põhjustele: poolik allumine Pühale Vaimule ja mitteküllaldane huvi Tema vastu. Tõotusi Püha Vaimu kohta on väga vähe uuritud ja selle tagajärjel ilmneb vaimulik põud, vaimulik pimedus, langemine ja vaimulik surm.
Väiksema tähtsusega asjad on vallanud paljude meeled, kuid jumalik vägi, mis on hädavajalik, et kogudus võiks kasvada ja õitseda, puudub, kuigi seda pakutakse täies suuruses. Rumalate neitsidena kujutatud inimesed on silmakirjalikud. Neil on austus tõe vastu, nad ilmutavad poolehoidu nende suhtes, kes sellesse usuvad ja seda kaitsevad, kuid nad ise ei ole alistunud Püha Vaimu tegevusele. Nad ei ole kukkunud Kristuse kui Kalju peale ega lubanud purustada oma vana loomust."
Selles tsitaadis pääsevad eriti mõjule palve ja Püha Vaim. Mõni võib küsida erutatult: Aga kuhu jääb Kristus (nagu sada aastat tagasi, kui alustati Jeesuse rõhutamist, küsiti: kuhu jäävad prohvetikuulutused ja Jumala käsk). Kuhu jääb Kristus; kas me Püha Vaimu ja palve rõhutamisega mitte ei varjuta Kristust?
Muuseas, sellesse tsitaati mahtus ka Kristus, kuid pöörame hetkeks tähelepanu Jeesuse sõnadele – Joh.16,7: "Aga mina ütlen teile tõtt: see tuleb teile heaks, et mina lähen ära. Sest kui ma ei läheks, ei tuleks Trööstija teie juurde. Aga kui ma lähen, siis ma läkitan Tema teie juurde."
Ajalooline Jeesus peab lahkuma, et saabuks Püha Vaim! Aga Püha Vaim toob endaga kaasa tänapäeval elava, Issandaks kroonitud Jeesuse. Ajalooline Jeesus peab lahkuma, et võiks tulla isiklik Jeesus – Issand Jeesus, kes päästab! Selline Issand Jeesus ilmub meile vaid Püha Vaimu läbi. Sellepärast ongi "tähtsaim kristlastele just Issanda Jeesuse Kristuse teise tuleku eel mõista Püha Vaimu tõotust." – RH 15.11.1892.
Aga Püha Vaimu tõotus on otseselt seotud palvega – Sak.10,1: "Paluge Jehoovalt vihma hilisvihma ajal! Jehoova teeb kõuepilved ja annab teile vihmavalinguid, igaühele rohtu väljal!" Me kõik võime haljendada Jehoova kojas!
Kui meeleldi annab Jumal meile Püha Vaimu, sellest rääkis Jeesus – Luk.11,13: "Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad."
Aga palve saadab korda veel midagi vajalikku: kõrvaldab kogudusest arusaamatused ja tülid. Nelipühiks valmistuvast kogudusest on kirjutatud – Apt.1,14: "Need kõik olid alati ühel meelel üheskoos palves naistega ja Maarjaga, Jeesuse emaga, ja Jeesuse vendadega."
Jüngrite anumad olid kõik pööratud kaeltega ülespoole – alates päevast, mil nad üles taevasse lahkuvale Jeesusele värele vaatasid. Ei, nad ei igatsenud tagasi ajaloolist Jeesust ihulikul kujul, vaid nad ootasid Püha Vaimu, ega muidu poleks nad läinud "tagasi Jeruusalemma suure rõõmuga" (Luk.24,52).
Aga nende anumad pidid saama ka täiesti tühjaks. Muidugi aitas sellele kaasa viibimine risti all – ja iga usklik peab tõsiselt peatuma risti all – kuid eriliselt on rõhutatud palvet: "Need kõik olid alati ühel meelel üheskoos palves." Palve teostas viimase, täieliku ja põhjaliku puhastuse. Palve ei andnud aega asjatuteks, laostavateks sõnavahetusteks. Kui kergesti oleks võinud see Püha Vaimu ootamise aeg mööduda nii: Me ootame, aga Ta ei tule ega tule. No muidugi, selge, miks Ta ei tule – Toomas oma kahtleva iseloomuga on meie seas. Välja! Ikka ei tule; selge – Peetrus, kes Issanda vandega salgas, on meie hulgas. Välja! Ikka ei tule! Pole ka ime – Sebedeuse pojad Jakoobus ja Johannes, kes otsivad ainult oma au ja on valmis vastupanijaid tulega ära põletama, on meie seas. Välja! Ikka ei tule! Kes on süüdi? Muidugi, kuidas me kohe sellele ei tulnud – meie hulgas on kahtlase minevikuga Maarja Magdaleena. Välja!
See Aakanite otsimine ei ole ka tänapäeval hoopiski mitte võõras asi – ikka on keegi teine süüdi õnnistuste mitte saabumises!
Kuid palve muutis nende meeli nii, et igaüks nägi vaid oma eksimusi ja kahetses neid põrmus ja tuhas! Kindlasti tehti ka eestpalveid. Ja siis – kõikus paik ja ühes sellega kogu Saatana riigi alused ning evangeelium viidi kogu tol ajal tuntud maailma ühe inimpõlve ajal!
Õed ja vennad, pole võimalik selle jutluse lõpuks välja mõelda paremat üleskutset kui see on esitatud ühes Peetruse jutluses peale nelipühi – Apt.3,19-21: "Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest ja et Ta läkitaks teie jaoks määratud Kristuse Jeesuse, keda taevas peab pidama enesele selle ajani, mil oma kohale asetatakse kõik, mis Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu kaudu maailma ajastust alates."
Me ootame Kristuse Jeesuse saabumist. Kuid selleks tuleb kõigepealt kogu südamest meelt parandada ja võtta vastu Püha Vaim ja selles Hilisvihma väes osaleda Jumala töö lõpetamises siin maa peal. Jeesus tuleb, kui lõikus on küps.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv