Kasuta seda, või sa kaotad selle
04.02.2012 - (1492)

Te olete vast pannud tähele, et ma räägin tihti jutluse alguses ja vahel ka jutluse sees mõne huvitava loo. Milleks? Et illustreerida teemat, kuid veel enam – et püüda teie tähelepanu, et panna teid kuulama. Sest pole ju mõtet jutlustada, kui teie ei kuula.
Inimesed tihti ei kuula, mida neile räägivad isegi väga kõrged, tähtsad ja auväärsed inimesed, rääkimata siis lihtsast jutlustajast. Nad teevad näo, nagu nad kuulaksid, kuid tegelikult on oma mõtetega kaugel ära. President Franklin Rooseveldist räägitakse, et ta otsustas kord järele uurida, kas teda ikka kuulatakse, kui ta tervitab oma külalisi Valges Majas, sest talle näis, et inimesed suruvad ta kätt, aga ei pööra üldse tähelepanu sellele, mida ta neile ütleb.
Nii otsustas ta kord öelda igale külalisele ühte ja sama ning vaadata, kuidas nad sellele reageerivad. Ta naeratas kenasti, surus kätt ja ütles lahke tooniga: "Ma tapsin oma vanaema täna hommikul." Üllatavalt sai ta vastuseks: "Tore, härra president!" "Jätka oma head tööd, härra president!" "Me toetame sind kõiges, härra president!" "Me palvetame sinu eest, härra president!" Üks mees, Boliivia suursaadik, siiski kuulas, kui president ütles: "Ma tapsin oma vanaema täna hommikul." Ta tõmbus hetkeks tagasi, jõllitades presidenti oma tumedate silmadega, siis aga ütles: "Ta kindlasti oli juba suremas ja suri erutusest oma lapselapsest presidenti nähes."
Nii et vahel inimesed ikka kuulavad ka ja ma loodan, et te kuulate nüüd mind, kui ma jutlustan Jeesuse ühe hästituntud tähendamissõna üle, mille on kirja pannud Luukas oma evangeeliumi 19. peatükis. Te teate seda lugu, kuid kuulake siiski!
Luk.19,11-27: "Aga kui nad seda kuulsid, ütles Ta sinna juurde veel tähendamissõna, sellepärast et Ta oli Jeruusalemma lähedal ja et nemad arvasid Jumala riigi varsti ilmuvat. Sellepärast Ta ütles: "Üks suursugune inimene läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi. Aga ta kutsus oma kümme sulast ja andis neile kümme naela raha ning ütles neile: kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen. Aga tema kodanikud vihkasid teda ja läkitasid käskjalad temale järele ja lasksid öelda: me ei taha, et ta on kuningaks meie üle! Ja sündis, kui tema tuli tagasi ja oli omandanud selle riigi, et ta käskis kutsuda enese juurde need sulased, kellele ta raha oli andnud, et teada saada, missugust kasu igaüks kaubeldes oli saavutanud. Siis tuli sinna esimene ja ütles: isand, sinu nael raha on tootnud kümme naela! Tema ütles talle: see on hea, sa hea sulane! Et sa kõige vähemas oled ustav olnud, siis olgu sul valitsus kümne linna üle! Ja teine tuli ja ütles: isand, sinu nael on tootnud viis naela! Aga ta ütles sellelegi: ja sina valitse viie linna üle! Veelgi tuli teine ja ütles: isand, vaata, siin on su nael, mida ma olen hoidnud higirätikus; sest ma kartsin sind, et sa oled vali inimene; sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud! Ta ütles temale: sinu suust ma mõistan sind hukka, sa paha sulane! Kui sa teadsid, et ma olen vali mees ja võtan, mida ma ei ole pannud paigale, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud, miks sa siis ei andnud mu raha panka? Küll ma tulles oleksin selle tagasi nõudnud kasudega. Ja ta ütles juuresseisjaile: võtke nael ära ta käest ja andke sellele, kellel on kümme! Ja nad ütlesid talle: isand, temal on kümme naela! Ma ütlen teile: kellel on, sellele antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on! Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge tänna ja tapke nad ära minu ees!"
Meie Piiblis nimetatakse seda tähendamissõnaks kümnest naelast, kuid algkeeles, kreeka keeles on jutt mitte naeltest vaid miinidest! Muidugi viitavad naelad inglise rahale ja miinid vanakreeka rahale! Nii et eestikeelses Piiblis võiks see lõik kanda pealkirja "Tähendamissõna kümnest kroonist" – arvestades, et kroon on devalveerunud sellest ajast tuhandeid kordi!
Ärme aja seda võrdumit segi Jeesuse tähendamissõnaga talentidest Matteuse evangeeliumi 25. peatükis. Selle jutustas Jeesus veidi hiljem, kannatuste nädalal. Tõsi, neis on palju sarnast, kuid on ka suuri erinevusi.
Me alustasime lugemist: "Aga kui nad seda kuulsid, ütles Ta sinna juurde veel tähendamissõna" (Luk.19,11). Kuulsid mida? Kuulsid, kuidas Jeesus ütles Teda vastu võtnud ja kostitanud Sakkeusele: "Täna on sellele kojale õnnistus tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg; sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!" (Luk.19,9.10). See on kontekst: kadunute päästmine. Ja samas on ära toodud ka kaks põhjust, miks Jeesus selle tähendamissõna jutustas, mis rõhutavad selle võrdumi tähtsust. Kõigepealt on öeldud, et Jeesus jutustas selle loo "sellepärast, et Ta oli Jeruusalemma lähedal" (Luk.19,11). Ta teadis, et Jeruusalemma jõudes kooruvad lahti Tema maise elu pöörased lõpusündmused. Seepärast kasutas ta võimalust anda oma jüngritele veel ühe olulise õppetunni. Ja teiseks on nimetatud selle tähendamissõna jutustamise põhjuseks see, et jüngrid "arvasid Jumala riigi varsti [otseses tõlkes "kohe"] ilmuvat." Nii püüab Jeesus anda siin õppetunni Jumala riigist, inimeste päästmisest ja pääsemisest sinna.
Pole raske mõista, et see "üks suursugune inimene," kes "läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi" kuningana, on Jeesus ise. Sellega ütles Jeesus kõigepealt, et Jumala riik ei tule kohe neil päevil, nagu lootsid jüngrid. Enne peavad toimuma mitmed asjad: see "suursugune inimene" hüljatakse, Ta lahkub ja ükskord tuleb tagasi. Apostlid arvasid, et see loodetud ja oodatud imeline kuningriik saabub niipea, kui nad jõuavad Jeruusalemma. Nad olid järginud Jeesust üle kolme aasta ning näinud Teda sooritamas imetegusid – ajamas välja kurje vaime, tervistamas haigeid, söötmas näljaseid ning isegi äratamas üles surnuid! Nad olid veendunud, et Ta suudab teha ükskõik, mida soovib. Seepärast oli loomulik neil mõelda, et nüüd kohe saab Jeesus kuningaks ja nemad ministriteks! Kuid Jeesus ütles: "Ärge oodake kroonimist, sest seda ei tule niipea. Selle asemel olge valmis hülgamiseks. Kroonimise asemel tuleb ristilöömine!"
Aga mida peaksid siis tegema Tema järgijad – seni, kuni Ta ükskord saab kuningriigi ja tuleb tagasi? Sellest jutustabki Jeesus selles tähendamissõnas, mis algab sõnadega: "Üks suursugune inimene läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi. Aga ta kutsus oma kümme sulast ja andis neile kümme naela raha ning ütles neile: kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen."
Kas märkasite üsna suurt erinevust tähendamissõnaga talentidest? Seal andis isand ühele sulasele viis, teisele kolm ja kolmandale ühe talendi (Mat.25,15). Me järeldame sellest, et me kõik oleme erinevad: mõned on talendikamad kui teised. Aga selles tähendamissõnas said kõik ühepalju – ühe miini või naela või krooni, mis võrdus tol ajal 3 kuu keskmise palgaga. Jeesus rõhutab sellega, et kõigile on antud midagi võrdselt. Mis on see "midagi"? Ilmselt midagi erinevat talentidest. Mida me siis omame kõik ühepalju? Milles oleme sarnased? Elimineerides kõik, milles me oleme erinevad – isegi aja, sest sedagi pole antud kõigile ühepalju – jääb järele lõpuks üks asi – elu. Meile kõigile on antud elu. See ei ole meie oma, see pole meie teenitud ega ostetud, see on meile Jumalast antud.
Jeesus ütleb: kasutage seda andi, investeerige seda targalt, kuni ma tulen tagasi! Selles tähendamissõnad räägib Jeesus kolmest viisist, kuidas inimesed kasutavad seda Jumalast antud elu andi. Ta kirjeldab kolme eluhoiakut. Esimene:
1. ME EI TAHA TEDA ENDALE KUNINGAKS.
Tähendamissõnas on seda iseloomustatud pisut pikemalt: "Aga tema kodanikud vihkasid teda ja läkitasid käskjalad temale järele ja lasksid öelda: me ei taha, et ta on kuningaks meie üle!" Teiste sõnadega: me ei soovi, et Jeesus ütleks meile, kuidas meil tuleb elada. Me elame nii, nagu see meile meeldib. Me ei taha Jumalat oma elu Kuningaks või Isandaks. Me oleme tugevad ja targad ning saame hakkama ilma Temata. Me võime saavutada kõik, mida soovime, ega taha, et Jumal meie ellu sekkuks. Jätku Ta meid rahule!
No, kas inimesed on ilma Jumalata rahul? On nad õnnelikud oma saavutuste üle? Ameerikas küsitleti miljonäre, kui rahul nad oma eluga on. Teil on palju raha, te saate kõik, mida soovite; ei muresid ega probleeme; kindlasti olete rahul! Kuid teate, mida nad kõik vastasid? Et korralikult toime tulla ja muretult elada, oleks vaja raha natuke rohkem!
Selle maailma raha ja asjad ei rahulda kunagi meid täielikult. Sa leiad oma vikerkaare otsas poti kulda – ja kulla hind langeb! Sa leiad naftat – ja nafta turg variseb kokku. Sinu laev tuleb – ja läheb enne sadamasse jõudmist põhja. Miski siin ilmas pole kindel.
Lugu räägib naisest, kes jalutas pargis ja kohtas seal konna, kes ütles talle: "Kui sa mind suudled, muutun ma panga presidendiks!" Naine vaatas teda hetke, tõstis ta maast üles ja... pistis oma ridiküli ning jalutas edasi. Kõike seda nägi ja kuulis pealt üks teine naine ning küsis imestunult: "Proua, miks te ei suudelnud seda konna?" See vastas: "Tänapäeva turgu arvestades on üks rääkiv konn rohkem väärt kui panga president!"
Jah, pangakrahhid on tõestanud, et naisel oli vist õigus! Elu Jumalata kui kuningata on just nii ebakindel, et me ei tea, kummaga on targem sõbrustada: kas panga presidendi või konnaga!
Nii et on inimesi, kes võtavad Jumalalt vastu selle anni – elu – ja ütlevad: "Ma hoolitsen ise enda eest, ma ei vaja Sinu nõuandeid, eriti vaimulikke nõuandeid. Jäta meid rahule!" Nad ei soovi Jumalat endale kuningaks, seepärast jäävad nad välja kuningriigist! Teist eluhoiakut võiksime kirjeldada sõnadega:
2. MA KARTSIN SIND, SELLEPÄRAST MA PEITSIN SELLE ÄRA.
Tegu on kahtlematult jumalakartliku inimesega. Aga Jeesus nimetab teda "pahaks sulaseks"! Mida ta siis pahasti tegi? Ta ju ei rikkunud elu. Ta elas korralikult, säilitades selle, mis Jumal talle oli andnud, hoides seda puhtana "higirätikus." Ilmselt ei saanud ta seetõttu seda rätikut kasutada higi pühkimiseks ja seepärast püüdis ta hoiduda pingutustest, mis võivad panna higistama!
See sulane elas leige uskliku elu, kes mõtles, et kui ma säilitan selle enda juures, mis Jumal on mulle andnud, siis saan ma Tema kuningriiki. Miks peaksin ma pingutama, higistama, oma elu investeerima, et võita teisi Jumalale. Las igaüks vaatab ise, kuidas ta sinna saab! Mul on endagi puhta ja püha hoidmisega küllalt tegemist!
Aga Kuningas pole sellega rahul. Eriti häirib teda sulase HOIAK, kes peab teda valjuks, karmiks inimeseks. Tõepoolest, paljud usklikud käituvad nii, nagu Jumal oleks mõni karm inimene, mitte aga armastav Taevaisa, ennastohverdav Päästja. Nad pigem kardavad Teda kui armastavad Teda. Seepärast ei saa suur Kuningas võtta neidki oma Kuningriiki! Elu, mis ei sünnita uut elu, on elatud ilmaaegu! See võetakse talt ega anta enam teist korda.
Kolmandat eluhoiakut aga võiksime kirjeldada sõnadega:
3. SINU TAHTMIST, MU JUMAL, TEEN MA HEA MEELEGA.
Jeesus ise oli selles suureks eeskujuks (Ps.40,9) ja Ta soovib, et Tema järgijad, kes Teda armastavad, teeksid sedasama. Meie tähendamissõnas on selliseid inimesi kirjeldatud nii: "Siis tuli sinna esimene ja ütles: isand, sinu nael raha on tootnud kümme naela! Tema ütles talle: see on hea, sa hea sulane! Et sa kõige vähemas oled ustav olnud, siis olgu sul valitsus kümne linna üle! Ja teine tuli ja ütles: isand, sinu nael on tootnud viis naela! Aga ta ütles sellelegi: ja sina valitse viie linna üle!"
Ilmselt ei mõelnud sulased isanda raha investeerides sellele tasule; sellest polnud ju varem juttu olnudki! Neile lihtsalt usaldati raha ja paluti sellega kaubelda. Armastusest oma isanda vastu tegid nad oma parima. Esimesel õnnestus saavutada rohkem kui teisel, kuid Kuningas on mõlemaga ühtviisi rahul ning võtab nad oma kuningriiki.
Paljud hakkavad tänapäeval teenima Issandat praktilist kasu silme ees hoides. Kristlust reklaamitakse kui head investeeringut, mille mõned protsendid pudenevad juba selles maailmas ja tõeline intresside sadu toimub taevas. Pole ime, kui mõni pahandab või koguni loobub, kui ei näe kiiresti seda kasu, kui tal tuleb ehk vahel kanda kaotustki! Kuid need, kes armastavad Issandat, teevad Tema tahtmist ka raskuste kiuste – teades, et Issand ei jäta neid ei selles ega tulevases elus ning annab just sellise tasu, nagu Tema heaks arvab.
Kas seal antakse ühele kõrgem positsioon kui teisele, kas üks kannab kaunimat rüüd kui teine, kas on ühe kroonis rohkem tähti kui teise omas, kas on ühel suurem maja ja suurem rohuaed kui teisel – kõige selle üle võib ju fantaseerida. Kuid tegelikult piisab meile vaid ühest: saada oma Issanda juurde ja jääda Tema juurde igavesest ajast igavesti!
Aga selleks ootab Ta meilt meile kingitud elu mõistlikku kasutamist, et tuua kasu oma Kuningale! Ja sellest näeb Ta ka, kas me Teda armastame ja milliseks me Teda peame.
Niisiis, see tähendamissõna õpetab, et on neid, kes ei taha Jeesust endale Kuningaks, ja neid, kes küll kardavad Teda, kuid ei armasta Teda, mis nähtub nende endale elatud elust. Ja lõpuks on need, kes armastusest Jumala vastu teevad oma parima, et tagasi tulev Kuningas võiks rõõmustada rikkaliku hingedesaagi üle. Milline sulane oled sina?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv