Meelerahu
04.03.2006 - (1889)

Tänase mõtte juhatab sisse apostel Pauluse üleskutse – Flp.4,6.7: "Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses."
Tänapäeval levib muretsemine maailmas epideemiana. Seda toidavad terrorism, ülekohus, vägivald, isegi üha rohkenev perevägivald, moraali järsk langemine ja rohked õnnetused õhus, merel ja maal. Sellele lisanduvad looduskatastroofid. Kurvastades vana aasta viimastel päevadel ühes maavärina ja sellest tulenenud üleujutuse ohvritega Kagu-Aasias, rõõmustasime me omaette, et elame nii vaikses ja rahulikus piirkonnas, kuid juba kahe nädala pärast tuli üleujutuse vesi ka otse meie linna, tingitud tavatult tugevast tormist merel. Paljudel inimestel on muret kui palju, kuidas oma majapidamine jälle korda saada. Pealegi on kesktalv ja paljudel muutus brikett märjaks mullaks või saepuruks. Küta siis sellega külma, niiskusest läbiimbunud maja. Olgu Jumal meile armuline, et me märkaksime hädasolijaid aidata, et nad murekoorma all ei nõrkeks.
Kuid rääkides kriisipiirkonna inimeste aitamisest, toonitavad riigiametnikudki, et materiaalse ja füüsilise abi kõrval vajavad inimesed ka moraalset ja hingelist abi. Paljud inimesed on ehmatanud ja suures mures. Mure otsekui kägistab inimesi nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt.
Me vajame meelerahu, vabanemist murest. Selleks tuleb meil mõista, et on asju, mida me ei saa muuta. Nende asjade pärast muretsemine on lihtsalt oma energia raiskamine – ja tervise rikkumine! Veelgi enam – see röövib meilt aja ja võime tegelda nende asjadega, mida me saame muuta! Mat.6,25 ütleb Jeesus: "Sellepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?" Sellega ütleb Jeesus, et mõned asjad on tähtsamad kui teised. Ja kui Ta on meile andnud suurema, küll Ta siis annab ka väiksema!
Kui ma vaatasin ühes Merekalda tänava kodus, millist laastamistööd majjatunginud vesi oli teinud, siis pidime koos perenaisega ometi tunnistama: Tänu Jumalale, et me oleme elus ja terved! Kui Jumal on meile kinkinud ihu ja elu, eks ole see enam kui toit ja riided, s.t. küll see Jumal, kes on kinkinud meile ihu ja elu, annab ka toiduse ja riided – ja sooja toa! Selline Jumala usaldamine toob meelerahu.
Reinhold Niebuhr on soovitanud sellise rahupalve: "Issand, anna mulle rahu nende asjade suhtes, mida ma ei saa muuta, julgust muuta neid asju, mida saan, ning tarkust teha nende asjade vahel vahet; elades üks päev korraga; nautides üht hetke korraga; tunnistades, et rahu tee sisaldab raskusi. Võttes – nagu ka Tema – patust maailma sellisena nagu see on, mitte nagu see võiks olla; usaldades, et Tema ajab kõik asjad joonde, kui ma alistun Tema tahtele."
Loeme nüüd ka konteksti, milles leidub viimati loetud salm – Mat.6,25-34: "Sellepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised? Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!"
Jeesus ei propageeri laiska, hoolimatut, pillavat, ettemõtlematut ellusuhtumist; Ta ütleb vaid, et me ei peaks laskma mureussil närida oma elust välja kogu rõõmu. Ta ütleb, et muretsemine on mõttetu, kuna see ei paranda olukorda. Ja kas see olukord ongi nii kohutavalt halb, et pole enam millegi üle rõõmustada. Jeesus elas siin maa peal vaesena ja paljude poolt põlatuna, polnud Tal oma kodugi; ometi oli Ta optimistlik ja rõõmsameelne. Ta osutas Jumala hoolitsusele oma loodu eest – lilledele ja lindudele, öeldes, et "teie olete palju enam kui need." Kui me nüüd oleme Jumala silmis väärtuslikumad kui taime- ja loomariik, ja kui Jumal kõige selle eest hoolitseb, siis kas Ta ei peaks hoolitsema palju enam meie eest! Taevaisa teab ju meie vajadusi, ja kui me Teda usaldame, seades Ta oma elus esikohale, hoolitseb Ta selle eest, et me vajadused saaksid rahuldatud.
Jeesus esitab siin mõned konkreetsed argumendid muretsemise vastu ja tee, kuidas sellest üle saada:
Esiteks teatab Ta, et kuna Jumal on andnud meile elu, võime me Teda kindlasti usaldada ka väiksemates asjades nagu toit, riietus ja eluase, et hoida alal seda elu.
Teiseks osutab Jeesus, et linnud ei muretse ega kogu materiaalseid asju ettearvamatu tuleviku kindlustamiseks – ja ometi nende elu ei lakka, vaid jätkub. Sealjuures ei taha Jeesus rõhutada seda, et loomad ja linnud ei tööta, vaid seda, et nad ei muretse! Tegelikult töötavad ka loomad ja linnud ning isegi putukad omal moel! Töötamine on tore asi – eriti, kui sa ei pea muretsema!
Kolmandaks ütleb Jeesus välja ühe fundamentaalse argumendi muretsemise vastu. Muretsemine, ütleb Ta, on omane paganatele. Kui me tunneme Jumalat ja usume end olevat Tema lapsed, siis me ei muretse, sest me teame, et Jumal armastab meid ja hoolitseb meie eest. Me usaldame Teda. Uskmatud aga ei usalda ei ligimest ega Jumalat.
Seejärel näitab Jeesus kaks teed, kuidas me võime võita mured ja omada meelerahu. Esimeseks saladuseks on, et me peaksime kontsentreerima oma tähelepanu Jumala riigile – Jumala austamisele ja Tema tahte täitmisele oma elus. Me peaksime elama läbi seda, mida me palume Meie Isa palves: "Sinu riik tulgu; Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal" (Mat.6,10). Jah, nõnda ka minu elus! Ja kui me teame, et Jumal kontrollib seda, mis juhtub minu elus, ja selle läbi teostub Tema tahe, siis me ei muretse.
Teiseks mure võitmise saladuseks on elamine üks päev korraga. See ei tähenda tänaste toimetuste riputamist homse varna! See ei tähenda tööde ja toimetuste edasilükkamist viimasele minutile. Vastupidi. See tähendab tegutsemist täna mulle antud jõuga ja ükshaaval tööde tegemist – kõige tähtsamad asjad kõige enne. Ja sa imestad, kui palju sa jõuad, ning õhtul tunned tõelist rahuldust möödunud päevast. Kui sa aga – selle asemel, et tegutseda – muretsed ja ägad: "Kui palju mul on teha," ise samal ajal aega raisates, siis võid sa kaotada meelerahu hoopiski. Tee nii palju kui jõuad; ja kui Jumal kingib sulle uue päeva, siis tee jälle nii palju kui jõuad – ja tunne tehtust rõõmu. Mõni asi võib jääda tõepoolest tegemata, kuid see pole veel maailma lõpp. Meelerahu ei võta ära mõni tegemata või lõpetamata töö, vaid raisatud aeg!
Muretsemine on asjatu, kasutu ja isegi väga kahjulik. Kogu su muretsemine ei muuda minevikku, sest see on läinud. Muretsemine ei aita sind olevikus, sest see teeb sind ainult õnnetumaks, nõrgemaks ja ebaproduktiivsemaks. Ja eriti mõttetu on muretseda tuleviku pärast, sest enamus tulevikuhirme ei täitu kunagi. Palju mõttekam on tuleviku pärast muretsemise asemel unistada helgest tulevikust, sest meid ootab ju helge tulevik!
Muretsemise juures on eriti kohutav see, et see teeb meid jõuetuks. Sageli röövib see tahtejõu hoopiski. Võib kaduda isegi elutahe – ja me teame, kui kohutavad tagajärjed sellel võivad olla. Igal juhul muretsemine pigem lühendab kui pikendab inimese elu. Paljud eksperdid väidavad, et stressiga toimetulek on tänapäeval tervise prioriteet number üks! Paljud arstid ütlevad, et enam kui pooled inimesed saaksid oma haigusest terveks, kui nad lakkaksid muretsemast.
Vähe sellest, et muretsemine ei aita – sel on sageli lausa vastupidine efekt!
Sa muretsed juuste kaotamise pärast. Kas see kasvatab juukseid juurde? Vastupidi, see vaid kiirendab nende väljalangemist!
Sa muretsed sellepärast, et võid haigestuda. Kas see hoiab ära haiguse? Vastupidi, muretsemine nõrgestab immuunsüsteemi, muutes haigestumise veelgi tõenäolisemaks.
Sa muretsed sellepärast, et võid kaotada töö. Kas see aitab sul töökohta säilitada? Vastupidi, sa oled närviline ja sinu töövõime langeb ning sinu asemele võidakse tõesti hakata otsima kedagi teist.
Sa muretsed sellepärast, et kehakaal on pisut suurenenud. Kas see vähendab kehakaalu? Vastupidi, paljusid inimesi paneb muretsemine rohkem sööma.
Ameerika Südameassotsiatsioon näeb tihedat seost muretsemise ja stressi ning südamehaiguse, kõrge vererõhu, infarkti, maohaavandtõve, kilpnäärme alatalitluse, migreensete peavalude, seedimishäirete ja paljude teiste haiguste vahel. Teiste sõnadega – meie muretsemine annab tööd tuhandetele arstidele ja haiglatele ning vähendab meie elujõudu, tuues meile kannatusi, vähendades meie sissetulekuid ning suurendades meie väljaminekuid.
Kui palju me ka muretseksime, ei suuda me ikkagi kontrollida oma elu, kaitsta end absoluutselt õnnetuste ja haiguste eest. Muretsemisega võime me ainult suurendada nende riski. Ja mis puutub meie vaimulikku edenemisse, siis selle seosest muretsemisega räägib Jeesus hästi tähendamissõnas külvajast. Mat.13,22 on kirjutatud: "Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatuks." Suure muretsemisega võime me jääda viljatuks ja kasutuks nii endile, teistele, kui ka Jumalale. Ängistav muretsemine tuleviku pärast ei tühjenda homset päeva selle katsumustest, küll aga tühjendab see meie tänase päeva selle rõõmudest!
Sellepärast lõpetagem hea nõuandega Pühakirjast – 1.Pet.5,7: "Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest!" Meil on Jeesus, kes on Rahuvürst. Andku Ta meile kõigile meelerahu.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv