Uussünd I
04.07.2015 - (1276)

Piibliuurimise aluseks loeme Joh.3,1-16: "Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, üks juutide ülem. See tuli Jeesuse juurde öösel ja ütles Temale: "Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud Õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!" Jeesus vastas ning ütles talle: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!" Nikodeemus ütles Temale: "Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?" Jeesus vastas: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda! Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on vaim! Ära pane imeks, et ma ütlesin sulle: te peate uuesti sündima! Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!"
Nikodeemus vastas ning ütles Talle: "Kuidas see võib sündida?" Jeesus vastas ning ütles talle: "Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda? Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, me räägime, mida me teame, ja tunnistame, mis me oleme näinud, ja te ei võta meie tunnistust vastu! Kui ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui ma teile räägiksin taevasist asjust? Ja ometi ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga see, kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg! Ja nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu! Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!"
See on kindlasti meid kõiki huvitav kirjakoht ja teema. See räägib sellest, kuidas variserist saab kristlane, kuidas inimesest, kes tunneb Piiblit ja teab Kristusest 1000 asja ning kes peab Jumala käske, saab kristlane. See räägib sellest, kuidas lihalikust inimesest saab vaimulik inimene, kuidas inimesest, kes peab pidama Jumala käske, saab inimene, kes tahab pidada Jumala käske.
Inimest esindab siin Nikodeemus – vaimulikes asjus hästi õpetatud inimene, nii et ka väga õpetatuil on siit veel midagi õppida – ja võib-olla just seda kõige tähtsamat, kõige peamist. Nikodeemus ootas Jumala riiki, nagu meiegi. Nii et meil peaks tõepoolest olema sellest loost palju õppida.
Kui Messia tulekut ootavas Palestiinas hakkas tegutsema üks erilise väe ja mõjuga Isik – Isik, kellest nii Jumala prohvet Ristija Johannes kui ka Jumal ise andis väga erilise tunnistuse – tärkas Nikodeemuses huvi Tema vastu. Ta hakkas hoolega uurima prohvetikuulutusi Messiast. Ja mida enam ta uuris, seda enam ta veendus, et see Mees on Messias. Ta ei soovinud ühineda teiste variseridega vandenõus Jeesuse vastu, kuid tal polnud ka küllalt julgust, et end avalikult Jeesuse järelkäijaks tunnistada. Nii ta kõhkles ja kahtles, otsides samal ajal võimalust Jeesusega isiklikult kohtumiseks, et Temaga oma südame mõtetest rääkida. Avalikult seda teha oli riskantne ja ka alandav oma usukaaslaste ees.
Nii uuris ta välja, kus Jeesus ööbib ja ühel ööl läheneski ta Jeesusele. Jeesus ei olnud sellest öisest kohtumisest ehmunud ega isegi mitte üllatunud. Ta teadis juba enne nende kohtumist, mis oli toimumas selle mehe südames. Ta juba ootas teda; jah, oma Vaimu läbi Ta kutsus teda. Lähenedes Jeesusele, tundis Nikodeemus end kuidagi piinlikult. Ta tajus, et see Mees vaatab talle otse südamesse. Et end paremini tunda, alustab ta juttu tunnustavate sõnadega Jeesuse aadressil: "Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud Õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!"
Nikodeemus oli tulnud Suure Õpetaja juurde, sest hoolimata oma õpetatusest vaevas teda teadmatus inimesele kõige tähtsamas tões: kuidas saada päästetud, kuidas saada Jumala riiki. Ta soovis saada päästekindlust, mida igatseb iga usklik inimene. Kuigi ta polnud sellest Jeesusele rääkinud ja võib-olla poleks julgenudki sellist asja otse küsida, sest oli ta ju Iisraeli õpetaja ning pidi selliseid elementaarseid asju mõistma, luges Jeesus seda välja tema südamest ning asus kohe selgitama, öeldes: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!"
Nikodeemus arvas, et Jumala riiki pääsemiseks peab ta kõigepealt kõike teadma. Nüüdki lootis ta saada juurde uusi teadmisi Jumala riigist, mille lähedust kuulutas nii Ristija Johannes kui ka Jeesus. Temale üllatuseks teatab Jeesus: sa ei vaja mitte niivõrd teoreetilisi teadmisi kuivõrd vaimulikku uussündi! Meiegi igatseme teadmisi ja sageli me ka vajame rohkem teadmisi, kuid me peame tunnistama, et teadmised ei päästa kedagi. Paljud mõõdavad inimese vaimulikku taset tema teadmistega vaimulikest asjust. Kuid Jeesus ütleb: sa ei vaja, et sinu uudishimu rahuldatakse, vaid sa vajad uut südant! Sa pead omandama enne uue elu – uued silmad, et näha taevaseid asju, uue südame, et neid mõista ja hinnata.
Nikodeemust lausa rabas teada saamine, et tema, kes võis uhkustada oma teadmiste ja heade tegudega, ei olnudki valmis taevariigi jaoks – ja et puudu ei olnud mitte mingi väike teadmine või tühine tegu vaid usuinimese jaoks kõige tähtsam kogemus – Jumala lapseks saamine. Taevariik on tema jaoks liiga puhas, et seda näha, rääkimata sinna saamisest! Paganad pidid küll uuesti sündima, teadis Nikodeemus, aga tema oli ju iisraellane, kellele olid antud Jumala tõotused. Kas siis temale ei olnudki garanteeritud koht Jumala riigis? Mis muutus see on, mis peaks veel minus toimuma?
Nikodeemuse sisemuses olid konfliktis variseri uhkus ja aus tõe otsimine. Ta teeb, nagu ei saaks ta aru ja küsib: "Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?" Jah, juudid pidasid end juba füüsilise sünni poolest Jumala lasteks! Ja kas saab siis inimene sündida füüsiliselt veel teist korda?
Sellega tõestad Nikodeemus, et ta oli veel lihalik inimene. Ja lihalik inimene ei mõista vaimulikke asju. Jeesus ei pane seda pahaks; Ta ei tee etteheiteid, ei noomi. Ta lihtsalt selgitab: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!" Nikodeemus mõistis, et Jeesus räägib veega ristimisest ja südame uuendamisest Püha Vaimu läbi. Aga milleks seda rääkida temale – iisraellasele? Jeesus jätkab, selgitades: "Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on vaim!" Loomu poolest on iga inimese süda lihalik, oled sa juut või pagan, ja ükski inimlik vahend ei suuda seda muuta. Selle olemusest kirjutab Paulus – Rom.8,7: "Liha mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega võigi alistuda." Iiob tunnistab – Iob.14,4: "Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!" Kes tahab saada taevariiki oma tegudega, pidades käske, püüab võimatut. Seepärast ütles Kristus Nikodeemusele: "Ära pane imeks, et ma ütlesin sulle: te peate uuesti sündima!"
Kristlase elu ei ole vana parandamine vaid "uus loodu." Paulus kirjutab 2.Kor.5,17: "Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!" Tuleb surra Minale ja patule ning sündida uuele elule. Selle muutuse teostab meis Püha Vaim. Ütles ju Jeesus: "Kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!" Uuestisünni moodustab sündimine veest ja Vaimust; kumbki neist eraldi ei tähenda uussündi, vaid ainult need kaks koos – veega ristimine ja Püha Vaimuga ristimine. Ja ka järjekord on selline: enne veega ristimine, siis Püha Vaimuga ristimine. Need kõnelevad Jumala kahest annist – antud Kolgatal ja nelipühil. Kolgatal sureb Jumala Tall, kes võtab ära sinu patud – muidugi juhul, kui sa tunnistad, et oled "ühes Kristusega risti löödud!" (Gal.2,19). Paulus kirjutab sellest nii selgelt, et ei saa eksida – Rom.6,3-11:
"Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud Tema surmasse? Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus. Sest kui me oleme kasvanud ühte Tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka Tema ülestõusmise sarnasusega, kuna me seda teame, et meie vana inimene on ühes Temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu; sest kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust. Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes Temaga saame ka elama. Sest me teame, et Kristus pärast seda, kui Ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam Tema üle. Sest mis Ta suri, seda Ta suri patule ühe korra; aga mis Ta elab, elab Ta Jumalale. Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses."
Pidulik ristimistalitus ei ole muutus ise, vaid see räägib meis juba toimunud muutusest. See on lepingu sõlmimine Jumalaga ja sellest avalik tunnistamine. Kuid see on vaid pool uussündi. Kui sellele ei järgne teine pool, ei hakka Jumala laps kasvama. Nagu iga ilmale tulnud laps vajab kohe õhku, et elada, nii vajab ka vastsündinud usklik kohe taevast õhku – Püha Vaimu. Jeesus viitas sellele, öeldes: "Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!" Piiblis kasutatakse siin kreekakeelset sõna pneuma, mis tähendab õhk, tuul, Vaim. Püha Vaim on taevane õhk, mida vajab iga Jumala laps igal eluhetkel.
Nii et, vastsündinud Jumala laps, Kolgatalt tulnud Jumala laps vajab taevalist hingust, et vaimulikult elama jääda! On selge, et ka Kolgatale juhib meid Jumala Vaim ja kogu meie n.ö. "Kolgata kogemus" toimub Püha Vaimu läbi – nagu ka lapse loode vajab igal hetkel hapnikku – kuid pärast sündimist peab laps hakkama ise hingama oma kopsudega, vastasel juhul ta sureb. Just nii on ka vaimulikus elus. Meie isiklikule Kolgatale peab järgnema isiklik Nelipühi – Püha Vaimuga ristimine. Need kokku moodustavad uussünni.
Iisraeli õpetaja Nikodeemus vajas uussündi! Kas on siis võimatu, et keegi meistki vajab veel uussündi? Fakt, kas laps hakkab hingama või mitte, näitab kas loode on arenenud normaalselt. Nii ka fakt, kas inimene hakkab elama Jumala Vaimu juhtimisel või mitte, näitab kas inimene on saanud uueks Kolgatal või mitte. Ilma Kolgatata võib toimuda vaid vale Nelipühi ja tõelise Nelipühi puudumisele võib eelneda vaid formaalne Kolgata. Kui sa ei ole sündinud Vaimust, siis ei ole sa sündinud ka veest, kuigi sa võid olla ristitud. Ja sa ei või näha Jumala riiki ega saada sinna sisse.
Selle tõe illustreerimiseks sobib hästi Pauluse poolt toodud näide Iisraeli väljumisest Egiptusest – 1.Kor.10,1.2: "Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi, ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres." Merest läbiminek sümboliseerib ristimist. Ristimine omakorda on sümbol meis juba toimunud muutusest. Iisraelis toimunud muutusest kõneles paasapüha pidamine ja lahkumine Egiptusest. Meiegi peame enne ristimist ilmutama usku Jumala Tallesse ja lahkuma maailma Egiptusest. Kuid vaadakem nüüd Iisraeli rahva ristimist. Kahest küljest ümbritses neid vesi, nende taga aga valgustas neid pilvesammas, samal ajal julgustades ja otsekui kiirustades neid edasi minema, varjates neid ühtlasi ka vaenlase pealetungi eest. Nii toimub ka meie ristimine küll veega, kuid Püha Vaimu valgustusel, julgustusel, kaitsel ja otsekui taganttõukel. Kuid peale ristimist meres tuli edasi minna nüüd juba tule ja pilvesamba järel. Nii käib ka kristlane pärast uussündi "Vaimu järgi" (Rom.8,4). Ainult kõiges ja alati Püha Vaimu juhtimisele järgides jõuame me õnnelikult taevasesse Kaananisse.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv