Jumal on muutumatu
04.08.2007 - (1504)

Ps.102,12-28: "Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi! Aga Sina, Jehoova, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve! Küll Sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud! Sest Sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu! Siis paganad hakkavad kartma Jehoova nime ja kõik ilmamaa kuningad Sinu au!
Sest kui Jehoova on üles ehitanud Siioni, siis ilmub Ta oma auhiilguses! Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet! Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Jehoovat, et Ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Jehoova on taevast vaadelnud ilmamaad, et kuulda vangide ägamist ja vabastada surma lapsed, et Siionis kuulutataks Jehoova nime ja Jeruusalemmas Tema kiidetavust, kui rahvad ja riigid ühtlasi kogutakse kokku teenima Jehoovat!
Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi! Ma ütlen: "Mu Jumal, ära korista mind keset mu eluiga; Sinu aastad kestavad põlvest põlve! Vanasti Sa panid maale aluse ja taevad on Su kätetöö! Need hävivad, aga Sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; Sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad! Aga Sina oled seesama ja Sinu aastad ei lõpe! Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud Sinu ees!"
Tänane hea sõnum meile on: Jumal on muutumatu! Ta ei saa muutuda paremaks, sest Ta on täiuslikult hea, mida tähendab sõna "püha." Jumal on püha. Jumal ei saa muutuda ka halvemaks, sest Ta on muutumatu. Ta ei muutu mitte milleski, mitte kunagi.
See on parim sõnum tänapäeva inimesele, kes elab pidevalt toimuvate kiirete muutuste keskel. Ma ei ütle, et siin maailmas kõik näib muutuvat; kõik muutub – ja sellise peadpööritava kiirusega, mis põhjustab kohutavat stressi, väsitab. Seda nimetatakse progressiks ja sellel on ka kahtlemata mõned positiivsed küljed, kuid väsitav on see ikkagi.
See on ennustatud juba prohvet Taanieli raamatus, kes kirjutab, et lõpuajal "inimesed jooksevad edasi-tagasi ja arusaamine kasvab!" (Tan.12,4 otseses tõlkes).
Viimase sajandi jooksul on toimunud rohkem muutusi kui kõigil eelnevail sajandeil! Isegi viimase 15-20 aastaga on tohutult palju muutunud – moodides, kommetes, inimeste kõnekeeles, väärtushinnanguis, moraalis ja tuhandes muus asjas. Arvutitehnoloogia areneb nii kiiresti, et selle eilsed avastused on täna juba iganenud!
Milliseid muutusi on näinud ja üle elanud tänapäeva eakad inimesed! Näiteks transpordis, meditsiinis, kommunikatsioonis. Kuni 1455. aastani ei kirjastatud ühtegi raamatut. 1900. aastal kirjastati 35,000 raamatut, kuid 1995. aastal kirjastati juba 500,000 erinevat uut raamatut!
Eriti silmapaistvad on muutused transpordis. Kuni 18. sajandini peale Kristust liiguti kõige kiiremini edasi hobuse seljas galoppides 40-50 km/h. Rongid alustasid ka peadpööritava kiirusega 40 km/h, kuid nende kiirus tõusis kiiresti kuni 160 km/h – selleks ajaks, kui tulid lennukid. 1952. aastal lendas reaktiivreisilennuk 500 km/h, 1979. aastaks oli selle kiirus juba poole suurem 1000 km/h. Peale seda on vahelduva eduga kasutatud ülehelikiirusega reisilennukeid, aga kosmoselaevadega liiguvad inimesed taevas kiirusega üle 30,000 km/h.
Kommunikatsioon ehk side? Telegraafist telefonini, sealt edasi e-mailini. Alles tulid mobiiltelefonid, nüüd on need taskus igal lapsel!
Sotsioloogid osutavad nende suurte ja kiirete muutuste laastavale mõjule inimkonnale. See jätab inimestele ebastabiilsuse ja ebakindluse tunde. Meie ankur oleks nagu katkenud ja me triivime kaasa muutuste vooluga. See viib segadusse ja tekitab hirmu.
Tänapäeval räägitakse palju stressist ja et selle üheks peamiseks põhjuseks on muutused. Muutused perekonnaseisus – ja neid on tänapäeval rohkem kui kunagi varem; kunagi oli selles peamiseks muutuseks abikaasa surm, tänapäeval lahutus ja uuesti abiellumine. Tugevat stressi põhjustavad muutused töös, tervises, raha-asjus, elukohas...
Kuid ka siin ilmas inimeste juures ei muutu mitte kõik. On palju asju, mis jäävad samaks selles üha kiiremini muutuvas maailmas.
1. PATT EI OLE MUUTUNUD. Inimesed on püüdnud muuta selle nime. Nad kutsuvad abielurikkumist afääriks või kõrvalhüppeks või armukese pidamiseks. Nad nimetavad homoseksualismi homode elustiiliks. Nad kutsuvad emaüsas arenevate laste tapmist raseduse katkestamiseks. Heal juhul nimetavad nad neid ja sarnaseid asju vigadeks. Kuid Jumal nimetab neid pattudeks. Inimene võib kutsuda neid asju nõtruseks, kuid Jumal nimetab neid ülekohtuks.
Patt paneb ikka veel inimesi petma ja valetama, varastama ja röövima ning tapma. Ja see juhtub igal pool, olenemata riigist või kultuurist või isegi religioonist. Patt viib meid sinna, kuhu me ei peaks minema, või isegi ei taha minna; ta hoiab meid seal kauem, kui me soovime; paneb meid maksma rohkem, kui me soovime maksta.
Ja patu tagajärjed on samad. See põhjustab ikka veel kurbust ja meeleheidet, valu ja kannatusi, haigusi ja hädasid, sõda ja surma. Me võime eitada selle olemasolu, kuid fakt on see, et me ehitame aina enam vanglaid, tugevdame politseid ja kohtuid, rajame järjest uusi alkoholist ja narkootikumidest võõrutamise keskusi ning AIDS-i kliinikuid.
Üks perekond ostis endale lemmikloomaks armsa süütu 30 cm pikkuse püütoni. Kuid püüton kasvas, kuni oli 3,3 m pikk ja kaalus 35 kg. Siis ühel päeval kägistas ja pere 15-aastase poja surnuks! Kohale kutsutud politsei pani kirja, et madu oli "üsna agressiivne ja sisises."
Selline on patt. Kui patt siseneb meie ellu, peame me teda kahjutuks, vahel isegi armsaks. Kuid ta ei jää väikeseks. Ta kasvab. Me mõtleme, et saame temast jagu, kuid siis tuleb välja, et tema saab jagu meist. Ja see lõpeb alati surmaga. "Patu palk on surm," teatab Pühakiri (Rom.6,23).
Kahjuks tuleb tunnistada, et ainus asi, mis patu juures on muutunud, on meie suhtumine sellesse! Me peame aru saama selle laastavast mõjust meie elule. See rikub meie tervist, laastab emotsioone, lõhub meie perekondi ja lahutab meid Jumalast, võttes meilt võimaluse olla koos Jumalaga igavikus.
2. KURBUS EI OLE MUUTUNUD. Kui Aadam ja Eeva vaatasid murtud südamega Aabeli elutut keha, peale seda, kui Kain oli ta mõrvanud, siis sellest sai alguse kohutav kurbus, mis täidab inimsüdameid. Kurbus on tänapäeva maailma universaalne keel. Kõik mõistavad seda.
Isegi sel ajal, kui meie istume siin kirikupingis ja rõõmustame oma Päästjast Jeesusest, valatakse paljudes kohtades maailmas kibedaid pisaraid. On nuttu ja kaebehäält Lähis-Idas, nuttu ja kaebehäält unistuste maal Ameerikas, on nuttu ja kaebehäält Eestis ja siin väikeses Pärnus. Olgu selle põhjuseks mõni haigus või lahkuminek, mõni loodusõnnetus või muu häda, valu ja kurbus valitseb kõikjal meie planeedil. See asi ei ole muutunud Aadamast-Eevast saadik.
3. SURM EI OLE MUUTUNUD. Me võime võtta seda kergelt, võime sellest mitte rääkida, võime püüda seda edasi lükata ning isegi põgeneda selle eest (kohtumine Samarras), kuid surm on endiselt meiega. See on sama kohutav kui see on alati olnud; harva on see teretulnud. Oma terava vikatiga niidab ta halastamatult nii vanu kui noori, nii vaeseid kui rikkaid, nii lihtinimesi kui haritlasi, nii halbu kui häid. Tänapäeva meditsiin püüab tema tulekut edasi lükata ja mingil määral see tihti ka õnnestub, kuid lõpuks tuleb ta ikkagi.
Patt, kurbus ja surm – need ei ole muutunud. Seepärast ei ole muutunud ka inimese vajadus Päästja järele. Ja, tänu Jumalale, Ta on ikka veel kättesaadav! Mitte kõik ei ole sünge. On ikka veel lootust. On Keegi, kellele me võime loota – Keegi, kellele me võime toetuda selles muutuvas ja siiski muutumatus maailmas. Piibel ütleb, et "Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!" (Heb.13,8).
Tema armastus meie vastu on seesama, sest see on igavene. Jeremija kirjutab – Jer.31,3: "Jehoova ilmutas ennast temale kaugelt: ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga!"
Tema hoidmine on seesama. Piiblis on kaunis Laul, mis kõlab julgustavalt – Ps.121,1-8: "Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust mulle abi tuleb! Abi tuleb mulle Jehoova käest, kes on teinud taeva ja maa! Ei Ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku! Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes Iisraeli hoiab! Jehoova on su hoidja, Jehoova on su vari su paremal käel! Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel! Jehoova hoiab sind kõige kurja eest, Tema hoiab sinu hinge! Jehoova hoiab su väljumist ja su tulemist nüüd ja igavesti!"
Tema vägi ja jõud on seesama. Juba Taavet tunnistas – 1.Aja.29,12: "Sinu käes on jõud ja vägi, Sinu käes on kõike teha suureks ja tugevaks!" Ja me palvetame "Sinu on riik ja vägi ja au igavesti!" (Mat.6,13).
Tema tõotused on samad, sest ka need on igavesed, nagu Tema armastus, hoidmine, vägi ja jõud. Prohvet Jesaja kirjutab – Jes.40,8: "Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!" Jeesus ütles Mat.24,35: "Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi mitte!" Paulus kirjutab – 2.Kor.1,20: "Jumala tõotused puha on Tema sees "jah" ja sellepärast ka Tema läbi "aamen" Jumala auks meie läbi."
Oma muutumatuses Jeesus ikka veel otsib kadunud lambaid, palub meie eest Isa paremal käel, puhastab oma verega patuseid ja valmistab neile eluasemeid taevasse ning kutsub kõiki, kes vaid soovivad, oma pulmapeole.
Ühel pimedal mehel oli arvutis programm, mis luges talle ette Piiblit. Talle ei meeldinud, kuidas mõned sõnad olid hääldatud ja nii muutis ta ära nii mõnegi sõna häälduse – programm võimaldas seda. Kui ta aga soovis muuta nime Jeesus hääldust, osutus see võimatuks. Programmeerija oli selle paika pannud ja seda polnud võimalik muuta!
Mulle meeldib see mõte. On hea, et keegi ei saa muuta Jeesust oma maitse järgi. Kõigis elumuutustes võin ma leida lohutust ja troosti teadmisest, et "Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!" (Heb.13,8). Ärme siis püüame Teda muuta, kui midagi Tema juures meile ei meeldi! Kui kiiresti me unustame, et me tulime Kristuse juurde, et Tema muudaks meid, mitte vastupidi!
Mal.3,6 on eestikeelses Piiblis huvitav mõte: "Sest mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud, ja teie, Jaakobi lapsed, ei ole ka sellega valmis saanud." On hea, et Jumal ei ole muutunud, kuid inimesed – patused inimesed – peaksid muutuma! Kuid ingliskeelsest Piiblist otse tõlgituna kõlab see salm nii: "Mina olen Issand, mina ei muutu, seepärast ei ole teie, Jaakobi pojad, hukkunud." Ka see on suur tõde! Tänu Jumala muutumatusele, oleme veel elus ja kestab armuaeg, sest iga hea and on Jumalalt, kes ei muutu, nagu kirjutab Jakoobus – Jak.1,17: "Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju." Otseses tõlkes: "...kes ei muutu, nagu liikuvad varjud."
Tänu Jumalale, et Tema Sõna ja Tema armastus on täiuslikud ja muutumatud. Me võime neile kindlasti toetuda. Ning tänu ka selle eest, et oma armastuses püüab Ta muuta meid – ja me muutume! Tänu Jumalale!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv