Vaimulik nägemine
04.11.2006 - (1782)

2.Kun.6,8-17: "Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, öeldes: "Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri!" Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: "Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!" Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda. Ja Süüria kuninga süda muutus rahutuks selle asja pärast ja ta kutsus oma sulased ning küsis neilt: "Kas teate mulle öelda, kes meie omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?" Siis ütles üks tema sulaseist: "Mitte keegi, mu isand kuningas, vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada needki sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris!" Siis ta ütles: "Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja lasen teda kinni võtta!" Ja temale anti teada ning öeldi: "Vaata, ta on Dotanis!" Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna. Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid! Ja ta teener ütles temale: "Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?" Aga ta vastas: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!" Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Jehoova, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!" Ja Jehoova tegi lahti poisi silmad ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa!"
Eliisa teenril oli probleeme nägemisega! Ta nägi, kuid ei näinud ka! Nagu keegi, kes on kaotanud oma prillid. Ta nägi kaugele – vaenlase sõjaväge ümber linna, kuid ta ei näinud lähedale – suuremat hulka Jumala ingleid, kes ümbritsesid prohvetit. Ta nägi ohtu, kuid ei näinud päästet! Tema füüsiline nägemine võis olla korras, kuid vaimuliku nägemise jaoks vajas ta jumalikke prille!
Kui jüngrid küsisid Jeesuselt, miks Ta õpetab rahvahulki tähendamissõnadega, vastas Ta: "Sellepärast ma räägin neile tähendamissõnadega, et kuigi neil on nägemine, ei näe nad ometi; ja kuigi neil on kuulmine, ei kuule nad ometi ega mõista! Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: te aina kuulete, kuid ei mõista kunagi; te aina näete, kuid ei taipa kunagi!" (Mat.13,13.14 tõlgituna ühest ingliskeelsest Piiblist).
Me oleme kohanud inimesi, kel on küll nägemine, kuid kes ei näe midagi metsas või aasal, vees või taevalaotuses. On inimesi, kes ei näe midagi spordis. On inimesi, kes ei näe midagi kunstis. Meie kontserdimajal seisab moto: Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha!
Maailma suurimad inimesed on need, kes näevad kaugemale ja sügavamale kui teised. Jeesus nägi palju asju, mida teised ei näinud. Seepärast võis Ta olla rahulik ja rõõmus isegi surmast kuuldes. Mäletate Laatsaruse surma lugu? Saanud sõnumi Laatsaruse haigusest ja teades, et Laatsarus on juba surnud, ütles Ta – Joh.11,14.15: "Laatsarus on surnud, ja ma olen rõõmus teie pärast, et ma ei olnud seal, et te usuksite."
Jah, usu kaudu oli Jeesusel selline hea vaimulik nägemine. Maailm ütleb: "Nägemine on uskumine;" evangeelium ütleb: "Uskumine on nägemine!" On olemas suur vaimulik maailm, mida ei näe me iial oma füüsiliste silmadega. Ja siit tulebki, et füüsiliselt pimedad näevad sageli meist paremini! Neil on parem vaimulik nägemine! Sest neil on suurem usk!
Me vajame mõlemat nägemist. Mida selgemini me näeme taeva väge, seda vähem me kardame maailma raskusi.
Kesk- ja Lõuna-Ameerika vetes elab kala, keda kutsutakse "neljasilmaliseks." Tema omapäraks on suured väljaulatuvad silmad, mis jagunevad üla- ja alapooleks. Kui ta vees pinna lähedal ujub, ulatuvad silmade ülemised pooled veest välja ja näevad selgesti kõike, mis on väljas, alumised pooled on aga vees ja näevad selgelt kõike, mis on vees!
Meil kui kristlastel peaks olema selline nägemine! Me peaksime nägema nii seda maailma, inimeste vajaduste ja Saatana riugastega, kui ka taevast, kust tuleb meile abi!
Eliisa teener vaatas nii pingeliselt Süüria armeed, et ei suutnud näha "tuliseid vankreid!" Hab.3,8 on neid nimetatud Jumala "võiduvankreiks." Ps.68,18 on öeldud, et "Jumala sõjavankreid on musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid!"
Meenutagem Eelija lugu. Ta oli just Jumala juhtimisel valinud endale mantlipärija – Eliisa. Ja nüüd kõndisid nad koos ning Pühakiri teatab – 2.Kun.2,11: "Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid neid üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse!"
Eliisa nägi Jumala väge ja uskus sellesse – ning teda ümbritsesid alati "tulised vankrid ja tulised hobused." Eliisa teener aga sümboliseerib neid, kes koondavad kogu oma tähelepanu probleemidele ja takistustele, nii et nad ei näe enam Jumala väge.
Kas meie näeme "tulised vankrid ja tulised hobused," kui meid ootab ees tõsine operatsioon? Kas me usaldame kindlalt Jumalat, kui meid on alusetult laimatud, või kui oleme kasutanud ära oma viimase krooni? Kas me usume, et Ta hoolitseb meie eest?
Eliisa teener kujutab hästi inimesi üldiselt, kes on sedavõrd hõivatud probleemide suuruse nägemisest, et on pimedad Jumala kohaloleku, kaitse ja hoolitsuse suhtes. Vaadelgem neid mõtteid ükshaaval.
1. PIME JUMALA KOHALOLEKU SUHTES. Me ei räägi Jumala kõikjal viibimisest ehk kõige täitmisest. Saalomon ütles oma templi pühitsemise palves – 1.Kun.8,27: "Taevad ja taevaste taevad ei mahuta Sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!" Väikeselt tüdrukult küsiti: "Miks on olemas ainult üks Jumal?" Ta vastas: "Sest Tema kohalolek täidab kõik kohad ja kellegi teise jaoks ei ole enam ruumi!"
Me räägime Jumala erilisest kohalolekust oma lastega, mis on tõotatud Jeesuse järgijaile – kes tunnevad ja armastavad Teda. Ühe sellise tõotusega lõpeb Matteuse evangeelium: "Vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!" (Mat.28,20). Teine tuntud sellekohane tõotus on: "Kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel" (Mat.18,20).
Jumal on nii suur, et taevad ei suuda Teda mahutada; samal ajal on Ta piisavalt väike, et elada meie südames!
Eliisa tunnetas pidevalt Jumala kohalolu. Seepärast oli ta nii võidukas. Piiratud ümber vaenlase poolt, näis teistele tema saatus otsustatud, sest süürlased olid ju tulnud teda kinni võtma. Kuid Eliisa näos ei olnud hirmu ega südames paanikat. Rahulikult, julgelt ja kindlas usus vastas ta: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!" Paulus väljendab praktiliselt sama mõtet, kui ta kirjutab kristlastele Roomas – Rom.8,31: "Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?"
Kui sulle näib, et oled oma võitluses üksi, tõsta oma ususilmad üles ja näe, et Jumala "tulised vankrid ja tulised hobused" on sinu ümber. Jumal on sinuga, sest Ta on seda tõotanud!
Teise Maailmasõja ajal lahkus üks ookeanilaev Suurbritannia sadamast ning suundus Ameerika poole. Kõikjal ookeanil olid vaenlase laevad. Kaptenile oli antud kaart salastatud marsruudiga, millele oli lisatud: "Püsi kindlalt sellel kursil; ära mingil juhul kaldu sellest kõrvale. Kui vajad abi, saada kodeeritud sõnum."
Peale mõnepäevast reisi ookeanil märkas laeva meeskond silmapiiril vaenlase laeva. See näis neid jälitavat. Kapten saatis otsekohe kodeeritud sõnumi: "Vaenlase laev silmapiiril. Mida ma pean tegema?" Nähtamatult laevalt tuli vastus: "Sõida otse edasi. Mina olen sinuga." Kusagil polnud näha ühtegi sõbralikku laeva, kuid kapten hoidis oma alust määratud kursil, kuni see jõudis õnnelikult sadamasse. Vähe aja pärast liugles samasse sadamasse vaikselt Briti allveelaev. Kuigi seda polnud kordagi näha, oli ta olnud ookeanilaineri lähedal kogu selle teekonnal.
Õed-vennad, kui me järgime kõrvalekaldumatult meile Piiblis etteantud kurssi, on Jumal alati meiega! Ärme oleme pimedad Jumala kohaloleku suhtes!
2. PIME JUMALA KAITSE SUHTES. Kaks misjonäri suundusid Malaisias jalgsi kaugesse külla, et ära tuua neile sinna panka saadetud raha. Tagasiteel misjonijaama jäid nad pimeda kätte, palvetasid ja usaldasid end Jumala hoolde, heites seejärel mäenõlvakule magama. Mõni nädal hiljem tuli nende misjonijaama kliinikusse ravile üks mees, kes misjonärile tähelepanelikult otsa vaadates ütles: "Ma tunnen sind." Ei, minu teada pole me varem kohtunud," vastas misjonärist arst. "Ma olen sind varem näinud," jäi mees endale kindlaks. "Ühel ööl magasid sa mäeveerel. Mitmed meist nägid sind pangast raha välja võtmas ning me jälitasime sind, kavatsedes pimeduse saabudes sind röövida. Kuid me ei saanud sulle läheneda, sest sind ümbritses suur sõdurite salk." "Sõdurid!?" hüüatas misjonär. "Meiega ei olnud sõdureid!" "Oli," vastas mees, ja ka kõik minu kaaslased nägid neid. Me loomulikult põgenesime!"
Ps.34,8 on ilus tõotus: "Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes Teda kardavad, ja Ta vabastab nad!" Jumal täidab oma tõotused! Aga neid Jumala "tuliseid vankreid ja tuliseid hobuseid" näed sa vaid ususilmaga.
3. PIME JUMALA HOOLITSUSE SUHTES. Antud juhtumil seisnes Jumala hoolitsus imelises päästmises. Sealjuures ei saa mainimata jätta palvet: 2.Kun.6,17 on kirjutatud: "Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Jehoova, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!"" See ei olnud pikk palve, aga see oli usupalve! Ja kuidas küll Jumalale meeldib päästa usupalve peale!
2.Kor.4,4 on öeldud, et "selle maailma jumal [Saatan]" on teinud inimeste "uskmatud meeled... sõgedaks [s.o. pimedaks], et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus." Kuid Jeesus on tulnud parandama inimeste vaimulikku nägemist. Ta ise tsiteeris enda kohta käivat prohvetikuulutust – Luk.4,18: "Issanda Vaim on minu peal; seepärast on Ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi vaestele; Ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile."
Nii et, järgmine kord, kui su südamesse poeb hirm, vaata usus üles ja püüa näha Jumala "tuliseid vankreid ja tuliseid hobuseid." Jeesus on tulnud sind päästma! Usu seda kõigest südamest ja su vaimulik nägemine läheb järjest paremaks ning sa ei karda enam.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv