Elul on eesmärk
05.03.2011 - (1664)

Kas me oleme kunagi küsinud eneselt: "Miks lubas Jumal mul tõusta täna hommikul? Miks lööb mu süda ikka veel? Miks ma üldse sündisin siia maailma? Mis on mu eksisteerimise eesmärk?" Kui sa pole seda endalt kunagi küsinud, siis ilmselt peaksid sa seda tegema, sest peab olema mingi põhjus, miks Jumal on lasknud sinul ja minul siia tulla ja siin olla.
Ma usun, et on tähtis teada vastust sellele küsimusele, sest kui me seda ei tea, võivad sellel olla igasugused negatiivsed tagajärjed. Vanas Testamendis, Koguja raamatus, räägib kuningas Saalomon neist negatiivsetest tagajärgedest, mis ilmnevad, kui me ei näe oma elu eesmärki.
Kuningas Saalomon oleks pidanud teadma hästi vastust meie tänasele küsimusele – paremini kui ükski teine surelik inimene, sest Jumal oli ta täitnud erilise tarkusega. Peale selle oli tal kõik, mida üks inimene siin ilmas võiks ihaldada. Tal oli raha – enam, kui ta iial suutis kulutada. Tal oli suur varandus, palju igasuguseid ilusaid asju – rohkem, kui ta suutis neid nautida. Tal oli palju naisi – rohkem, kui ta suutis neid iial rahuldada, ja palju rohkem, kui oli tarvis tema rahuldamiseks. Tal oli suur võim ja kuulsus ning tema kuningriigi mõjupiirkond aina kasvas. Tal oli kõik, mida ta vaid soovis. Sellest hoolimata ei näinud ega mõistnud ta teatud eluperioodil inimelu eesmärki.
Vaadakem üheskoos Koguja raamatu esimest peatükki ja püüdkem näha mõningaid negatiivseid asju, mis tulenevad elu eesmärgi mitte mõistmisest.
Kog.1,1-11: "Koguja, Taaveti poja sõnad, kes oli kuningas Jeruusalemmas. "Tühisuste tühisus," ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine! Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all? Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti! Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb! Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku! Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha! Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast! Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel — ei ole midagi uut päikese all! Või on midagi, mille kohta võiks öelda: vaata, see on uus? Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid! Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!"
Siit võime teha mõningaid järeldusi. Esiteks, kui sa ei tea elu eesmärki, näib elu tühine ja mõttetu. Saalomon lausa kisendab selle välja juba oma teose esimestes sõnades, kirjutades: "Tühisuste tühisus, ... "tühisuste tühisus [ehk mõttetus], kõik on tühine!" Võib-olla oled ka sina tundnud kunagi nii? Ilma mingi sügavama ja kõrgema eesmärgita ei näi elul olevat mõtet!
Teiseks, kui sa ei tea elu eesmärki, näib elu kujutavat endast üht lõputut rutiinset tsüklite kordumist, kus midagi ei muutu. Saalomon väljendab seda sõnades, nagu "rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, ... päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb! Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!" Elu muutub nagu jooksuks oravarattas või sõiduks karussellis, mis käib aina ringi ja ringi. Sa liigud ja liigud – võibolla isegi peadpööritava kiirusega –, kuid kuhugi välja sa ei jõua. Saalomon lisab: "Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida." Ühes teises tõlkes: "Kõik asjad väsitavad, rohkem kui sa suudad väljendada." Lühidalt, ilma eesmärgita elu tüütab ja väsitab!
Kolmandaks, kui sa ei tea elu eesmärki, ei tunne sa iial rahuldust, miski ei rahulda sind. Saalomon kurtis, et "silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast!" Eesmärgitus elus tahame me kogu aeg midagi rohkem. 10-tolliste must-valgete televiisorite ja monofoonilise tuhmi heli juurest oleme jõudnud hiigelsuurte värviliste ekraanide ja Hi-Fi stereo surround helini, viletsa traadiga telefoniside juurest ülitarkade ja võimeliste mobiiltelefonideni. Kuid me pole ikka rahul. Arvuti ja interneti vahendusel on kogu maailm toodud meie tagatuppa, kuid meie soovime ikka veel midagi uut, huvitavat ja põnevat. Lühidalt, ilma eesmärgita elus ei rahulda meid tõeliselt miski.
Ja neljandaks, kui sa ei tea elu eesmärki, näib elu tähtsusetu. Saalomon kirjutab Kog.1,11, ma tsiteerin ühes teises tõlkes: "Ei mäletata minevikus elanud inimesi, ja isegi neid, kes tulevad tulevikus, et mäleta need, kes tulevad pärast neid." Tõepoolest, kui palju on neid inimesi, keda mäletatakse põlvest põlve? Väga vähe. Valdav enamus inimesi unustatakse, nagu neid poleks olnudki.
Üks Ameerika tuntud pastor (Tony Campolo) on öelnud: "Kui sa hakkad endast uhkust tundma, siis pea meeles, et varsti peale seda, kui su keha sängitatakse hauda, söövad su perekond ja sõbrad kartulisalatit ja räägivad lõbusaid jutte – ning sina... oled ajalugu!"
Selline on eesmärgitu elu. Kuid kellegi elu ei tarvitse olla selline, sest Jumal, kes meid on loonud, on teinud seda eesmärgiga. Paulus kirjutab – Ef.1,3-7: "Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega taevasis asjus Kristuses, nõnda nagu Ta meid on valinud Tema sees enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema ees armastuses, meid ette ära määrates lapseõiguse osalisiks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heaksarvamisel, oma armu au kiituseks, mille Ta meile on kinkinud selles Armsas, kelles meil on lunastus Tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine Tema armu rikkust mööda."
Siin ütleb apostel, et kaua-kaua aega tagasi – juba enne selle maailma loomist – mõtles Jumal inimkonnale. Tal oli plaan. Tal oli eesmärk. Armastades armastust ja olles armastuse kehastus, valmistas Ta meid võimega Teda ja üksteist armastada. Ta lõi meid eesmärgil laiendada oma kuninglikku perekonda. Isegi inimese õnnetu pattulangemine ei suutnud Tema seda eesmärki tühistada. Ta leidis tee, kuidas meid lunastada endale tagasi oma Poja Jeesuse Kristuse veatu elu ja lepitava surma kaudu.
Paulus jätkab – Ef.1,8-14: "Seda armu on Ta rohkesti välja valanud meie üle kõige tarkuse ja mõistusega, kui Ta meile tegi teatavaks oma tahtmise saladuse oma hea meele kohaselt, nõnda nagu Ta seda eneses oli kavatsenud, aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses kokku võetaks kõik, mis on taevas ja mis on maa peal, Temas, kelles meiegi oleme saanud pärijaiks, kes selleks enne oleme määratud selle kavatsust mööda, kes kõik teeb oma tahtmise nõu järgi, et me oleksime Tema au kiituseks, kes enne oleme lootnud Kristuses, kelles teiegi olete sellest alates, kui saite kuulda tõe sõna, oma õndsuse evangeeliumi, ja kelles teiegi saades usklikuks olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga — selle Vaimu, kes on meie pärandi tagatis Tema omandi lunastamiseks — Tema au kiituseks."
Panite tähele, Jeesuse Kristuse kaudu on Jumal ühendanud meid taevase perekonnaga, asetades meie südamesse oma Püha Vaimu kui taevase pärandi pandi või tagatise. Jumal soovib meid viia sinna ja Ta tahab, et me jääksime sinna temaga igavesti! Kui sellele maailmale määratud aeg täis saab, kui meie ootamise aeg saab täis, tuleb Jeesus ja kogub kõik Jumala lapsed Jumala auriiki.
Mis on siis meie elu eesmärk? Meie elu eesmärk on valmistuda elamiseks Jumala juures pühas ja puhtas maailmas. See elu on kool, kus me õpime tundma ja armastama oma Taevast Isa. See elu on prooviaeg, harjutamise aeg; meile kõigile saabub peaproov, kus Jumal otsustab, kas me kõlbame eluks taevas, kas meie vaimulik rüü on puhas, kas me oskame oma tulevase kodumaa kombeid ja keelt. Me läheme sinna elama palju pikemaks ajaks, kui me siin oleme elanud. Siin võime elada 70, 80, 90 või isegi sada aastat. Kuid see on siiski väga lühike aeg võrreldes igavikuga!
Mida ootab siis Jumal meilt sellel prooviajal? Mida me peaksime tegema? Ma nimetaksin nelja kõige olulisemat asja:
1. JUMAL SOOVIB, ET MA ÕPIKSIN TEDA TUNDMA. See on loogiline, kas pole? Mina olen Tema perekonna liige, Tema laps, Tema on minu Taevane Isa. Ta soovib, et ma tunneksin Teda. Veelgi enam – Ta igatseb, et ma armastaksin Teda, nagu Tema armastab mind.
Kuidas ma õpin Teda tundma? Nii, nagu ma õpin tundma inimesi – nendega aega veetes, nendega rääkides ja neid kuulates. Sama peaksin ma tegema ka Jumalaga, kuulates Teda kõnelemas Pühakirja kaudu ja rääkides Temaga igapäevases palves. Jumalat Isa aitab õppida tundma ka Tema Poeg, kelle Ta saatis siia maa peale ning kellest on tunnistanud paljud ustavad tunnistajad. Jeesus ütles oma jüngritele – Joh.14,9: "Kes mind on näinud, see on näinud Isa." Tundes Jeesust, tunneme ka Jumalat Isa. Nähes Jeesuse armastust, hakkame nägema ka Jumala Isa armastust. Armastades Jeesust, armastame ka oma Taevast Isa. Ja, muidugi, kas me Teda tunneme ja armastame, seda näeb Jumal meie tegudest.
2. JUMAL SOOVIB, ET MA SAAKSIN TEMA JA TA POJA SARNASEKS. Kui ma olen Jumala perekonna liige, kui Jumal on minu Isa, siis pean ma kuidagi ka Temale sarnanema. Lapsed sarnanevad oma vanematele mitte ainult väliselt, näojoontelt, ütleme: mitte ainult füüsiliselt. Veelgi enam sarnanevad lapsed oma vanemaile oma mõttemaailma ja väärtushinnangute poolest.
Johannes kirjutab – 1.Joh.3,1-3: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas."
Miks ütles Jeesus variseridele: "Teie olete oma isast kuradist" (Joh.8,44)? Sest nende teod kõnelesid sellest. Sellepärast õppigem Jeesuselt, kuidas peaks käituma üks Jumala laps, ja saagem Tema sarnaseks. Uskugem, et kõige selle läbi, mida Jumal lubab meile elus tulla, püüab Ta meid muuta enda ja Jeesuse sarnaseks – taastada meid enda kuju.
3. JUMAL SOOVIB, ET MA PRAKTISEERIKSIN TEENIJA TÖÖD. Miks? Sest taevas me kõik teenime. Inglid on "kõik ... teenijad vaimud" (Heb.1,14). Jeesus on alati teeninud teisi, nagu Ta ütles ka oma maise missiooni kohta – Mat.20,28: "Inimese Poeg ei ole tulnud, et Teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!" Te kõik mäletate, kuidas Jeesus valas vett vaagnasse ja hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud (Joh.13,5). Pärast seda alandusteenistust aga ütles – Joh.13,15: "Ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud."
Printsess Diana elas luksuses, oli noor ja ilus. Ta veetis aega noorte sõpradega ja pidutses palju. Ema Teresa elas vaesuses, oli vana ja küürus. Elades Indias, veetis ta aega haigete ja surijatega, püüdes neid igati aidata. Kumb neist tegi Jumala tahtmist? Kumb neist oli õnnelikum? Näete, tõeliselt õnnelikuks teeb teiste teenimine; ja soovides, et me praktiseeriksime teenija tööd, soovib Jumal tegelikult, et me oleksime õnnelikud! Ja vaid nii saame me Jeesuse sarnaseks ning oleme valmis eluks uues maailmas.
4. JUMAL SOOVIB, ET MA JAGAKSIN OMA ELU EESMÄRKI TEISTEGA. Kuidas muidu saaksid teised teada, et elul on kõrgem eesmärk? Me peame neile sellest rääkima. Ja parim viis rääkida, on tunnistada oma kogemustest. Paulus kirjutab – 2.Kor.5,17-19: "Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud! Aga kõik on Jumalast, kes meid on iseenesega lepitanud Kristuse läbi ja on meile andnud lepitusameti. Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna."
Meil on sõnum. Meil on eesmärk. Jagagem seda nii paljudega, kui suudame! Uskuge, see aitab meid tõhusalt püsida kursil – teel oma eesmärgi täitumise poole.
Poeem räägib vanast mehest, kes rändab üksi teel. Jõudes kärestikulise jõe äärde, ületab ta selle oskuslikult ja õnnelikult. Kuid selle asemel, et astuda edasi, peatub ta ja hakkab ehitama silda üle selle jõe. Teda näeb üks kaasrändur ja küsib: "Miks sa raiskad oma aega ja jõudu silla ehitamisele enda taga, kui sa võiksid minna edasi ja jõuda kiiremini sihtkohta. Sa ei pöördu ju kunagi tagasi. Milleks sulle see sild?" Vana rändur vastab: "Teel, mida ma olen käinud, järgnevad mulle teised, nooremad, kogematumad. Jõgi, mille ületamine oli minule kerge, võib neile olla väga raske ja ohtlik. Aga ka nemad peavad selle ületama. Nii ma ehitan silda nende jaoks!" (W. A. Dromgoole).
Jumal soovib, et igaüks meist teeks midagi teiste jaoks, et me aitaksime teisi sinna, kuhu me oleme ise teel.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv