|
See on Jumala tõotus
05.06.2004 - (1939)
Mõned Jumala tõotused on lausa vapustavad. Nad näivad liiga hea, et olla tõde! Nad annavad meile mõista, et pole midagi, mida Jumal ei teeks neile, kes Teda armastavad! Just seda annab mõista 1.Kor.2,9, kus on öeldud: "Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad!"
Armastus otsib vastuarmastust ja on väga õnnelik, kui ta seda leiab. Mida kõik on armastav inimene valmis andma teisele, kelles ta on leidnud vastuarmastuse. Sageli inimesel pole midagi anda. Sageli ei oska inimene midagi anda. Kuid mida saavad armastajad kindlasti anda? Nad saavad anda iseend! Ja kui õnnelikud nad seejuures on!
Et Jumal on oma armastuses andnud iseend inimesele, sellest kõneleb kas või Piibli kuldne salm – Joh.3,16: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!"
Jumala armastus on juba andnud end sinule ja ootab nüüd, millal sina annad end vastuarmastuses Temale. Ta on sinu jaoks valmis pannud igavese elu, et miski, isegi mitte surm ei saaks sinult röövida sinu õnne Jumalaga! Ja mida Ta kõik on selleks eluks valmis pannud, et sinu õnn võiks olla täiuslik!
Paulus, tunnetades seda Jumala armastuse sügavust, kirjutab – Rom.8,32: "Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas Tema meie kõikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile kõike muud annetama?" Pauluse argument on lihtne ja loogiline: kui Jumal on juba andnud kõige kallima, kui Ta andis meile ennast Kristuse isikus, kuidas ei peaks Ta siis koos Temaga meile kõike muud andma?
Kuid Paulus ei ütle, et see kõik muu antakse meile alles tulevases elus. Ta usub, et Jumal tahab Tema kaudu anda meile juba siinses elus kõike, mida me vajame! Kas sina usud seda?
Jeesus ütles – Mat.6,33: "Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" Ja Ta mõtles just asju, mida me vajame selles elus, nagu näitab kontekst.
Jumal ei muutunud nii armastavaks ja heaks Uue Testamendi päevil. Ta on olnud alati selline. Juba Iisraeli psalmides on kirjutatud: – Ps.84,12: "Sest Jehoova Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Jehoova ega keela head neile, kes laitmatult elavad!" Jumal valgustab nagu päike, kaitseb nagu kilp; Ta annab kahetsevatele patustele armu ja tõstab nad ausse; juba siinses elus ei keela Ta ühtki head asja neile, kes käivad õiguses!
Taavet koges seda ja ta süda laulis – Ps.34,10: "Kartke Jehoovat, teie, Tema pühad! Sest neil, kes Teda kardavad, ei ole millestki puudust!" Kohe järgmises salmis ta selgitab, millest on jutt: – Ps.34,11: "Noored lõukoeradki närbuvad ja on näljas; aga kes Jehoovat otsivad, neil ei puudu mingit head!" Järgmisel Piibli leheküljel, Ps.37,4 teatab ta võidurõõmsalt: "Olgu sul rõõm Jehoovast; siis Ta annab sinule, mida su süda kutsub!"
Ärgu me süda siiski meid alt vedagu, nagu Juudast, kes himustas vaid raha, sest on palju suuremaid väärtusi, mida ihaldada – ja mida Jumal on ka tõotanud! Loeme kas või Jumala tõotuse 5.Ms.28,1-6: "Ja kui sa tõesti kuulad Jehoova, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki Tema käske, mis ma täna sulle annan, siis tõstab sind Jehoova, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal! Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Jehoova, oma Jumala häält: Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal! Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su lojuste juurdekasv, su veiste vasikad ja su pudulojuste talled! Õnnistatud on su korv ja su leivaküna! Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes!" Õnnistuste tulv jätkub; meie jätkame 12. salmist: "Jehoova avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su käte töid; ja sina võid laenata paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata! Ja Jehoova paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole" (5.Ms.28,12.13).
Jumal oleks nagu öelnud: "Ma annan sulle kõik need õnnistused ja kui sa vajad veel midagi, siis ma annan sulle ka selle sinu palve peale. Ainult tule ja võta. Minu varaait on sulle avatud!"
Lugedes Piiblit, ei saa me mitte märgata, et Jumal tahab olla helde kõigi vastu kõikidel aegadel. "Mida te iganes palute minu nimel," üles Jeesus, "seda ma teen, et Isa austataks Pojas!" (Joh.14,13).
Panite tähele väljendit: "Mida te iganes palute"? See tuletab meelde Piiblis nii sageli korduvaid sõnu: "igaüks," "kes iganes." Kes iganes soovib olla päästetud, ükski neist ei hukku! Selle garantiiks on Jumal andnud oma ainusündinud Poja. Ainult see soov peab ületama kõik teised soovid!
Jumal on, ühelt poolt, pannud meile valmis lõputud rikkused. Ja teiselt poolt on Ta ilmutanud lõputut tahet seda kõike meile jagada. See peab olema väga kindel tõde, sest Jeesus kordab seda juba järgmises salmis – Joh.14,14: "Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda."
Samal õhtul, vaid mõni hetk hiljem, tuletab Jeesus veelkord seda meelde, öeldes – Joh.15,7: "Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!" See tähendab, et Jumal on teinud omalt poolt kõik selleks, et iga meie püha soov saaks täidetud! Püha soov on iga soov, mis ei ole segatud patuga, mis ei ole ajendatud patuhimust. Jumal ei tule alati meile raha pihku pistma, kuigi Ta teeb vahel ka seda, kui see on tõesti hädavajalik. Kui palju kordi oleme seda kogenud! Siiski ei ole tänapäeval raha see, mille poolest me oleme kõige vaesemad. Raha võime me ise teenida, kuid on asju, mida ei saa ära teenida ega raha eest osta! Neid asju võib anda üksnes Jumal – ja Ta on tõotanud neid anda!
Miks meil siis neid pole? Jakoobus vastab – Jak.4,2: "Teil ei ole, sest te ei palu." Kui meie elu on kuiv, tühine, kurb, mõttetu, õnnetu – kes on süüdi? Meie ise... sest me ei palu. Jah, me palvetame, kuid kui palju oleme me palunud Jumala õnnistusi, uskudes, et me need ka saame? Seesama Jakoobus manitseb – Jak.1,6.7: "Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab. Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt."
Vaevalt et keegi meist on palunud liiga palju, kui üldse saab paluda liiga palju. Küll aga palume liiga vähe, ilmutades sealjuures liiga vähe usku – ja saame ka liiga vähe! Aga mida me kõik võiksime saada! Üheks põhjuseks, miks Jeesus tuli sellele Maale ja suri Kolgata ristil, oli soov teha rikkaks need, kes Tema usus vastu võtavad ja Teda armastavad. Paulus kirjutab – 2.Kor.8,9: "Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks."
Meile kõigile on tuntud väljend: Uus Testament. See tähendab midagi. Jeesus tegi meile Testamendi, millega Ta pärandas meile kõik selle, millest Ta loobus, saades vaeseks. Tema surmaga testament jõustus. Ta ei võta, Ta ei saagi seda kunagi tagasi võtta! Küsimus on ainult: Kas sina võtad Tema pärandatud rikkuse vastu? Sa võid sellest loobuda ja nii sellest ilma jääda, kuid nii tehes sa solvad pärandajat! Kui sa ei soovi solvata Jeesust, siis võta Tema pärand vastu. Nõua seda!
Sellepärast ütleski Jeesus nii kindlalt – Mat.7,7.8: "Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse." Seda pärandit nõudes võime saada rikkaks tarkuses, usus, headuses, armastuses... Jakoobus kirjutab – Jak.2,5: "Kuulge, mu armsad vennad, kas ei ole Jumal valinud selle maailma vaesed saama rikkaiks usus ja kuningriigi pärijaiks, mille Ta on tõotanud neile, kes Teda armastavad?"
Mida kõik teeb Jumal neile, kes Teda armastavad. Need on maailma kõige rikkamad inimesed, sest nad on rikkad usust, aga usk saavutab kõik!
Lõpuks jutustan teile loo George Müllerist, kes 1836. aastal sai maailmakuulsaks sellega, et asutas Inglismaal kodu orbudele. Kuid veelgi kuulsamaks sai ta oma usu kaudu Jumalasse. Tema usust räägitakse, et ta kandis kõik, nii suured kui väikesed asjad, Jumala ette, absoluutse kindlusega, et Jumal kõik lahendab.
Kord, kui ta oli ületamas Atlandi ookeani, sattus nende laev paksu udusse. Pöördudes kapteni poole, ütles ta: "Ma tulin teile teatama, et ma pean olema kodus laupäeva pärastlõunaks."
"See on võimatu," vastas kapten.
"Hästi," ütles Müller, "kui teie laev ei saa seda teha, siis leiab Jumal mõne teise tee. Ma ei ole iial hilinenud oma ülesandeid täitma juba 57 aasta jooksul."
"Ma aitaksin sind heameelega, kui ma vaid suudaksin," vastas kapten, "kuid siin ei suuda keegi midagi teha!"
"Lähme kajutisse ja palvetame," ütles Müller.
"Kas sa ka tead, kui tihe on udu?" küsis kapten.
"Ei," vastas Müller, " minu silmad ei vaata udu tihedusele vaid elavale Jumalale, kes juhi iga minu elu olukorda!"
Koos sisenesid nad kajutisse ja Müller palus: "Oh, Issand, kui see on Sinu tahtmine, siis palun kõrvalda udu. Sa tead tööd, mille Sa oled mulle andnud laupäeva õhtuks. Ma usun, et see on Sinu tahtmine."
Kui ta oli lõpetanud, oli kapten valmis ka palvetama, kuid Müller puudutas teda õlast ja palus, et ta seda ei teeks. "Esiteks," ütles Müller, "sa näitad sellega oma uskmatust, ja teiseks – ma usun, et Ta on seda juba teinud, nii et sul ei ole enam tarvis selle pärast palvetada!"
Kapten vaatas imestusega Müllerile otsa, see jätkas: "Ma tunnen oma Issandat juba 57 aastat ja selle aja jooksul ei ole olnud üht ainsatki päeva, mil mul oleks ebaõnnestunud Temaga kontakti saada. Tõuse üles ja ava uks – ja sa leiad, et udu on kadunud."
Kapten avas ukse – udu oli tõepoolest kadunud!
Annaks Jumal, et ka meil oleks selline usk ja armastus Jumala vastu. Siis täituksid kõik Jumala tõotused meie elus ja me oleksime maailma rikkaimad inimesed, sest me oleme Kristuse pärijad!
Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus
Nädala sõna arhiiv
|
|