Suur misjonikäsk
05.09.2009 - (2102)

Mat.28,16-20: "Ja need üksteist jüngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad Teda nägid, kummardasid nad Teda. Aga mõned olid kahevahel. Ja Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega ning ütles: "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!"
Need on Matteuse evangeeliumi viimased salmid. Ja need salmid räägivad peamiselt kolmest suurest asjast: suurest meelevallast ehk autoriteedist, suurest misjonikäsust ja suurest tõotusest.
1. SUUR MEELEVALD. Jeesus oli korduvalt oma maise elu jooksul ilmutanud erilist väge või meelevalda. Luk.4,32 ütleb, et "Ta sõnal oli meelevald." Selle vägeva sõnaga Ta õpetas, tegi haigeid terveks ja ajas välja kurje vaime (Mat.8,16). Isegi tuul ja meri kuulasid Tema sõna! (Mrk.4,41). Luk.5,24 väitis Ta, et "Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda." Suure meelevallaga äratas Ta surnuid taas elule (Joh.11,43) ja Joh.10,18 ütleb Ta oma enda elu kohta: "Mul on meelevald seda jätta ja mul on meelevald seda jälle võtta."
Just äsja oli Ta demonstreerinud seda viimast, tulles võiduga surma üle välja kaljusse raiutud ja massiivse kiviga suletud hauast, kuhu inimesed olid Ta surnuna asetanud. Ta elas taas ja määras jüngritega kohtumise neile tuttavas paigas Galileas. "Ja need üksteist jüngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna," teatab sissejuhatava kirjakoha esimene salm (Mat.28,16).
See kokkulepitud koht oli tõenäoliselt Muutmise Mägi, kus Ta oli kolme jüngri silme ees mõni aeg tagasi ilmutanud läbi oma maise ihu oma taevalist hiilgust, rääkides surnuist üles tõusnud Moosese ja elavalt taeva võetud Eelijaga. Peetrus, Jakoobus ja Johannes ei unustanud iial seda paika, seda auhiilgust ja Jumala häält, mis rääkis hiilgavast pilvest: "See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; Teda kuulake!" (Mat.17,5).
Nüüd kutsus ülestõusnud Jeesus oma jüngrid välja ohtlikust Jeruusalemma linnast rahulikku maapiirkonda Galilea järve lähistel, kus oli möödunud suurem osa Tema maisest teenistusest. Seal soovis Ta ilmutada neile ennast ja oma missiooni nende jaoks, ning paluda neil pühendada kogu oma ülejäänud elu selle täitmisele.
Sissejuhatava kirjakoha teine salm (Mat.28,17) räägib jüngrite reaktsioonist ülestõusnud Issanda nägemisele: "Ja kui nad Teda nägid, kummardasid nad Teda. Aga mõned olid kahevahel."
Nähes Jeesust, kummardasid nad Teda. Ka meie peaksime nägema Jeesust ülestõusnud Eluissandana. Ta on võitnud inimlikult võitmatud vaenlased – patu, kuradi ja surma. Ta väärib austust ja kummardamist. Kui me mõistame, kes Jeesus tegelikult on, äratab see meis kindlasti soovi Teda kummardada.
Kas ei ütle meile palju see, et need mehed, kes tundsid Jeesust kõige paremini, kummardasid Teda? Neil, kes tunnevad mind kõige paremini, pole kindlasti soovi mind kummardada! Need jüngrid olid veetnud kolm ja pool aastat päevad ja ööd Jeesusega. Nad olid näinud kõike, mida Ta tegi, kuulnud kõike, mida Ta rääkis. Nad olid näinud Tema edu, aga ka Temale osutatud vastuseisu. Nad olid näinud Tema ülendamisi, aga ka alandamisi. Nad olid näinud Tema jumalikkust, aga ka inimlikkust.
Neile kui juutidele oli lapsest peale õpetatud, et nad ei tohi kummardada kedagi peale ainsa tõelise Jumala! Millest kõneleb see, et nad nüüd kummardasid Jeesust? Eks see kõnele sellest, et nad nägid Jeesuses Jumalat! Isegi skeptiline Toomas oli Jeesuse haavaarme nähes tunnistanud: "Minu Issand ja minu Jumal!" (Joh.20,28).
Kui need, kes tundsid Jeesust kõige paremini, nimetasid Teda Issandaks ja Jumalaks ning kummardasid Teda, siis kas ei julgusta see ka meid Teda kummardama Issanda ja Jumalana – meid, kes me näeme Teda vaimu silmadega ja tunneme Teda usu läbi? Jah, need, kes tunnevad Jeesust kõige paremini, kummardavad Teda kõige sügavamalt!
Me lugesime: "Kui nad Teda nägid, kummardasid nad Teda. Aga mõned olid kahevahel." Mõned vajasid lisatõendit, nagu Toomas. Mõned kahtlevad ja vajavad lisatõendeid ka tänapäeval. Ei tasu oodata, et kõik näevad ühesuguse selgusega Jeesuses ülestõusnud Issandat ja Jumalat. Siiski tuleb Jeesus kõigi juurde ja teenib kõiki, nagu Ta tegi 2000 aastat tagasi ühel ilusal päeval "sellel mäel" Galileamaal.
Algkirjakoha 18. salm algab sõnadega: "Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega." Kahtlejad ei saanud takistada Jeesust tulemast "nende juurde," kes Teda uskusid ja usus kummardasid. Jeesus väärib kummardamist ja Ta tuleb alati "nende juurde," kes Teda vaimus ja tões ja harduses kummardavad, ning räägib nendega – jagab neile elusõnu. Ükski kohal viibiv kahtleja ei saa Teda selles takistada! Ärgu takistagu kahtlejad ka meid Teda kogu südamest kummardamast ja suurima tähelepanuga kuulamast. Ehk aitab see ka kahtlejail oma kahtlustest vabaneda.
18. salm jätkub: "Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega ning ütles: "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal." Jeesus ütles midagi, mida võib öelda vaid Jumal. "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal." Mida tähendab meelevald? See tähendab autoriteeti. Mis on autoriteet? Kas see on sama, mis vägi ja jõud? Mille poolest erineb autoriteet väest või jõust?
Püüame seda selgitada järgmise näitega. Te soovite minna suvalises kohas üle tänava, näiteks tahate tulla pargist otse kirikusse. Te astute sõiduteele ja suure veoauto lähenedes peatate selle oma jõuga või väega. On nii? Ka kõigest väest punnides ei suuda te peatada suurt autot! Aga me oleme näinud inimest astumas keskpäeval suure liiklusega tänava keskele ja vaid käe ülestõstmisega peatamas ka suurimad ja raskeimad sõidukid. Milles on erinevus? Inimesel on seljas politseiniku vorm. Talle on antud autoriteet ehk meelevald reguleerida liiklust. Tal võib olla isegi vähem jõudu kui sinul, kuid tal on suurem autoriteet.
Jeesusele on antud kõik meelevald taevas ja maa peal! Tal on autoriteet! See tuletab meelde üht stseeni taevas, kus Jumal näitas universumi asukaile pitseeritud rullraamatut. Johannes tunnistab – Ilm.5,2-5: "Ja ma nägin vägevat inglit; see kuulutas suure häälega: "Kes on vääriline avama seda raamatut ja lahti võtma selle pitsereid?" Ja ükski ei võinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse. Ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse. Ja üks vanemaist ütles mulle: "Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et Tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!""
Üks Rooma väepealik, kelle teener oli raskesti haige, teadis, mida tähendab autoriteet. Ta palus Jeesusel öelda vaid sõna – ja ta sulane saab terveks! (Luk.7,1-10). Jeesus ütles sõna ja väepealiku sulane paranes samal hetkel! See on autoriteet. Jeesusele on Isa andnud sellise autoriteedi "taevas ja maa peal." Küsimus on: kas sina tunnistad seda? Kas sa pead Teda oma elu autoriteediks? Kui Ta on sulle autoriteediks, siis täida Tema korraldus, mille Ta esitab algkirjakoha järgmises salmis.
2. SUUR MISJONIKÄSK. Mat.28,19: "Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse!" Kui universumi kõige suurema autoriteediga varustatud Isik ütleb: "Minge!" siis mida me peaksime tegema. Magama? Istuma? Seisma? Ootama? Kõhklema? Minema! Me ei pea ootama, kuni inimesed tulevad meie juurde. Me peame minema nende juurde. Meid pole kutsutud olema kaitsepositsioonil, vaid ründepositsioonil.
Möödunud sajandi 30-ndail aastail ehitasid prantslased võimsaid betoonist kaitserajatisi (Maginot Liin) sakslaste rünnaku vastu. Kuid nad ei osanud arvestada sakslaste välksõja plaaniga. Ootamatu ja kiire pealetung muutis kõik need rajatised kasutuiks betoonimürakaiks! Võitis mobiilsus ja kiirus. Võitsid need, kes ründasid; kes läksid käsu peale: "Minge!"
Sama kehtib ka kristliku evangelismi kohta. Jeesus teadis seda. Ta läks linnadesse ja küladesse, turuplatsile ja kogunemispaikadesse looduses. Ta läks kodudesse. Ja nii ütleb Ta oma suures misjonikäsus ka oma jüngritele: "Minge!" Minge igale poole maailma! Minge kõigi rahvaste juurde! Minge ka eesti rahva juurde! Ärge kindlustage end oma kiriku müüride vahel; minge inimeste juurde!
Nii et Jeesuse misjonikäsu esimene osa on: "Minge!" Selle teiseks osaks on: "Tehke jüngriteks kõik rahvad!" Kes on jünger? Jeesus ütles – Luk.9,23: "Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind!" Jeesuse jünger käib iga päev Jeesuse jälgedes, kandes evangeeliumi kogu maailma ja elades ise selle vääriliselt (Flp.1,27). Igale inimesele tuleb anda võimalus saada Jeesuse jüngriks.
Jeesuse misjonikäsu kolmandaks osaks on: "Ristige neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse!" Ristimine vee alla kastmisega sümboliseerib meie surma ja ülestõusmist uuele elule ühes Kristusega, puhastust patust ja selle väest ning on Jeesusele lojaalsuse ja pühendumise märgiks, sest me järgime Tema eeskuju (Mat.3,11-17).
Misjonikäsu neljas osa leidub algkirjakoha 20. salmis: "Õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud." Elu on üks ehitamine. Igaüks meist on ehitanud midagi – kas või karjääri, hea reputatsiooni, perekonna, suhte Jumalaga. Kuid mõned neist võivad kaduda peaaegu üleöö mõne krahhi, kaotuse või õnnetuse tagajärjel. Mida teha? Keegi on öelnud: "Kui me ehitame marmorist, siis see puruneb. Kui me ehitame vasest, siis aeg ikkagi hävitab selle. Kui me püstitame templeid, langevad need põrmu. Kui me aga töötame inimeste meelte kallal, istutades sinna õilsaid põhimõtteid, aukartust Jumala ja armastust oma ligimese vastu, siis me ehitame midagi, mida aeg ei saa hävitada ja mis särab läbi kogu igaviku."
Meie ülesanne on õpetada inimesi "pidama kõike," mida Jeesus on käskinud. Jeesus ütles – Joh.14,15: "Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!" "Sõnakuulmine on parem kui tapaohver!" (1.Sam.15,22). Jeesuse suurim käsk on "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast" (Luk.10,27). Mil iial sa ei tea täpselt, mida on õige teha, armasta! "Sest kes teist armastab, on käsu täitnud!" (Rom.13,8).
3. SUUR TÕOTUS. Mat.28,20 II osa: "Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!" Suur misjonikäsk lausa nõuab suurt tõotust! Ja see on suur tõotus: "Mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!" Ta on meiega igal pool ja igal ajal!
David Livingstone oli juba maailmakuulus arst-misjonär, kui ta naasis oma kodusele Shotimaale, et esineda Glaskow Ülikooli tudengitele. Sellele eelnenud 16 aastat oli ta veetnud Jeesuse suurt misjonikäsku täites Aafrikas. Seistes seal üliõpilaste ees, võis igaüks oma silmadega näha tohutut hinda, mida Livingstone oli pidanud maksma. Ligi kolmkümmend kõrge palavikuga haigust (malaaria) olid kõvasti muserdanud ja räsinud ta ihu. Üks käsi rippus kasutult ta küljel, olles kõvasti lõvi käest pureda saanud.
Tema sõnumi tuum neile noortele oli: "Kas ma ütlen teile, mis toetas ja kinnitas mind minu töödes, raskustes ja üksilduses kodust kaugel olles? See oli Kristuse tõotus: Vaata, ma olen alati sinuga, kuni lõpuni!
See Kristuse tõotus kuulub ka täna meile. Me võime kogeda samasugust Jeesuse kohalolekut, nagu koges suur misjonär Livingstone. Kui me oleme Temaga ja täidame Tema misjonikäsku, on Ta alati meiega. Meil pole vaja midagi teha oma tarkuses ja jõus. Temal on kogu meelevald taevas ja maa peal ja me läheme välja Temalt saadud autoriteediga ja Tema jõus. Tema jõus ka siis ja eriti siis, kui me tunneme end nii nõrgad olevat! "Sest kui olen nõder, siis olen vägev!" (2.Kor.12,10).
Kas me oleme täitnud oma elus Jeesuse suurt misjonikäsku? Oleme me andnud end Temale tööriistaks? Kas Ta on saanud meie kaudu armastada kedagi oma rahva hulka? Pühendame end täna uuesti selle misjonikäsu täitmisele ja püüame Jumala abiga olla ustavad. Me ei tööta üksi; Jeesus on iga päev meiega!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv