Kas olen täiuslik?
06.03.2010 - (1798)

Flp.1,1-6: "Paulus ja Timoteos, Kristuse Jeesuse sulased, kõigile pühadele Kristuses Jeesuses, kes elavad Filipis, ja ühtlasi koguduse juhatajaile ja abilistele. Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meelde tuletan, alati igas oma palves teie kõikide eest rõõmuga palvetades; ma tänan teie osaduse pärast evangeeliumiga esimesest päevast siiani; ja olen kindel selles, et see, kes teis on alustanud hea töö, viib selle lõpule Kristuse Jeesuse päevani."
Kas te olete kuulnud midagi perfektsionistidest – inimestest, kes nõuavad kõiges täiuslikkust? Tõsi, neid, kes nõuavad täiuslikkust teistelt, on rohkem, kui neid, kes nõuavad seda endalt! Teistelt ootame me kõik teatud asjus täiuslikkust, enda eksimisse me tavaliselt nii karmilt ei suhtu.
Kuidas on aga Jumalaga? Kas Jumal on perfektsionist? Tundub küll, sest 5.Ms.32,4 on kirjutatud: "Tema on kalju, Tema töö on täiuslik, sest kõik Tema teed on õiged! Jumal on ustav ja Temas pole väärust, Tema on õige ja õiglane!" Jeesuse vend Jakoobus kirjutab – Jak.1,17: "Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju." Eks perfektsionist olegi ju see, kes nõuab eelkõige endalt 100% täiuslikkust – kõik asjad olgu tehtud väga hästi. 1.Ms.1,31 on kirjutatud Jumala kohta: "Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!"
Kas Jumal nõuab täiuslikkust ka oma looduilt, sealhulgas inimestelt? Jah nõuab. Jeesus ütles oma kuulsas Mäejutluses – Mat.5,48: "Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik." Heb.12,14 on kirjutatud: "Nõudke rahu kõikidega ja pühitsust [pühadust]; ilma selleta ei saa ükski Issandat näha." Ps.24,3.4 esitab küsimuse ja annab vastuse: "Kes tohib minna Jehoova mäele ja kes tohib seista Ta pühas paigas? See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt, kelle hing tühja ei himusta ega vannu pettuseks!"
Kes meist võib öelda: "Mina olen süütu kätelt ja puhas südamelt, püsivalt"? Mina ei saa nii öelda, ilmselt teie ka mitte. Johannes kirjutab – 1.Joh.1,8: "Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees."
Ometi ütleb Piibel – 3.Ms.11,44: "Mina olen Jehoova, teie Jumal! Pühitsege siis endid ja olge pühad, sest mina olen püha!" Ja seda korratakse ka Uues Testamendis – 1.Pet.1,16: "Olge pühad, sest mina olen püha!"
Sõna "püha" esineb Piiblis üle 500 korra. See tähendab "täielikult pühendunud Jumalale." Kui paljud meist on alati, pidevalt, täielikult pühendunud Jumalale – tegudes, sõnades, mõtetes? Kui paljud meist on täiuslikud, "nõnda nagu meie taevane Isa on täiuslik"? Jah, enamus inimestest ei võrdle end Jumalaga, vaid teiste inimestega. Ja siis on nad enda arvates väga head.
Üks Notre Dame'i jalgpallur oli kutsutud kohtusse tunnistajaks ühes tsiviilasjas. Sissejuhatuseks küsis kohtunik temalt mõned kõrvalised küsimused:
"Oled sa Notre Dame'i jalgpallimeeskonna liige?"
"Jah, teie kõrgeausus," vastas sportlane.
"Millisel positsioonil sa mängid?" küsis kohtunik.
"Ma olen keskmängija, teie kõrgeausus," vastas mees.
"Kui hea keskmängija sa oled?" jätkas kohtunik.
"Härra, ma olen parim keskmängija kogu Notre Dame'i ajaloos. Tegelikult olen ma parim keskmängija kogu maal!"
Kohtusaalis istus ka Notre Dame'i meeskonna treener, kes oli väga üllatunud sellisest vastusest, sest tema arvates polnud mees sugugi parim. Hiljem küsis ta sportlaselt, miks ta nii ütles. "Ma ei tahtnud seda öelda, treener, kuid mul polnud valikut. Ma olin vandunud rääkida tõtt, kogu tõtt ja ainult tõtt!"
Nii on meilgi kalduvus võrrelda end teiste inimestega. Ja me leiame, et me polegi nii pahad. Me oleme üsna head. Hitleri ja Staliniga võrreldes oleme me väga head, lausa pühakud! Kuid Jumal pole käskinud meid võrrelda end teiste inimestega, või saada nende sarnaseks. Ef.5,1 ütleb: "Siis võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed." "Olge pühad, sest mina olen püha!" (1.Pet.1,16).
Kui Jumal nõuab pühadust, täiuslikkust, kellel on siis võimalus saada taevasse? Igaühel. Sest sinu piletiks taevasse ei ole sinu poleeritud täiuslikkus – see poleks kunagi piisavalt hea –, vaid Jeesuse Kristuse täiuslikkus. Tema oli patuta ja Ta pakub oma täiuslikku elu kõigile, kes Teda siiralt armastavad ja usaldavad.
Paulus kirjutab 2.Kor.5,21: "Ta on Tema, kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks Tema sees." Heb.10,10.14 selgitab ta: "Selles tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga ühel hoobil. ... Sest ühe ohvriga on Ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pühitsetakse." Ja Rom.8,1 teeb ta kokkuvõtte: "Nii ei ole siis nüüd mingisugust hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses."
Kas see tähendab, et sellel, kuidas me elame, pole enam mingit tähtsust? Ei. Kuidas saame me nii suure armastuse (ja armu) palge ees olla tänamatud ja Teda veel oma pattudega kurvastada? Me püüame kõigest hingest ja rõõmuga elada Tema tahtmise järgi, võttes Teda kõiges endale eeskujuks. Ja ainult nii muutume me Tema sarnaseks. Pealesunnitud käsutäitmine ei muuda meid. Küll aga teeb seda armastusest ja tänulikkusest ajendatud soov Temale meeldida, Teda mitte kurvastada.
Paulus kirjutab – Ef.5,8-10: "Sest te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed — sest valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde — ja katsuge, mis on Issandale meelepärane!" Ja Rom.6,19-22: "Otsekui te oma liikmed andsite orjadeks rüvedusele ja ülekohtule, selleks et käsust üle astuda, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse orjadeks pühitsusele. Sest kui te olite patu orjad, olite vabad õigusest. Mis vilja te kandsite siis? Niisugust, millest teil nüüd on häbi! Sest selle lõpp on surm! Aga nüüd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili pühitsuseks ja selle lõpp on igavene elu."
Jeesuse jüngrina elate te hoopis teistsugust elu kui selle maailma lapsed. Jumal kutsub teid pühadeks ja Ta peab teid pühadeks Jeesuse Kristuse pärast, kes on püha. Samal ajal muudab Ta teid Tema sarnaseks, alustades teie motiividest.
Kas te ikka veel eksite ja teete vigu? Kindlasti. Kuid te ei käi pea norus, sest te usaldate Jumalat, teades, veel enam – olles "kindel selles, et see, kes teis on alustanud hea töö, viib selle lõpule Kristuse Jeesuse päevani." Teie elu on üks kasvamise ja muutumise teekond. Jumal töötab teie südames ja elus, muutes teie motiive, suhtumisi, tegusid, elusuunda. Jumala silmis olete te pühad, täiuslikud, kuigi te ikka veel vahel eksite ja teete vigu.
Kuidas me siis elame oma eksimustega? Tavaliselt vaevaliselt. Kui me oleme teinud rahu Jumalaga, peab Jumal meid täiuslikeks, sest Ta näeb Kristuse täiuslikkust meie puudulikkuse asemel. Kuid meie seda ei näe; me oleme jätkuvalt enda vastu karmid ja kärsitud, andmata iial endale ruumi hingamiseks, kasvamiseks, õppimiseks, komistamiseks, rumalana näimiseks või vigade tegemiseks. Me oleme enda vastu karmimad kui seda on Jumal! Kui me eksime, patustame – mingem otse Jumala juurde kahetseva südamega ja Tema andestab ning annab jõudu järgida Teda paremini. Johannes kirjutab lihtsalt ja julgustavalt – 1.Joh.1,9-2,2: "Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nii et Ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust. Kui me ütleme, et me pole pattu teinud, siis me teeme Tema valelikuks ja Tema sõna ei ole meie sees. Minu lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil Eestkostja Isa juures — Jeesus Kristus, kes on õige. Ja Tema on lepitus meie pattude eest." Jakoobus kirjutab – Jak.1,5: "Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid." Või nagu ütleb vana tõlge: "...kes ei hauguta."
Aga meie "haugutame"! Me tuletame pidevalt endale meelde, kui pahad, kui kõlvatud me oleme ning oleme masendunud, muutudes pessimistideks, käies kurva näoga, tundmata elust ja usuelust rõõmu. Aga Piibel ütleb – Ps.37,4: "Olgu sul rõõm Jehoovast; siis Ta annab sinule, mida su süda kutsub!" Kas meil on põhjust olla rõõmus? Muidugi! Ta on meile andestanud! Kui sa oled võtnud vastu Kristuse, kutsub Piibel sind pühaks. Maailmas on oma viis kutsuda inimesi pühadeks ja pühakuteks, kuid Jumala Sõna nimetab pühaks igaüht, kes on võtnud Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks! Püha olemine ei sõltu enam meie headusest, vaid Jeesuse headusest. Meie elu on varjul Temas!
Enamust meie eksimustest – asjadest, mis teevad meid kurvaks – ma ei nimetaks jultunud pattudeks; need on vaid rumalad otsused ja vead, sageli kõrvalekaldumised inimeste tehtud reeglitest või inimlikust ebatäiuslikkusest tingitud komistamised. "Eksida on inimlik, andestada jumalik." Andestagem siis endale oma ebatäiuslikkuse, nagu Jumal on meile andestanud! Vaadakem Jeesusele! Kirjas heebrealastele on öeldud hästi – Heb.12,1.2: "Pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele!" Pangem kogu oma koorem maha Jeesuse jalge ette; ainult nii suudame me jätkata "võidujooksmist," et saavutada närtsimatut pärga – elukrooni!
Täiuslikkust taga ajavad inimesed ehk perfektsionistid kogevad elus üht pettumust teise järel, sest see patune maailm pole kaugeltki mitte täiuslik ja ka meie tegu siin maailmas pole iial täiuslik. Kui me ei suuda teistele andestada, veel vähem andestada endale, rääkimata oma rumaluse üle naermisest, siis me kogume endasse stressi, mis tumestab kogu meie elu, rikkudes ka meie tervist. Südamehaiguste uuringud näitavad, et inimestel, kes reageerivad elu raskustele ja probleemidele pessimismi, viha või depressiooniga, on 20% suurem ateroskleroosi risk kui inimestel, kes on õppinud olema optimistid. Aga enamus arvavad, et veresoonte lupjumine tuleneb vaid dieedist! Uurimused on näidanud, et pessimistidel on sama suur risk saada südame infarkti, kui suitsetajatel, kes tõmbavad päevas ühe paki suitsu!
Samuti ei tea enamus, või ei taha teada, et optimism on õpitav, see on meie poolt valitav ellusuhtumine! Lugedes vastavat kirjandust, võime muuta oma mõtlemist, kui meil on kalduvus olla perfektsionistlik, kriitiline, negatiivne, pessimistlik. Me võime õppida, kuidas näha karikat pooltäiena, selle asemel, et näha seda pooltühjana. Ja nii me mitte ainult lisame endale eluaastaid, vaid ka naudime kõigi oma eluaastate paremat kvaliteeti. Jeesus ütles – Joh.10,10: "Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!" Perfektsionism, pessimism on varas, mis röövib meilt elurõõmu koos nii mõnegi eluaastaga! Jeesus aga on tulnud meile tooma seda tõelist elu, õnnelikku elu, ülikülluslikku elu.
Nähes oma ebatäiuslikkust, pole meil mingit põhjust ega vajadust langeda pessimismi. Tuletame veelkord meelde Pauluse sõnu Flp.1,6: "... ja olen kindel selles, et see, kes teis on alustanud hea töö, viib selle lõpule Kristuse Jeesuse päevani." Usaldagem Teda. Temas oleme me Jumala ees täiuslikud iga hetk. Tänu Jumalale!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv