Mina
06.08.2005 - (1987)

Me oleme rääkinud siin palju Jeesusest. Ja see on igati õigustatud, sest Tema on meie usu alustaja ja täidesaatja (Heb.12,2), ilma Temata ei või me midagi teha (Joh.15,5). Ta on meie Looja ja Lunastaja. Ta "on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks" (1.Kor.1,30).
Samuti oleme rääkinud palju Pühast Vaimust, kes on tõeline Kristuse asemik siin maa peal! Kuidas me vajame Tema juhtimist!
Aga et Jeesus Kristus ja Püha Vaim võiksid saada suureks meie sees ja meie läbi, peame me ise saama väikeseks. Suur Jumal vajab suurt ruumi! Saalomon tunnistas oma palves – 2.Aja.6,18: "Aga kas Jumal tõesti peaks elama ühes inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta Sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!" Uue Testamendi ajal kirjutab Paulus – 1.Kor.3,16: "Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees?" Vähe on sellest, kui me teeme Jumalale ruumi, meil tuleb loovutada Talle kogu oma süda! Aga kuidas seda teha, kui seal istub troonil oma "mina?" Ilmselt peab üks lahkuma? Kes? Kas Jumal või oma "mina?"
Kui suur on meist kellegi oma "mina," jätame selle Jumala hinnata ja otsustada; ärme mõistame kohut üksteise üle. Aga milline on oma olemuselt see "mina," seda võiksime küll teada, ja selles küsimuses ei jäta Jumala Sõna meid teadmatusse. Õppides tundma erinevate Piiblitegelaste "mina," õpime ehk pisut mõistma ka iseennast – milline on see meie "mina", kui suur see on ja mida see meis võib korda saata.
"Mina" algusest kirjutab prohvet Jesaja – Jes.14,13.14: "Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje ja ma istun kogunemismäele kaugel põhjamaal! Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!"" Mina sündis südamesoovist olla suur ja tähtis.
Samast soovist kantuna ilmus "mina" ka meie vastloodud planeedile. Seesama langenud ingel ütles inimesele meelitavalt – 1.Ms.3,5: "...vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!" Aruanne jätkub – 1.Ms.3,6: "Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ühtlasi ka oma mehele, ja tema sõi." Jumal ütles: "Ära sellest söö," aga "mina" ütles: "mulle see meeldib ja ma söön seda!"
Heitkem nüüd põgusa pilgu erinevate inimeste "minale" – võib-olla näeme kusagil peegeldumas ka iseennast!
Kuningas Nebukadnetsari "mina" – Tan.4,27: "Kuningas hakkas rääkima ja ütles: "Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?""
Rikka mehe "mina" – Luk.12,16-19: "Ja Ta rääkis neile ka tähendamissõna, öeldes: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja. Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara, ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!"
Variseri "mina" – Luk.18,11.12: "Variser seisis ning palus iseeneses nõnda: oh Jumal, ma tänan Sind, et mina ei ole nõnda nagu muud inimesed, röövijad, ülekohtused, abielurikkujad ega nõnda nagu see tölner! Ma paastun kaks korda nädalas; ma annan kümnist kõigest, mis saan!"
Enda meelest õige "mina" – Jes.65,5: "Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle, sest ma olen sulle püha!"
Enesepetja "mina" – Ilm.3,17: "Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!"
Endaga rahulolev "mina" – Luk.15,29: "Kuid tema vastas ning ütles isale: vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud üle sinu käsu."
Usundi "mina" – 1.Kor.1,12: "Ma räägin sellest, et teie seast igaüks räägib omaviisi; üks: "Mina olen Pauluse poolt!" teine: "Mina olen Apollose poolt!" kolmas: "Mina olen Keefase poolt!" ja neljas: "Mina olen Kristuse poolt!""
Partei "mina" – Luk.9,49: "Siis Johannes hakkas rääkima ning ütles: "Õpetaja, me nägime üht meest Sinu nimel kurje vaime välja ajavat; ja me keelasime teda, sellepärast et ta ühes meiega Sind ei järgi!""
Impulsiivne "mina" – Mat.8,19: "Ja Tema juurde tuli üks kirjatundja ja ütles Temale: "Õpetaja, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!"" Sarnast "mina" ilmutas ka Peetrus – Mat.26,34.35: "Jeesus ütles talle: "Tõesti ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk on laulnud, salgad sa mind kolm korda!" Peetrus ütleb Temale: "Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!""
Haavatud ehk haavunud "mina" – Luk.10,40: "Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. Ta tuli sinna ja ütles: "Issand, kas Sa ei hooli sellest, et mu õde laseb mind üksi talitada? Ütle ometi temale, et ta mind aitaks!""
Pimestatud "mina" – Mrk.14,29: "Siis Peetrus ütleb Temale: "Kui ka kõik Sinust taganevad, siis mina mitte!""
Võitleja "mina" – Joh.18,10: "Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära."
Äge "mina" – Apt.9,1.2: "Aga Saulus turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu ja läks ülempreestri juurde ning palus temalt kirju Damaskuse kogudustele, et kui ta peaks leidma usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, et ta võiks nad siduda ja tuua Jeruusalemma."
Selline oli Sauluse "mina;" aga kui ta pöördus ja sai nimeks Paulus, siis muutus ka tema "mina." Ta kirjutab – Rom.7,18: "Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda." Ja lahendus – Gal.2,20: "Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees!"
Kuid mitte ainult Paulus tegi läbi sellise muutuse, seda võime täheldada praktiliselt kõigi usumeeste elus! Aabramist sai Aabraham, kelle "minast" räägib muuseas 1.Ms.18,27: "Aga Aabraham kostis ning ütles: "Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk!""
Jaakobist sai Iisrael, kelle "minast" annab tunnistust kas või 1.Ms.32,11: "Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida Sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri!"
Alandlikuks muutunud Moosese "minast" tunnistab 2.Ms.3,11: "Kuid Mooses ütles Jumalale: "Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?""
Saalomoni "minast" kõneleb tema palve – 1.Kun.3,7-9: "Ja nüüd, Jehoova, mu Jumal, Sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss – ei mõista minna ega tulla! Ja Su sulane on Su rahva keskel, kelle Sa oled ära valinud – suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast! Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele Sinu suurele rahvale?"
Iiobi "minast" loeme – Iob.42,6: "Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas!" Ta ei olnud enda arvates öelnud midagi valesti, kuid sellegipoolest võttis ta kõik alandlikult tagasi!
Taaveti "mina" ilmneb väga selgelt tema laulus – Ps.41,5: "Ma ütlesin: "Jehoova, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud Sinu vastu!"
Ristija Johannese "mina" – Joh.1,21.23: "Ja nad küsisid temalt: "Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema ütles: "Ei ole!" – "Oled sina see prohvet?" Tema vastas: "Ei!" ... "Mina olen hüüdja hääl kõrbes: tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on öelnud!"" Teine kord ta lisas – Joh.3,30: "Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!"
Ja muidugi kõige enam kõneleb meile Jumala Poja "mina." Loeme sellest ülimast eeskujust kohe mitu kirjakohta:
Joh.14,10: "Neid sõnu, mida ma räägin, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid."
Joh.5,30: "Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud."
Joh.7,16: "Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud."
Joh.8,42: "Ma ei ole ju tulnud iseenesest, vaid Tema on mind läkitanud."
Joh.8,50: "Mina aga ei otsi oma au."
"Mina" kirjeldamist alustasime me oma au otsimisest (Lutsifer) ja lõpetasime oma au mitte otsimisega (Jeesus)! Küsimus on: kelle me võtame endale eeskujuks? Aga kindlasti mõistsime me neile erineva "minaga" inimestele mõeldes ka Piibli üht põhitõde – Mat.23,12: "Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
Meie oma "minas" ei ole midagi head, sellepärast olgu ta ühes Kristusega risti löödud, et Kristus saaks meis elada oma aulist elu Püha Vaimu läbi.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv