Patune püha
06.12.2003 - (2200)

Täna tuletagem meelde Jumala suurt armu, mida Ta osutas Taavetile. Juba Taaveti nime mainimine toob meie vaimusilme ette tosinaid piiblilugusid ja äratab mitmesuguseid emotsioone; meile meenub palju tsitaate, sümboleid ja prohvetikuulutusi. Ta on üks mitmekülgsemaid Piibli tegelasi. Temas põimuvad hea ja halb, nagu kõigis meis. Tark ja erapooletu ajalugu Piiblis seab Taaveti meie silme ette kõigi tema vooruste ja nõrkustega.

Sellisest vastuolulisest mehest aga ütleb Jumal ise — 1.Sam.13,14: "Jehoova on enesele otsinud oma südame järgi mehe." Tavaliselt mõeldakse selle all Taaveti üllamat iseloomu, võrreldes Sauliga. Kuid kontrasti teeb veelgi ilmekamaks fakt, et Sauli näol andis Jumal Iisraelile kuninga nende südame järgi. Nagu ütles Saamuel — 1.Sam.12,13: "Vaata, siin on kuningas, kelle te olete valinud, keda te nõudsite." Sauli valimine kuningaks oli selge Issanda valitsuse hülgamine.

Ajal, mil Jumal ütles Taavetist: "Jehoova on enesele otsinud oma südame järgi mehe," oli Taavet alles väga noor. See ei jäta ruumi mõttele isiklikest teenetest. Taaveti kaunid laulud, tema suured võidud Jumala sõdades ning tema helded annetused Jehoova koja jaoks ei ole teened. Piibel mainib korduvalt, et tema kutse Iisraeli troonile oli Jumala kutse, rajatud Tema armule, mitte inimese tegudele ega väärtusele. 2.Sam.7,8 teatab: "Nõnda ütleb vägede Jehoova: ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile!" Hoolimata sellest tagasihoidlikust algusest, asetas Jehoova Taaveti oma lepingurahva juhi kohale.

Taaveti soole igavese kuningriigi tõotamine sai paljude hilisemate prohvetikuulutuste peateemaks ning rikastas messia-lootuse väljaarenemist Iisraelis. Taavetit hämmastasid lubadused, mis Jumal andis temale ja ta soole. Kuid ta mõistis, et kõike seda tõotas Jumal talle Iisraeli pärast ning et selle eesmärgiks oli Jumala poolt Iisraelile antud lepinguliste tõotuste täitumine. "Kes olen mina, Issand Jehoova, ja kes on mu sugu," palvetas Taavet, "et Sa mind siitsaadik oled saatnud? Aga sedagi on olnud vähe Su silmis, Issand Jehoova, ja seepärast Sa oled rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja seda inimese viisil, Issand Jehoova!" (2.Sam.7,18.19). Taavetit liigutas selline armu osutamine. Ta pühendus täielikult armastamisele, sõnakuulmisele ja teenimisele.

Taavetiga tehtud lepingu aluseks oli Jumala tingimusteta tõotus ning selle lõppsihiks oli Messia ehk Lunastaja tulek Taaveti kojast. See oli tegelikult Jumala algse lepingu kinnitamine. Isegi kui Iisrael patustab ning teda tuleb karmilt karistada, tuleb Jumal inimesele appi, sest Ta ei tühista oma lepingut (vt. 3.Ms.26,44).

Jumala leping Taavetiga tõi tohutuid eesõigusi: piiramatu suhtlemise universumi Kuningaga ning rahva armastuse, pühendumise ja ustavuse. Kuid sellesse lepingulisse vahekorda astumine esitas ka nõudmisi. Rääkides Taaveti järglasest, ütleb Jumal — 2.Sam.7,14.15: "Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega! Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest!"

On võimalik olla sõnakuulmatu, kuid nii kaua, kui püsib leping — ja see kestab igavesti — püsib ka see eriline ise-poja vahekord. Kindla käega juhib Jumal oma armastatud lapsi ja karistab, kui vaja. Tegelikult on inimesed nii palju karistust ära teeninud, et ükski inimene ei suuda seda ära kanda ja ellu jääda. Sellepärast võtabki suur Taaveti Poeg, Jumala ainus Poeg, enda kanda kõigi meie ülekohtu. Nagu ütleb Jesaja — Jes.53,5: "Karistus oli Tema peal, et meil oleks rahu."

Nüüd pöördugem 2. Saamueli 11. peatüki poole. Seni oli Taavet rahul kõige sellega, mis Jumal talle andis, kuid nüüd hakkas ta ise võtma: ta võtab Batseba; ta võtab Uurija, Batseba mehe, elu, ja ta paneb oma alamad teenima oma hõõguvat iha. Kuid Pühakiri annab sellele kordaläinud kuriteole järgmise hinnangu — 2.Sam.11,27: "Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Jehoova silmis paha." Siin on tunnistus sellest, et Jumal näeb meie südant ja elu; Teda puudutab kõik, mida me teeme. Iga asi, mida me ütleme või teeme, kas meeldib või ei meeldi Talle.

Taaveti jaoks muutus Jumal kaugeks, peaaegu ebareaalseks. Olles isoleerinud end Jumalast, isoleeris Taavet end ka oma teenijatest. Ta ignoreeris õrna hoiatust mehe sõnus, kelle ta oli saatnud naise kohta pärima: "Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hetiit Uurija naine" (s.3). Teiste sõnadega: "Naine on abielus." Kuid see ei paistnud lugevat. Taavet jättis tähelepanuta tahtmatu noomituse, mille Uurija esitas keeldumisega minna koju ja leida lohutust naise embuses pärast sõjatandril veedetud nädalaid ja kuid.

Mõelgem pisut neile ohtudele. Kõigepealt privaatsus. Keegi on kirjutanud, et "üks asi, mis käib kaasas inimese ülendamisega kõrgele positsioonile, on privaatsuse suurenemine. See kinniste uste poliitika, mis on omane kõrgel seisvatele isikutele, toob endaga kaasa suure kiusatuse teha asju salajas." Olles kord hakanud taotlema salajasi, varjatud eesmärke, avastame me, et palju asju on parem teha salaja — vähemalt mõnda aega. Mõte lahutada varjatud elu avalikust elust on aga niisama absurdne kui püüe lahutada iseloomu teenistusest.

Teiseks ohuks on vastutuse puudumine. Inimesed püüavad pidevalt töötada välja paremaid põhikirju, eetilisi norme ja aruandluse protseduure. Kuid tõeline kaitse tuleb kõige avalikustamisest, n.-ö. läbipaistvusest. Kui tähtis on tunnistada, et Issand on kõikjal meie elus ja näeb ning teab kõik.

Kolmanda ohuna võiksime nimetada ametkondlikku varjamist. Vahel me arvame, et me peame olema oma töödes ja tegemistes kaitstud kõige eest — eriti Jumala töös. Ja kui midagi läheb viltu või tehakse viltu, siis tuleb see kinni katta ja maha vaikida suure ürituse huvides. Kuid Jumal ei kaitse meid meie patu tagajärgede eest, ükskõik kui tähtsat tööd me teeme. Selle asemel, et katta kinni Taaveti eraelu rasked apsud, võttis Jumal enda kätte initsiatiivi tuua kõik need avalikkuse ette.

Veel ühe ohuna tuleks nimetada vastutustundetut elustiili. Vale arusaamine armastusest, rikutud kujutlused, olukorrast sõltuva eetika populaarsus, abielueelse neitsilikkuse ja abielulise ustavuse mõiste hülgamine, mina-keskse elu propageerimine ja Pühakirja väärtõlgendamine on juhtinud paljusid kristlasi võtma endale vabadusi, mis on vastuolus Piibli põhimõtetega.

Eriliselt ründab vaenlane juhtivatel kohtadel olevaid inimesi. Ellen White kirjutab: "Juhtivatel kohtadel olevad inimesed, kes õpetavad Jumala käsu nõudeid, kelle huuled on täidetud argumentidega Tema käsu õigeksmõistmiseks, mille vastu Saatan nii agaralt töötab — nende vastu saadab ta tööle oma põrgulikud väed, et murda nad maha nende iseloomu nõrkadest kohtadest." — AH 327.

Meil tuleb õppida prohvet Naatani julgusest, ustavusest ja osavusest. Charles Swindoll kirjutab: "Kui Jumal on kutsunud sind oma käskjalaks, siis tee oma tööd osavalt ja alandlikult. Tee seda õigesti, või ära tee seda üldse. Kui Jumal on kutsunud sind noomijaks, siis noomi. Inimesed ikka veel janunevad Jumala sõnumi järele. Kui sa noomid inimest, kes on tahtlikult astunud valele teele, räägi asjadest õigete nimedega. Kindlasti õigel ajal ja õigel viisil, kuid tee seda. Ära puikle. Ära püüa seda ära seletada. Nimeta seda patuks. Ja seda tehes pea meeles, et ka sina oled patustanud. Jää siis alandlikuks ja kaastundlikuks ... kuid ütle tõde armastuses ... jah, räägi tõde."

Iga inimese elus, kes on kutsutud Jumalat teenima, on nn. tõehetk — aeg, mil nad võivad kinnitada oma kompromissitut andumist ja sõnakuulmist Jumalale. Selle tulemused kujundavad inimese igavese saatuse. Noad paluti ehitada laeva ja kogu tema elu sai pühendatud selle projekti elluviimisele. Aabrahamil kästi ohverdada oma poeg Iisak. Jaakob valetas isale ja pressis selliselt välja õnnistuse. Põgenik Taavet leidis tagaajaja Sauli koopast. Eelija astus vastu sadadele Baali preestritele Karmeli mäel. Kolm noort iisraellast ei kummardanud hiiglaslikku ebajumalakuju Baabülonis. Ester läks kuninga ette saatuslikule kohtumisele. Jeesus kohtas meister-kiusajat kõrbes. Pilaatus küsis Jeesuselt, mis on tõde, kuid lahkus vastust saamata. Tuline tagakiusaja Saulus alistus Jeesusele ja temast sai Jumala võimas saadik.

Vahel aga proovitakse inimene läbi väga märkamatul viisil. Ei ole mingit märki elu pöördepunktist. Keegi ei näe leeke, keegi ei kuule taevaste pasunate läbitungivat heli. See tund toimub tavalise igapäevase elu ajal.

Selleks pole tarvis püha inimest, et tutvustata oma naist oma abikaasana. Kuid oli üks suur Jumala mees, kes vabatahtlikult tutvustas oma naist oma õena. Selleks pole tarvis kuningat unikaalse nimetusega "mees Jumala südame järgi," et mitte järgida võõrast naist, tuua ta oma magamistuppa ja lavastada ta mehele kangelassurm. Kuid selline kuningas leidus. Kogu inimkonna ajaloos jättis vaid Jeesus täiusliku eluaruande — nii oma igapäevases elus kui ka oma otsustavas vastasseisus langenud Lutsiferiga. Tema katkematu võitude ahel lunastas Tema ülikuulsa esiisa Taaveti ning jääb meie ainsaks kindluse ja lootuse allikaks.

Taaveti varajane ajalugu kõneleb tagasihoidlikust algusest, kasvust, usust, armastusest. Ta tegi ka valusaid vigu, kuid Jumal oli täiesti võimeline viima ta neist kõigist läbi ning kasutama teda imelisel viisil. Jumal tegi ta võidukaks lausa võimatuis olukordades nii kaua, kui Taavet tunnustas oma täit sõltuvust Temast. Siis aga määris Taaveti keskiga kohutav patt, mis tõi kaotusi ja südamevalu. Kas see ei käi ka minu ja sinu elu kohta, minu ja sinu usuelu kohta, Jumala koguduse kohta? Kui see on nii, siis ei või meid päästa veelgi aktiivsem tegutsemine, paremad meetodid, täiuslikum tehnoloogia, täiustatud juhtimine. Aitab vaid siiras meeleparandus, s.t. patukahetsus.

Taaveti kui patuse püha elulugu on Piiblisse kirja pandud kuulutamaks, "et patt toob ainult häbi ja häda, kuid Jumala armastus ja halastus suudavad küündida ka põhjatuimate sügavusteni ning usk tõstab kahetseva inimlapse üles Jumala lapse seisusesse. Kõigist kinnitustest, mida Jumala Sõna sisaldab, on Taaveti elu üks mõjusaim tunnistus Jumala lepingu ustavusest, õiglusest ja halastusest." — PP 754.

Meeleparandus ei säästa meid meie pattude tagajärgedest, kuid see avab meile Jumala armu rikkused. Ja lõpetagem Taaveti sõnadega — Ps.3,9: "Jehoova käes on pääste! Su rahvale tulgu Su õnnistus!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv