Neli ohtu usule
07.07.2007 - (1793)

Ps.37,1-11: "Taaveti laul. Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut, sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! Looda Jehoova peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust! Olgu sul rõõm Jehoovast; siis Ta annab sinule, mida su süda kutsub! Veereta Jehoova peale oma tee ja looda Tema peale; küll Ta toimetab kõik hästi! Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse! Ole vait Jehoova ees ja oota Teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi! Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha! Sest kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa! Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!"
Möödunud hingamispäeval rääkisime neljast asjast, mida me PEAKSIME tegema, et säilitada oma usku. Need olid: tunne oma usku; toida oma usku; jaga oma usku; valva oma usku. Täna räägime neljast asjast, mida me EI PEAKS tegema, et säilitada oma usku. Need on: ära muretse; ära karda; ära tüdi; ära unusta.
1. ÄRA MURETSE. Kogu see Taaveti laul, millest me lugesime sissejuhatuseks esimesed 11 salmi, kutsub meid üles mitte ärrituma ega muretsema selle pärast, et õelal võib ajutiselt hästi minna ja õige võib ajutiselt kannatada. Jumal seab jalule õigluse. Õigete osaks saab igavene õnn ja rõõm, samal ajal kui õelaid tabab täielik kadu. Ära nüüd ärritu, ära selle pärast muretse, Jumal on õiglane kohtunik, Temal on öelda viimane sõna. Ära sina muretse.
Muretsemine ei lahenda ühtegi probleemi. Muretsemine ei maksa iial võlga. Muretsemine ei leevenda valu. Muretsemine ei tee ühestki vaenlasest sõpra. Muretsemine ei muuda valet õigeks. Muretsemine ei muuda ühtegi olukorda paremaks. Keegi on öelnud, et muretsemine on intress, mida peavad maksma need, kes laenavad häda – häda, mida neil pole ja mis võib-olla ei saabu kunagi! Lehm muretseb end surnuks kartuses, et heina ei jätku õhtuni! Kas poleks mõistlikum seda rõõmsalt süüa ja mitte muretseda!
Uuringud on tõestanud, et mure on üks peamisi tegureid, mis põhjustab nii füüsilisi kui vaimseid haigusi. Üks arst leidis, et 80% tema patsientidest olid "muretsevad patsiendid" ja et 66%-l neist oli nende haigus otseselt seotud nende muretsemisega!
Muretsev kristlane on vilets tunnistaja. Tahate teada, millest ta tunnistab? Ta tunnistab umbes nii: "Jumal pole võimeline tulema toime minu probleemidega; Ta pole piisavalt vägev."
Kuidas siis vabaneda muretsemisest? Ela üks päev korraga. Kergenda sellel päeval kellegi teise koormat. "Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks!" (Õps.3,5.6).
2. ÄRA KARDA. Prohvet Jesaja läbi julgustab Jumal – Jes.41,10: "Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!"
Kartus või hirm on lähedaselt seotud murega. Mõlemad nad halvavad inimese. Paljud tänapäeval elavad hirmu kütkeis. Kardetakse surma, haigusi, mõne ettevõtmise luhtumist, vaesust, üksildust, viiruseid... On igasuguseid foobiaid – ühel internetileheküljel on neid loetletud tervelt 525! Kõik vast oleme kuulnud klaustrofoobiast, mis on hirm kinniste ja/või kitsaste ruumide ees. Aga kui keegi kardab, et temalt muudkui varastatakse, siis on tal kleptofoobia. Mõnel noorel on didaskaleinofoobia – hirm koolimineku ees. Kuid see pole nii hull kui ekofoobia – hirm kodu ees. Mõni küll ei karda kodu, kuid tal on klinofoobia – hirm voodisse minna. Siis on inimesi, kel on amaksofoobia – hirm autosõidu ees. Hea kui tal ei oleks ambulofoobia – hirm käia. Päris hull aga on lugu siis, kui tal on ka veel kathisofoobia – hirm istuda. Mõnel inimesel on peladofoobia – hirm kiilaspäide ees; teistel on jälle kaetofoobia – hirm juuste ees. Mõnel on Autofoobia – kartus olla üksi; mõnel teisel on aga demofoobia – hirm rahvahulkade eest. Kahju on inimestest, kel on eufoobia – hirm kuulda häid uudiseid. Aga mõnel kirikuskäijal näib olevat geliofoobia – hirm naeru või naermise ees. Kui kirikust rääkida, siis paljudel näib olevat eklesiofoobia – hirm kirikute ees, või homilofoobia – hirm jutluste ees. Hea, et meil pole kellelgi aulofoobiat – hirmu flöötide ees. Aga mõnel on vist gamofoobia – hirm abielluda. Kellelgi pole vist krometofoobiat – hirmu raha ees. Aga maailmas on inimesi, kel on isegi fobofoobia – hirm hirmu ees! Nad kardavad kartust ennast!
Hirm on inimkonna suur vaenlane. See vähendab meie võimeid ja kasulikkust ning paneb meid elama vaimulike kääbustena. Kartus on ka tõsine oht meie usule. Moody ütles kord, et mõned inimesed reisivad taevasse esimeses klassis ja mõned teises klassis. Teises klassis reisivad need, kes ütlevad, nagu Taavet – Ps.56,4: "Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma Sinu peale." Aga esimeses klassis reisijad ütlevad koos prohvet Jesajaga – Jes.12,2: "Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda!"
Kartus on julmuse isa. Paanikas või hirmunud rästik ründab, koer hammustab ja kass kriimustab. Sama lugu on ka inimesega. Kõige julmemad teod tehakse sageli hirmu või kartuse mõjul.
Kartus on ka allakäigu isa. Kartusest saada kaaslaste naerualuseks pannakse suhu sigaret või tõstetakse huulile klaas alkoholiga, hakatakse pruukima narkootikume või minnakse voodisse juhusliku partneriga.
Kartus röövib rõõmu, muutes optimisti pessimistiks.
Kõigile neile, keda kummitab kartus või hirm, ütleb Jeesus Joh.14,27: "Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!"
Maailm pakub inimestele kartuse ja hirmu summutamiseks alkoholi, narkootikume, lõbusid, kuulsust, rikkust, tööd, spiritismi. Kuid Jeesus ütleb kõigile: "Ära karda! Ära karda elu! Mina elasin siin maailmas ja sulle ei juhtu midagi rängemat kui juhtus minule. Ära karda isegi surma. Mina surin ja tõusin surnuist üles. Ära karda igavikku – mina elan seal!"
"Ära karda, usu vaid!" (Mrk.5,36) ütles Jeesus surnud lapse isale – ja Ta ütleb seda igale hirmunud hingele. Usk Jeesusesse, Tema kohalolusse, Tema väesse ja Tema tõotustesse peletab kartuse ja hirmu.
3. ÄRA TÜDI. Pühakiri kutsub üles – Luk.18,1: "Alati tuleks palvetada ja mitte tüdida." Ja julgustab meid – Gal.6,9: "Ja kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi." Tüdimine tähendab väsimist, loobumist, alla andmist. Õhutades koguduseliikmeid mitte tüdima, ütles Spurgeon: "Tigu jõudis Noa laeva roomates sentimeeter haaval."
Noah Webster töötas oma sõnaraamatu kallal 36 aastat. Adam Clarke'il kulus piiblikommetaari kirjutamisele 40 aastat. Leonardo Da Vinci töötas oma maali "Viimane õhtusöömaaeg" kallal 10 aastat. Thomas Alva Edison jätkas peale 10.000 nurjunud katset oma katsetusi hõõglambi loomiseks. Misjonär William Carey töötas Birmas 7 aastat, enne kui tal õnnestus juhtida seal ühe inimese Kristuse juurde.
William Wilberforce, kes 18. sajandil võitles Inglismaal orjakaubanduse vastu, oli peale üht kaotust nii löödud, et ei teadnud, mida teha. Ta avas oma Piibli, et seda rahustuseks lugeda. Selle lehtede vahelt leidis ta John Wesley kirja, mille viimane oli talle juba tükk aega tagasi kirjutanud. Sealt ta luges: "Kui mitte jumalik vägi poleks sind äratanud, ma ei tea, kuidas sa suudaksid astuda vastu sellele koletule tegevusele, mis on häbiplekiks kristlikule Inglismaale ja inimloomusele. Kui mitte Jumal poleks sind selleks kutsunud, siis sa nõrkeksid inimeste ja kuradite vastupanu all. Kuid kui Jumal on sinuga, kes võib seista su vastu? Kas nad on tugevamad kui Jumal? Oh, ära väsi, ära tüdi head tegemast. Jätka Jumala nimel ja Tema tugevuse jõus!"
Ära ka sina tüdi! Sa oled alustanud head usuvõitlust, jätka seda kuni aulise võiduni, olles kindel selles, et see, kes on alustanud sinus head tööd, viib selle ka lõpule Kristuse Jeesuse taastuleku päevaks (Flp.1,6).
4. ÄRA UNUSTA. Ära unusta Jumalat ja Tema õnnistusi. Ps.88,13 mainitakse "unustuse maad," mille all on ilmselt mõeldud surmavalda. Kuni me elame, ärme unustame Jumala heategusid – see aitab meid hoida alandlike ja tänulikena, see aitab säilitada usku elavana. Ps.44,21.22 ütleb: "Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole, eks Jumal oleks märganud seda? Sest Tema tunneb südame salajasi asju!"
1923. aastal tabas Jaapanit tohutu maaväring, milles hukkusid sajad tuhanded inimesed ja üle 20 miljoni inimese jäid kodutuks. Õnnetutele ruttasid appi kaastundlikud sõbrad; enamus abi tuli Ameerikast – toit, rõivad, arstimid. Ameerika Punane Rist kogus 10 miljonit dollarit kannatavate jaapanlaste toetuseks, mis tol ajal oli väga suur summa. Jaapanlased olid tänulikud. Nende ajalehtedes torkasid silma pealkirjad, nagu JAAPAN EI UNUSTA KUNAGI. Kuid ta siiski unustas. Vaid 18 aastat hiljem pommitas Jaapan Pearl Harborit, mille käigus hukkus palju ameeriklasi.
Kuid jaapanlased pole ainsad, kes unustasid neile minevikus osutatud armu. Palju aega tagasi ütles Issand Iisraeli kohta – Jer.2,32: "Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud mind lugematuil päevil!" Jumal valis Iisraeli endale otsekui pruudiks ja õnnistas teda heldesti, kuid Iisrael unustas oma Jumala.
Peale Ameerika kodusõda kandideeris kindral Gordon senaatoriks. Oli ta ju sõjakangelane. Kõik tema osariigis hääletasid rõõmuga tema poolt, välja arvatud üks mees, kes mingi kogemuse tõttu sõjas teda vihkas. Ta tõusis avalikult kindral Gordoni vastu üles, kuni äkki märkas suurt armi kindrali näos. See pani teda oma tegevust ümber hindama ning ta hüüdis kahetsedes: "Ma ei saa hääletada tema vastu! Ma unustasin ta armi!"
Armas sõber, vaata Jeesusele ja ära unusta Tema arme! Teda haavati selleks, et meile oleks võimalik andestada. Teda peksti selleks, et meie saaksime õnnistatud. "Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki Tema heategusid!" (Ps.103,2).
4 ohtu meie usule: muretsemine, kartus, tüdimine ja unustamine. Ärme laseme neil röövida meilt meie usku. Sellepärast ütleb Jumal:
Ära muretse!
Ära karda!
Ära tüdi!
Ära unusta!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv