Vanad ustavad
08.08.2009 - (1541)

Heb.3,1-6: "Seepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, mõtelgem meie usutunnistuse Apostli ja Ülempreestri Jeesuse peale, kes — nagu ka Mooses Tema kojas — on olnud ustav oma Ametisseseadjale. Sest Tema vääris suuremat kirkust kui Mooses, nii nagu valmistajal on suurem au kui kojal. Igal kojal on ju oma valmistaja, aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal. Mooses oli küll ustav kogu Tema kojas otsekui sulane tunnistuseks kõigest, mida veel pidi räägitama, Kristus on aga Tema koja üle kui ustav Poeg. Ja Tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme."
Mooses oli ustav oma "kojas" – koguduses ja töös, mille Jumal talle usaldas; Jeesus on ustav oma "kojas" – oma koguduses ja ametis kui Ülempreester ja Vahemees. Küsimus on, kas ka meie oleme ustavad selles, mis Jumal on usaldanud meile?
Üks mees pani interneti oksjonil enampakkumisele oma ustavuse ühele jalgpalliklubile, mille fänn ta oli kaua aega olnud. Nimelt oli ta seotud ühe heategevusühinguga ja neil oli hädasti raha vaja. Kaval idee, kas pole? Aga siiski, kuigi see oli justkui tehtud õilsal eesmärgil, kumab sealt läbi üks negatiivne asi – ustavusetus. Mees muidugi polnud rahul oma lemmik-jalgpallimeeskonna käekäiguga ning loobus seda toetamast, loobus olemast selle fänn.
Aga mis siis, kui kogudusel, mille liige või fänn me oleme, ei lähe hästi? Mis siis, kui mõni selle liige enam mulle ei meeldi? Mis siis, kui mõni selle liige teeb midagi, mis mulle ei meeldi? Mis, siis, kui Jumala töö meie piirkonnas ei lähe hästi? Mis siis, kui Jumal pole talitanud minuga minu ootuste kohaselt? Mis siis, kui Ta pole vastanud minu palvetele just nii, nagu olen soovinud? Või lihtsalt leiame mingi teise ürituse, mida tasub enam "fännata"? Kui paljud on sel põhjusel pühkinud endalt maha oma koguduse tolmu või koguni oma usu tolmu! Leidsin parema koha, kus käia, või parema asja, millega tegelda.
Küsimus on ustavuses. Kas Moosesel oli oma koguduses kerge? Ei olnud. Kas kõik mõistsid ja austasid teda? Sugugi mitte. Kas ta sai alati oma tahtmise? Ei saanud. Aga kas ta loobus "fännamast" seda kogudust, armastamast seda rahvast? Kas ta loobus ja lahkus sellest kogudusest? Ta oli valmis surema selle koguduse eest! 2.Ms.32,31.32 on kirjutatud: "Mooses läks jälle Jehoova juurde ning ütles: "Oh häda! See rahvas on teinud suure patu ja on enesele valmistanud kuldjumalad! Kui Sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!" Milline ustavus! Milline truudus! Milline pühendumus!
Või Jeesus, kes on ustavuse ülim näide. Kas Tal oli oma rahvaga kerge? Kas Talle meeldis kõik see, mida Ta kogudus tegi? Või mida Ta sõbrad tegid? Pidev mitte mõistmine, lõpuks isegi reetmine, salgamine – ja teotamine ning ristilöömine! Ometi on Jeesus jäänud truuks inimesele, truuks oma kogudusele. Inimestest põlatud, on Ta siiski ustav Vahemees ja Ülempreester, truu Abimees ja Sõber.
Oleks ka inimesed nii ustavad, nii truud oma Jumalale ja Tema üritusele! Jah, oleksid nad truud oma abikaasalegi! Truudus, ustavus – kuhu need on küll jäänud? Otsitakse kogu aeg midagi uut, midagi paremat, midagi mõnusamat. Isegi Jumala kotta tulevad paljud kasutaja mentaliteediga – vaadates, kus on mõnusam seltskond, kus kõlab meeldivam muusika, kus toimub neile sobivam tegevus, pöörates vähe tähelepanu sõnumi vastuvõtmisele ja selle edasiandmisele. Niipea kui leitakse huvitavam koht, minnakse sinna. Sageli valitakse ka karjaseid selle järgi, kui hästi nad räägivad, mitte selle järgi, mida nad räägivad või kelle hääl nende jutlustest läbi kajab.
Üks ameeriklane oli turismireisil Süürias ja nägi, kuidas kolm karjast juhtisid oma lambad sama allika juurde ja lambad jõid seal kõik koos. Mõne aja pärast tõusis üks karjane ja hüüdis: "Men-ah! Men-ah! – araabia keeles "Minu järel!" Kõik tema lambad lahkusid teiste hulgast ja läksid tema järel mäe nõlva mööda üles. Teine karjane tegi sedasama – ja samade tulemustega. Ta isegi ei lugenud neid üle.
Turist ütles kolmandale karjasele: "Anna mulle oma turban ja karjasekepp ja sa näed, et nad järgivad sama hästi mulle kui sulle." Karjane nii ka tegi ja turist kutsus lambaid sama araabiakeelse hüüdega, kuid ükski lammas ei teinud väljagi. Nad ei tundnud võõra häält!
"Kas sinu lambad ei järgi kunagi kedagi teist, peale sinu?" küsis turist.
Karjane vastas: "Oo, jaa, vahel jääb lammas haigeks ja siis ta järgib keda tahes!"
Ka usklik järgib keda tahes, kui ta jääb haigeks. Vaimulikult haige Iisrael oli valmis minema kuldvasika järel tagasi Egiptusesse! Samuti olid rahvahulgad Jeesuse maise elu päevil valmis järgima küll üht, küll teist. Pilaatuse kohtukojas oli Jeesuse surma nõudjate hulgas ka neid, kes olid vaid viis päeva varem hüüdnud Talle "Halleluuja! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" Kahjuks jäävad ka mõned usklikud haigeks ning on siis valmis järgima keda iganes.
Üks vanaisa läks oma pojapojaga Yellowstone'i rahvusparki. Seal nägid nad imelisi asju: kord ümbritses neid pühvlite kari, kord poseeris neile põder ja lubas teha nii palju pilte, kui keegi soovis. Kuid kõige võimsama mulje jättis neile maa seest välja purskav vesi. Jah, tegemist on hämmastava geisriga, mida tuntakse Vana Ustava nime all. 5-aastane poiss rääkis sellest telefonitsi oma vana-vanemaile isegi kaua aega pärast seda reisi, soovides seda endale jõulukingiks!
No, see geiser on ka üks tõeline vaatamisväärsus – Jumala ime! Üks purse võib lennutada kuni 32 tonni vett kuni 64 m kõrgusele. Pursked toimuvad iga 65-92 minuti järel – umbes 16 korda ööpäevas. See on nagu emakese Maa hingamine. Vana Ustav geiser.
Poiss ütles, et ta soovib seda Vana Ustavat endale. Just seda soovib ka Jumal! Ta otsib siit maa pealt "vanu ustavaid," kellele Ta võiks loota. Paljud asjad, mis me teeme, ei avalda Jumalale erilist muljet. Kuid on üks iseloomujoon, mis äratab Tema tähelepanu ja millele Ta paneb oma õnnistuse – see on ustavus. Nagu see geiser: iga turist võib olla kindel, et ta näeb selle purset, kui ta teatud ajal selle läheduses viibib. Kui tore on omada sõpru, kes on ustavad, kellele võid alati loota, kes ei hülga sind ka rasketel päevadel.
Ka Jumal otsib sellised sõpru. Paulus kirjutab sellest Jumala soovist – 1.Kor.4,2: "Ent majapidajailt nõutakse sel juhul kõigepealt, et igaüks leitaks ustav olevat." Pange tähele: pole öeldud, et sa pead olema edukas. Ole ustav! Mitte kõik ei saa olla edukad, kuid kõik võivad olla ustavad! Ka sina saad olla ustav ja see on Jumala silmis kõige olulisem. Ära kõigu, ära loobu, ole ustav! "Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni!" ütleb Jeesus (Ilm.2,10).
Meie sissejuhatava kirjakoha esimeses salmis kutsutakse meid üles: "Mõtelgem meie usutunnistuse Apostli ja Ülempreestri Jeesuse peale!" Tema on meie eeskuju kõiges, ka ustavuses. Ustavalt täitis Ta oma lubaduse ja tuli siia maa peale ning täitis oma missiooni. Nüüd teenib Ta ustava Ülempreestrina Isa paremal käel. Ustavalt tuleb Ta kord taas siia maa peale oma lastele järele – Talle ustavaks jäänud lastele järele!
Jumal on armastus ja seepärast meeldivad Talle armastavad inimesed. Jumal on kannatlik ja seepärast meeldivad Talle kannatlikud inimesed. Jumal on ustav ja seepärast meeldivad Talle ustavad inimesed. Kuid neid on viimsel ajal kahjuks võrdlemisi vähe.
Pole vast juhuslik, et Jeesus tutvustas end Laodikea kogudusele kui "ustav ja tõeline Tunnistaja!" ( Ilm.3,14). Ja pole juhus seegi, kuidas Johannes kirjeldab Jeesuse tagasitulekut – Ilm.19,11: "Ja ma nägin taeva avatud, ja vaata: valge hobune! Ja selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline."
Mis nime all tunneb taevas meid? Ustav? Annaks Jumal. Aga see nimi tuleb välja teenida. Kuidas? Jeesus rääkis sellest tähendamissõnas talentidest. Oma talente oma Isanda heaks kasutanud sulasele ütles isand – Mat.25,21: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"
Ükskõik kui väike või suur on su osa Issanda töös, kui raske või ebapopulaarne ka peaks olema Issanda teenimine, jää Talle ustavaks. Ainult need, kes jäävad ustavaks lõpuni, saavad maitsta võidurõõmu.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv