Ärge petke iseendid!
08.09.2012 - (1373)

Üks mees kirjutab, kuidas ta lapsena käis oma vanematega kirikus. Tõsi küll, mitte tihti, nii jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Ja mis talle eriti meelde jäi, polnud kiriku eriline miljöö ega seal kuuldud sõnum, vaid vanemate omapärane käitumine alati pärast kirikus käimist. Tema vanemate südametunnistus pidi neid üsna palju vaevama, sest peale kirikukülastust käis nende omavaheline vestlus umbes nii: "Kas sa nägid proua seda-ja-seda? Ma olen kindel, et ta tuli kirikusse vaid selleks, et näidata kõigile oma uut kallist kasukat." Või: "Kas sa panid tähele härra seda-ja-seda? Kindlasti oli ta seal selleks, et reklaamida oma äri ja leida uusi kliente."
Nad kritiseerisid teisi, et näida ise parematena. Kuid Piibel õpetab, et me ei peaks seda tegema. Paulus kirjutab Galaatlastele – Gal.6,3-5: "Sest kui keegi mõtleb enese midagi olevat, ilma midagi olemata, see petab iseennast. Ent igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele; sest igaüks kandku oma koormat." Keskmist osa võiks ingliskeelsest Piiblist NIV tõlkida nii: "Igaüks vaadaku oma tegusid. Siis ta võib endast uhkust tunda, ilma end kellegi teisega võrdlemata."
Miks ei luba Piibel meid end teistega võrrelda?
1. ENNAST TEISTEGA VÕRDLEMINE VIIB SAGELI KADESTAMISE JA AHNUSENI.
Me ei suuda enam olla rahul sellega, mis meil on; me himustame enamat. Me himustame asju, mis ligimesel on ja meil pole. Aga Jumala kümnes käsk keelab himustamise, öeldes – 2.Ms.20,17: "Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!"
Himustamisest on patt alguse saanudki. Lutsifer oma väga kõrgel positsioonil oleks pidanud olema rahul. Kuid ta hakkas võrdlema end Jumalaga ja himustama samasugust au ja võimu, kui oli Jumalal. Seejärel alustas ta sõda Jumala vastu, mille tulemusena heideti ta taevast välja. Sellest ajast on ta tuntud selle maailma vürstina (Joh.12,30), pimeduse valitsejana (Ef.6,12), kes püüab allutada endale kõiki inimesi.
Lähenenud Eevale, ütles ta: "Kui sa sööd selle puu vilja, saad sa targaks kui Jumal!" Eeva polnud end iial võrrelnud kellegi teisega, saati siis Jumalaga. Aga hetkest, mil ta hakkas seda tegema, ei olnud ta enam rahul sellega, kelleks ja milliseks Jumal oli ta teinud, soovides midagi enamat.
Lott soovis enamat; nii valis ta Soodoma ja asus sinna – kõige viljakamasse paika – elama. Joosepi vennad kadestasid Joosepit ning soovisid enam tähelepanu ja nii müüsid nad ta orjusesse. Sarnast käitumist näeme ikka ja jälle nii Vana kui Uue Testamendi lugudes. Kadedus. Kui hakkad end võrdlema teistega, muutud rahulolematuks ja soovid aina rohkem.
Nii on ka täna. Inimene teenib 100,000 krooni aastas. Aga keegi teine teenib rohkem – 200,000, 300,000, 400,000 või isegi miljoni. Kuidas sa saad siis rahul olla oma 100,000-ga! Kui ei suuda rohkem teenida, siis tuleb loota võidule. Kui palju inimesi on hea õnne läbi saanud lotomiljonärideks. Ehk naeratab õnn ka mulle, mõtleb inimene ja ostab järjest enam loteriipileteid.
Ühes ajakirjas oli koomiks, mis kujutas ema ja isa istumas söögilauas koos kahe lapsega. Taldrikuil nende ees olid toiduks... kratsitud loteriipiletid ja ema ütles: "Täna on meil söögiks loteriipiletid, sest isa kulutas kogu söögiraha loteriipiletite peale!"
Miks küll mõned inimesed talitavad nii rumalasti? Sest nad pole rahul sellega, mis Jumal neile on andnud. Nad võrdlevad end mõne teisega ja soovivad rohkem. Piibel nimetab seda himustamiseks ja mõistab selle hukka. Muuseas, ega Piibel ei mõista hukka ühtegi head asja! Himustamisest ei tule kellelegi midagi head!
2. ENNAST TEISTEGA VÕRDLEMINE VÕIB VIIA PETLIKE OOTUSTENI.
Ma oleksin tõeliselt õnnelik, kui mul oleks selline ilus uus maja! Ma oleksin tõeliselt õnnelik, kui mu oleks selline auto, selline jaht, selline eralennuk, oma saar... Ma oleksin tõeliselt õnnelik, kui ka minu abikaasa näeks nii hea välja! Ma oleksin tõeliselt õnnelik, kui mul oleks rohkem raha!
Aga Piibel ütleb ühemõtteliselt, et "rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu" (1.Tim.6,10). Rahaarmastuse pärast valetasid Ananias ja Safiira Pühale Vaimule (Apt.5,3). Rahaahnuse tõttu hülgas rikas noormees Jeesuse kutse saada jüngriks (Mat.19,22). Rahaarmastuse pärast lubas üks teine rikas mees nälgida vaese Laatsaruse surnuks (Luk.16,21.22). Ja rahaahnusest müüs Juudas Jeesuse vaid 30 hõbetüki eest (Mat.26,15).
Avagem Koguja raamatu 5. peatüki ja lugegem mõned salmid, mis räägivad himustamisest, stiilis: "Kui mul vaid oleks see ja see, siis ma oleksin tõeliselt õnnelik!"
Need sõnad on kirjutanud Saalomon – üks kõige rikkamaid ja targemaid inimesi, kes üldse on siin planeedil elanud. 9. salmis ütleb ta: "Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!" (Kog.5,9). Esimene asi raha kohta, ütleb Saalomon, on see, et seda ei ole iial küllalt. Sissetulekute kasvades kasvavad ka väljaminekud – ja viimased kipuvad alati kasvama kiiremini! Raha kulutamine pole mingi probleem; probleem on selle teenimine! Nii et, pidagem meeles, raha ei saa iial küllalt! Rääkimata sellest, et seda jääks üle.
Järgmises salmis ütleb Saalomon: "Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul kui et ta silmad seda näevad" (Kog.5,10). Aga ei tea, kas seda ongi hea pealt vaadata, kui rohked sööjad su varanduse nahka panevad! Aga kuidas sa rikka mehena saaksid läbi ilma paljude sööjateta sinu lauast? Sinu suur majapidamine vajab palju inimesi, kes selle eest hoolitseksid; ja sina ise ei julgeks liikuda ilma ihukaitsjateta! Ja ärge unustage, et kus midagi on, sinna siginevad ka parasiidid! Rikkust säilitada on ülimalt raske.
Sellest kõneleb ka järgmine salm – Kog.5,11: "Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!" Vaene inimene jätab oma töö töökohta, kui ta tuleb õhtul koju; ta unustab selle kuni järgmise hommikuni, mil ta läheb jälle tööle. Rikas aga ei vabane iial muretsemast oma varanduse pärast. Tuleb ju alati olla valvel, et "vargad sisse ei murra ega varasta" (Mat.6,20).
Ühel mehel ütles üles vana muruniitja ja ta ostis uue. Vana oli olnud odav ja lihtne, kuid seda tuli käsitsi lükata ja üldse oli sellega tihti probleeme. Nii ostis ta parima mudeli, millega töötamine oleks ainult lõbu – et ta ei peaks mõtlema: jälle pean ma jändama, et seda käima saada ja siis suure vaevaga enda ees lükkama. Ta ostis Honda mudeli, millele ta võis peale istuda ja mõnusalt sõita, keerates kergelt rooli.
Garantiitalongi täites ütles müüja: "See on väga hea muruniitja. Ma pean aga teid hoiatama: Inimesed varastavad Honda muruniitjaid! Nii et olge väga tähelepanelikud, et te ei jätaks seda hetkekski järelevalveta ning hoiaksite alati kindlalt luku taga."
Mees viis muruniitja koju ja asetas garaazhi. Mõne päeva pärast kohtas ta sõpra, kes oli ähmi täis ja kurtis: "Tead, eile varastati mult muruniitja Honda – tead, selline, mille peale saab istuda ja millega niitmine oli nii mõnus. Unustasin vaid hetkeks garaazhi ukse lukustamata ja läinud see oligi!"
Sellest ajast ei saanud meie uue Honda omanik hetkekski rahu. Ta hoidis sellel pidevalt silma peal mitte ainult siis, kui ta sellega muru niitis, jätmata seda hetkekski järelvalveta. Isegi öösiti läks tal tihti uni ära ja ta muretses, kas ta ikka pani garaazhi ukse korralikult lukku. Vahel tõusis ta keskööl ja läks seda kontrollima...
Just sellest räägib Saalomon. Kui sul pole midagi hinnalist, võid sa elada ja magada rahulikult; kui sul on aga Honda muruniitja või midagi muud kallist, millest kardad ilma jääda, ei saa sa rahu päeval ega ööl.
Järgmises salmis Koguja 5. peatükis ütleb Saalomon: "Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks" (Kog.5,12). Keegi on öelnud: "Raha on nagu sõnnik; Kuhjas seistes see haiseb; vaid laialilaotatuna teeb see midagi head!" Öeldakse küll, et raha ei haise, kuid küll ta haiseb, kui teda on suures koguses! Ja varastel on selle lõhna peale eriti terav nina! Kuid raha võib sulle kahju teha ka teisiti – võimaldades sul rahuldada kõik oma himud, hukutades selliselt hinge.
Saalomon jätkab oma argumenti: "Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale aga oli sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi!" Selleks õnnetuseks võib olla vargus, tulekahju, tsunaami... kuid ka majanduskriis (masu), aktsiate langemine, pankrott. Rikkasse perre sündinud poeg võib lõpetada täielikus vaesuses. Õpetussõnades lisab Saalomon – Õps.23,5: "Rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole!"
Ja selle teema lõpetuseks ütleb ta – Kog.5,14: "Nõnda nagu ta oma emaihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa midagi oma vaevast, mida oma käega võiks ühes viia!"
Üks mees kirjutab: "Minu onu oli suurim ihnuskoi, keda olen iial tundnud. Kogu oma elu pani ta igast oma palgast 20 dollarit padja alla. Kui ta jäi haigeks ja oli suremas, ütles ta oma naisele: "Ma soovin, et sa lubaksid mulle üht asja!"
"Mida nimelt?" küsis naine."
"Tõota mulle, et kui ma olen surnud, võtad sa mu raha mu padja alt ja asetad mu puusärki, et ma saaksin võtta kõik endaga kaasa!" Naine tõotas pisarsilmil.
Mees surigi ja naine pidas oma lubadust. Ta võttis surnud mehe padja alt kogu raha, viis selle panka, kirjutas välja tsheki ja asetas surnu kirstu padja alla, öeldes: "Siin on kogu su raha! Võta välja, millal tahad, ja kasuta, kuidas soovid!"
Me ei saa võtta oma rikkust endaga kaasa hauda. Küll aga saame seda üle kanda taeva arvele, kui talitame Jeesuse õpetuse järgi, kasutades oma raha Jumala riigi edendamiseks ja vaeste aitamiseks (Mat.19,21).
Selle asemel et himustada aina rohkem, lootuses, et see teeb meid õnnelikumaks, peaksime hoopis...
3. ENNAST TEISTEGA VÕRDLEMISE ASEMEL ILMUTA RAHULOLU!
Jah, Piibel soovitab praktiseerida rahulolemist. Paulus kirjutab, et "jumalakartus on suur tuluallikas, kui see on ühendatud rahulolemisega" (1.Tim.6,6). Ta teadis seda oma kogemusest, kirjutades – Flp.4,11-13: "Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks."
Kust Paulus seda õppis? Elust koos Jeesusega. Ta mõistis, et Jeesuse omamine on suurim rikkus ja kõik muu on tühine (Flp.3,7-9). Omades Jeesust, ei himustanud ta midagi muud. Jeesus rahuldas kõik ta vajadused, andes talle ka just parajal määral maist vara. Ja ta oli sellega täiesti rahul – teades, et koos Jeesusega on kindlustatud ka tema tulevik, terve igavik. Kui Paulus end üldse kellegagi võrdles, siis oli selleks Jeesus. Ja see võrdlemine julgustas teda olema ülimalt rahul sellega, mis tal oli.
Lugu räägib politseinikust, keda tulistas üks teismeline, mille tagajärjel jäi ta vööst allapoole halvatuks. Poiss pandi vangi. Mõne aja pärast külastas teda mees ratastoolis – politseinik, keda ta oli tulistanud. Mees ütles talle: "Ma andestan sulle ja püüan pidada sinuga ühendust, et näha, kuidas sul siin läheb." "Mis toimunud, see toimunud," ütles ta oma sõpradele, "ja mul tuleb oma eluga edasi minna, kuni ühel päeval kuulen Jeesuse sõnu: "Tõuse üles ja kõnni!" (Mat.9,5).
See on rahulolu! See ei ole vaatamine enda ümber ja teiste kadestamine; see ei ole nende asjade himustamine, mis teistel on. See pole kahe halvatud jala võrdlemine teiste tervete jalgadega. See on ütlemine: "Jumal, ma olen tänulik kõige eest, mis Sa oled lasknud tulla mu teele, ja ma jätkan oma teed seni, kuni Sa käsid mul tõusta ja kõndida.
Olgem meiegi rahul sellega, mis Jumal meile on andnud. Ärme peta end valelootusega, et kui mul oleks see talent või see asi või nii palju raha, siis ma oleksin õnnelik. Sul on võimalus olla õnnelik just praegu ja just sellisena, nagu sa praegu oled, kui sa vaid valid rahulolu ja õnne Jeesuses!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv