Oled sa rahul?
08.10.2011 - (1400)

Flp.4,11-13: "Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks."
Täna esitame endale küsimuse: Olen ma rahulolev inimene? Olen ma rahul oma "saatusega"? Lähen ma hea meelega tööle? Armastan ma neid inimesi, kellega koos töötan?
Kuidas on mu abieluga? Olen ma rahul oma abikaasaga? Saan ma temaga hästi läbi? Või olen ma vallaline ja mõtlen: "Kui ma vaid oleksin abielus, siis oleksin õnnelik!"? Või mõtlen ma abieluinimesena: "Kui ma vaid oleksin taas vallaline!"?
Kuidas ma suhtun oma ihusse? Kui ma ärkan hommikul ja vaatan peeglisse, kas ma hüüatan: "Oh, Jumal, kui imeliselt ma olen tehtud! Tänan Sind, Issand!" Või ütlen ma peeglisse vaadates: "Heldeke, kui kole! Jumal, halasta!"
Olen ma rahul oma sissetulekuga? Tunnen ma, et mulle makstakse mu töö vääriliselt? Kõrgema liiga korvpallimängija teenib aastas üle miljoni dollari, kuid enamus korvpallimängijaid peavad läbi ajama vaid 300-400 tuhande dollariga! Kas mina olen oma palgaga rahul?
Paulus kirjutab oma kõigega rahulolemisest ajal, mil ta on saanud vanaks. Tal ei ole üldse raha, kuid kord oli ta rikas. Tema tervis käib alla, aga kord oli ta tugev. Ta istub vangis, kuid kord oli ta vaba. Siiski ütleb ta: "Ma olen õppinud olema kõigega rahul!"
Ma sooviksin täna rääkida esmalt rahulolemise vaenlastest ja seejärel rahulolemise saladustest.
1. RAHULOLEMISE VAENLASED.
Esimeseks rahulolemise vaenlaseks on LIIGA SUURED OOTUSED. Kui sa oleksid tennisist Kaia Kanepi fänn ja tema jõuaks WTA edetabelis 3. kohale, hüppaksid sa rõõmust lakke; sa oleksid enam kui rahul! Aga kui Gert Kanter tõi maailmameistrivõistlustelt kettaheites 3. koha, olid kõik tema fännid väga pettunud! Keegi polnud rahul! Temalt oodati esimest kohta, kuldmedalit, kuid on ebarealistlik oodata, et üks sportlane naaseks igalt võistluselt esikohaga!
Paljud meist on üles kasvanud rasketel aegadel, mil meil oli kõike väga vähe, välja arvatud higi ja pisaraid. Ja ega me osanud elult palju rohkem oodatagi; kui meil oli süüa ja ihukatet, olime rahul. Me töötasime kõvasti ja elujärg paranes ning me saime juba rohkem asju. Tänaseks oleme jõudnud aega, mil asjad ümbritsevad meid igast küljest – asjad, millest me ei osanud tol ajal unistadagi! Ja kui vanemad inimesed, kes on näinud puudust, tunnevad neist rõõmu, siis nooremad peavad sellist olukorda endastmõistetavaks ning seavad endale sageli ebarealistliku eesmärgi omada kõike, mida see maailm võib pakkuda, kohe, ilma selleks ränka vaeva nägemata. Ja kui nad seda ei saa, on nad õnnetud ja rahulolematud.
Inimene abiellub ja siis leiab, et tema abikaasa polegi täiuslik. Kuidas saab sellega rahul olla? Lähed tööle ja leiad, et su ülemus pole täiuslik; ei saa ju olla rahul! Isegi sõbrad pole alati täiuslikud!
Mõtled, et koguduses kindlasti on kõik täiuslik, sest kristlased on ju täiuslikud. Kuid kristlaseks saades avastad, et ei sa ise ega keegi teine koguduses ole täiuslik! Kõiki ründavad kiusatused ja kristlasedki patustavad! Nii sa pettud ja pole sugugi rahul. Ja kõik sellepärast, et sul on liiga suured, sageli ebarealistlikud ootused.
Teiseks rahulolemise vaenlaseks on EBAAUS VÕRDLEMINE. Kui sa vaatad enda ümber ja võrdled end teistega, leiad sa kindlasti kellegi, kes on sinust ilusam, andekam, noorem ja tugevam ning parema tervisega – kellegi, kes on sinust paremal järjel, kel on elus olnud rohkem õnne. Ja kuidas sa saad siis olla rahul oma olukorraga?
Mis puutub Paulusesse, siis ei näe me teda iial võrdlemas end teiste inimestega. Traditsiooni kohaselt oli Paulus lühikest kasvu kõhnuke mees, kes vanemas eas käis küürus ja oli üsna näotu. Kui ta oleks hakanud end võrdlema näiteks Peetrusega, kes oli temast pikem ja tugeva kehaehitusega, sirge selja ja kena väljanägemisega, oleks ta kindlasti tundnud end alaväärsena, mis oleks andnud põhjust rahulolematuseks. Aga ta ei teinud seda. Kui ta end teistega võrdles, siis vaid oma töö asjus, kus ta leidis, et ta on "palju rohkem tööd teinud" kui teised apostlid (1.Kor.15,10) ja see andis talle hea enesetunde.
Kolmandaks rahulolemise vaenlaseks on ÕNNISTUSTE MITTEMÄRKAMINE. Inimestel on kalduvus märgata õnnetusi ja üldse halbu asju ning mõelda neile palju. Kuid kui palju kogeme me iga päev Jumala õnnistusi! Üks meie laulikus olev laul (nr. 79) ütleb: "Et Sinu armastus on ikka rohke, Su õnnistustest elab kõik maailm; ja oma lapsi keset hädaohte nii isalikult juhib Sinu silm." Miks ei märka me meile osaks saanud õnnistusi? Miks ei mõtle me neile iga päev? Neid on tuhandeid. Me ju lausa supleme neis! Mina küll ei saa ühtegi päeva alustada ega lõpetada ilma Jumalat tänamata kõigi Tema õnnistuste eest, tuletades neid endale meelde lausa nimepidi. See teeb meele nii rõõmsaks ja tänulikuks ja ma kohe ei saa jätta Jumalale ütlemata, et ma armastan Teda!
Kurb on, kui me peame kõiki häid asju iseenesest mõistetavaiks või lausa meie poolt väljateenituiks ning pöörame kogu tähelepanu negatiivseile asjadele, mis võivad meile juhtuda ses patuses maailmas – ja oleme siis rahulolematud. Häid asju on ju palju rohkem; kas või juba see, et meil on võimalus elada ja valida teenida Jumalat, kes kingib meile igavese õnneliku elu oma igaveses riigis. Tegelikult on Jumal meid õnnistustega üle kuhjanud. Kui me vaid neid märkaksime, poleks meil mingit põhjust rahulolematuseks.
Paulus kirjutab endast ja teistest varakristlastest – 1.Tim.6,8: "Kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul." Kas meil puudub toit ja ihukate? On seda liiga vähe? Vahest liiga paljugi! Olgem siis tänulikud! Igal juhul pole meil mingit põhjust rahulolematuseks. Tehkem oma silmad lahti ja nähkem Jumala õnnistusi!
Neljandaks rahulolemise vaenlaseks on KONTROLLIMATUD AMBITSIOONID. Ärge mõistke mind valesti: Piibel ei mõista ambitsioone hukka. Meil peavad olema kõrged eesmärgid; me peame püüdma saavutada parimat. Aga häda on, kui need ambitsioonid väljuvad kontrolli alt, kui nad hakkavad toitma meie egot või juhivad meid neid rahuldama ebaseaduslikul teel. Jakoobus kirjutab – Jak.3,16: "Sest kus on kadedust ja riiakust [ühes teises tõlkes: "isekaid ambitsioone"], seal on korratust ja igat halba asja."
Kadedus ja saamahimu ehk kontrollimatud ambitsioonid teevad inimesed sageli lausa sõgedaks. Ajalehes "Times" oli kord lugu tänavaröövlist, kes sihtis üht naist püssiga ja nõudis raha. Kui ta leidis, et naisel oli rahakotis vaid 12 ja pool dollarit, sai ta väga vihaseks. Siis aga nägi ta naise tšekiraamatut ja nõudis, et viimane kirjutaks talle välja tšeki 300 dollarile. Järgmisel päeval läks ta panka seda tšekki rahaks vahetama ja muidugi võeti kinni.
Rumal käitumine, eks ole? Aga kontrollimatud ambitsioonid panevad meid tihti toimima rumalalt, mõtlematult, laskmata meid olla rahul sellega, mis meil on.
Luuka evangeeliumi 12. peatükis räägib Jeesus rikkast põllumehest, kes sai erakordselt suure saagi. Kuid selle asemel, et mõelda Jumalale ja teistele, kel on olnud vähem õnne, ütles ta: "Ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara, ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!" (Luk.12,18.19). Mida ütles Jumal selle peale? Luk.12,20 teatab: "Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?"
Heb.13,5 ütleb: "Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest Tema on öelnud: "Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!"" Piibel ei kutsu meid üles olema rahul sellega, KES või MILLISED ME OLEME. Me peame püüdma olla paremad ja edukamad. Kuid Piibel manitseb meid olla rahul sellega, MIS MEIL ON. Meie ambitsioonid olgu õigesti juhitud.
2. RAHULOLEMISE SALADUSED.
Esimeseks rahulolemise saladuseks on TÄNULIKKUS. Kirjas filiplastele, mida Paulus alustab tänu avaldamisega Jumalale ja selles linnas elavaile kristlastele, räägib ta palju suhtumisest ja meelsusest. Sisuliselt ütleb ta: "Kui sinu suhtumine paneb sind tänama kõige eest, mis Jumal sulle on andnud, võid sa kogeda õnnistatud rahulolu."
Tõepoolest, sa võid alustada iga päeva Jumalale kurtes, kui raske on su elu ja kuidas sa vihkad oma tööd, isegi kuidas sa vihkad oma abikaasat ja perekonda! Sa võid ennustada, et sul tuleb väga raske päev. Ja küll see sul selline ka tuleb! Aga sa võid tõusta igal hommikul ka rõõmsa meelega, öeldes Jumalale tänulikult: "Jumal, ma tänan Sind uue päeva eest, mille Sa mulle oled andnud! Tänan Sind võimaluse eest elada ja midagi kasulikku ära teha. Aita mul olla Sinu käes tööriistaks ja teha midagi, mis kestab igavesti. Kasuta mind oma nime auks!"
Samasuguste tänumõtetega võid sa lõpetada oma päeva ja tegelikult elada kogu päeva. Ma kujutan ette, et just selles seisnes Eenoki kõndimine ühes Jumalaga iga päev üle kolmesaja aasta. See pidi olema üks õnnelik elu ja see on kättesaadav meile kõigile. Õpi märkama Jumala õnnistusi ja olema tänulik ning sa leiad õnne ja rahulolu.
Teiseks rahulolemise saladuseks on PÜÜE MEELDIDA JEESUSELE ja lakkamine muretsemast sellepärast, kuidas meeldida inimestele. Meie sissejuhatavas kirjakohas ütles Paulus, et "ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks." Meie jõud ja suutlikkus ja edu tuleb Jumalalt, mitte inimestelt. Püüame siis olla Talle meelepärased.
"Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" ütles Jeesus Mat.6,33. Seades Jumala esikohale, saame "selle kõige", mille pärast me nii palju rahutult muretseme, "pealegi"! Milleks siis muretseda? Milleks kanda südames rahutust? Ei ole mingit põhjust olla rahulolematu. Me saame ju kõik, mida vajame – kui seame Jeesuse esikohale, otsides esmalt Jumala riiki ja Tema õigust.
Meil tuleb vahel oma elus peatuda ja oma elu üle järele mõeldes seada oma prioriteedid korda. Nagu Paulus, kes ütleb: "Ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepärast" (1.Tes.2,4). See on üheks rahulolemise saladuseks.
Ja kolmandaks rahulolemise saladuseks on ARMASTUS INIMESTE, MITTE ASJADE VASTU. Me leiame selle selgesti ka meie tänase sissejuhatava kirjakoha kontekstist: Flp.4,10-14: "Väga suureks rõõmuks Issandas aga oli mulle see, et te juba uuesti virgusite mõtlema minule: sellele te mõtlesite ennegi, aga teil ei olnud juhust selleks. Ma ei ütle seda puuduse pärast; sest ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks. Siiski te tegite hästi, et mind toetasite minu viletsuses."
Paulus tänab Filipi kristlasi, et need mõtlesid temale. Ta on tänulik mitte ainult selle eest, et nad saatsid talle raha, vaid eelkõige selle eest, et nad temast nii palju hoolisid. Ta oli ju vanglas. Ta elas puuduses. Ta oli haige. Nad kirjutasid talle, saatsid ta juurde inimesi teda lohutama ja aitama ning Paulus kirjutab, et "te tegite hästi, et mind toetasite minu viletsuses"; see tähendab mulle nii palju!
Ma usun, et paljude kui mitte kõigi meie elus on olnud hetki, mil me vajasime kedagi, kes oleks meid toetanud. Kui meil on keegi, kes meist tõeliselt hoolib, meid siiralt armastab, kes meie eest palvetab, meid julgustab ja vajadusel aitab, siis pidagem kalliks seda vahekorda. See on hinnalisem kui ükski meie saavutus. See on väärtuslikum kui kõik asjad.
Need olid kolm asja, mis on hädavajalikud rahulolu saavutamiseks. Jäid need meile meelde? Esimeseks oli tänulikkus, teiseks püüe meeldida eelkõige Jumalale ja kolmandaks armastus inimeste vastu. Selline elu lubab meil olla rahul kõigega, mis meile võib tulla, sest me teame, et kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad (Rom.8,28). Jah, Paulusel oli õigus, kui ta kirjutas, et "jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega" (1.Tim.6,6). Rahulolemisest tõuseb ainult tulu!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv