Palvetekuulja
08.11.2014 - (1196)

Kole tuul kui mardus nutab lõhkend aknaruutudel; pime öö ju hõlma võtab metsad, luhad kiirusel. Oleksin ma võind ju olla surnd ja sinna maetud ka – mehe kõrva mulla alla, puude varju puhkama!
Hirmus saatus, miks sa jätsid mind veel siia elama? Miks nii hoolimatult võtsid minult minu armsama? Nõnda vaatab vaene naine aknast välja ahastes, südant murrab murelaine hirmsas meeleheitmises.
Nüüd ei aita muud kui teele; lapsed, tulge minuga! Ja ta ruttab õue poole oma kalli koormaga. Üsna paras aeg on minna; kõik on läinud puhkama. Ilm on pime, jõuan sinna, nii et keegi mind ei näe.
Hingeahastusest aetud, ruttab ema jõele. "Jõgi, nüüd su sisse maetud saame meie kolmeksi!" Siiski üks neist lastest aimab oma ema musta tööd; üsna teadmata ta leiab ärapääsemise tee.
"Ema, las ma palun enne veel, kui sa mind jõkke viid." "Jah, mu kallis lapsukene, palu aga nii kui võid!" Nagu oleks inglivägi taevast tulnud korraga, kui see laps seal palvet tegi kokkupandud kätega:
"Armas Jeesus, võta sülle mind kui kanapojukest; kanna mäest ja orust üle Isakotta igavest! Kui mind kuri tahab neelda, kaitse Sa mind vägevast! Lase ingleid teda keelda: Ära kisu seda last!"
Korraga on kadund mure, valgus paistab hingesse. "Armas laps, me veel ei sure, lähme koju tagasi!" Tõmbab mõlemad nüüd sülle, ruttab koju kärmesti. Lootus koidab südamele, juhib silmad ülesse.
"Jumal, anna mulle andeks, et ma pole palunud! Nüüd ma olen – oma õnneks – lapselt seda õppinud! Jumal, Jumal, kanna Sina ise hoolt mu laste eest! Sinu peale loodan mina, päästa mind mu häda seest!
Issand, Sina tead, et homme pean ma välja kolima ja ei tea, kus kohta saame oma väikse lastega. Ei ma tea ka, mis ma neile homme süüa andma pean! Sest, mu Jumal, Sinu peale oma mured veeretan."
Hommik tuleb tasakesi, algab uue päevaga. Issand näitab ilusasti, kuidas vaeseid aitab Ta. Korraga seal astub sisse majaisand, küsides: "Naabriemand, on see tõsi, et teil olla puudus käes?
Võtke siin see väike anne, kuni toon teil suurema." Ei nad enam nälga tunne. "Jumal, seda tegid Sa! Põrgust Sa mind välja tõstsid, surmaahastuse seest. Lapse läbi ära päästsid – tänu Sulle selle eest!"
Ps.40,2-4 laulab Taavet: "Ma ootasin Jehoovat suure ootusega; Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud! Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale! Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Jehoova peale!"
Jakoobus kirjutab – Jak.5,11: "Issand on väga halastav ja armuline!" Jeesus on öelnud – Mat.7,7.8: "Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse." Seepärast oli ka Paulusel julgus öelda – 1.Tes.5,17.18: "Palvetage lakkamata! Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses."
Jumal tahab, et Tema lapsed Temaga räägivad. Ta on palvetekuulja Jumal. Üks usklik noormees otsis tööd. Kohtudes ühe firma juhiga, esitas ta oma tööpakkumise. Juht vaatas teda nagu öeldakse pealaest jalatallani ja ütles siis: "Mul ei ole praegu vaja uusi töölisi, aga kuna mul oli üks väga hea ja ustav tööline, kel olid samasugused tolmused põlved nagu teil, siis võtan ma teid tööle."
Palvetama tuleks õppida juba noorelt. Üks isa ütles: "Ta on minu ainus poeg ja ma ei soovi, et temast saaks palvevend!" Ja poeg ei õppinud kunagi palvetama! Ühes teises perekonnas aga juhtus selline lugu. Uksest sisseastunud pastor küsis väikeselt poisilt: "Kas sul on juba katekismus selge?" – "Ei, mitte veel päris," vastas väikemees. "Miks? Kas sa siis ei tea, et esimene asi, mida lapsed peavad õppima, on katekismus?" "Ei," vastas poiss, "esimene asi, mida lapsed peavad õppima, on palvetamine, et Jumal annaks mõista katekismust!"
Seepärast võiks olla esimene palve – Luk.11,1: "Issand, õpeta meid palvetama!"
Palves on imeline vägi. Ei ole häda, kus palvest ei oleks abi, suurimas hädas aga võib palve veel üksi aidata, nagu algul kuuldud laulus.
Vahel täitub palve ka teisiti. Kord läks lastel mängides kogemata kann katki. Kuidas nad palusid, et Jumal teeks selle kannu terveks, sest see oli nende ainus teekann majas. Kuid kui isa õhtul koju tuli, ei olnud killud ikka veel terveks kannuks kokku läinud. Enne, kui lapsed jõudsid oma süüd üles tunnistada, võttis isa kotist välja tuliuue kannu, öeldes: "Mulle pakuti väga soodsalt täiesti uut kannu ja ma mõtlesin, et meile kuluks see ära, kuna meie oma on juba väga vana." Kui nüüd lapsed oma õnnetusest jutustasid, ei olnudki isa kuri, vaid nad hoopis tänasid kõik koos Jumalat, kes oli kõike hästi juhtinud.
Palve on uskliku inimese hingamine – ja seda mitte ainult kiusatuses olles, vaid ka sellest hoidumiseks! Jeesus ütles – Mat.26,41: "Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!" Ja millisel koosolekul saabus Nelipühipäeval Püha Vaim? Palvekoosolekul. Ainult palve peletab ära Saatana! Palve on Jumalale kui kõige meeldivam viirukilõhn; Saatanale on see aga kui lämmatav suits! Palvetagem seepärast lakkamata. Palvetagem ka täna – nüüd!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv