Rõõmuredel
09.03.2013 - (1408)

Lugu räägib mehest, kes läks pühapäeval peale kirikut koos oma naisega linna restorani lõunat sööma. Kuid veel enne, kui nad jõudsid midagi tellida, komistas neist mööduv kelner ja pillas kogu kandikul oleva toidu mehe peale. Mees kargas püsti ja pahandas raevukalt: "Milline käperdis te olete! Te rikkusite mu tuliuue ülikonna. See maksis mulle 300 dollarit. Ma tahan rääkida juhatajaga – kohe!"
Õnnetu mees kiirustas kutsuma restorani juhatajat. Mõne hetke pärast see ilmuski vihase paari ette ja küsis sõbralikult: "Kas on mingi probleem?"
Toidust nõretav mees purskas: "Kas on mingi probleem? Kas te ei näe, et see kelner rikkus minu 300-dollarilise uue ülikonna? Ma nõuan uut ülikonda!"
Juhataja lausus rahulikult: "Me puhastame teie ülikonna hea meelega. Õnnetused juhtuvad ja me väga vabandame!"
"Ei! Ei!" karjus mees. "Ma ei soovi, et mu ülikond puhastatakse. Ma tahan uut ülikonda! Ma nõuan tshekki 300 dollarile ja kohe nüüd!"
Et vältida suuremat pahandust, kirjutas juhataja välja tsheki 300 dollarile ja ulatas mehele, kes seejärel lahkus koos naisega restoranist, mõlemad vihast pakatamas.
Mõelge! Mees ja naine tulevad kirikust jumalateenistuselt, kus jutluse teemaks võis olla "Armasta oma ligimest nagu iseennast" (Mat.19,19) või "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!" (Mat.7,12) – ja käituvad nii! Jumal kutsub meid, kristlasi, mitte olema selle maailma sarnased. Maailm võib käituda tahumatult, kuid mitte Jumala lapsed!
Kord küsis üks väike tüdruk oma emalt: "Kui Jumal on meist suurem ja Ta elab meis, kas Ta siis ei paista meist välja?" Lapsel oli õigus: kui me oleme kristlased, siis peaks Kristus meist välja paistma! Ja just seda on Jumal alati soovinud. Tegelikult just seda Ta mõtles, kui Ta seda maailma luues ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks!" (1.Ms.1,26). Ja Paulus kirjutab, et Jumal on meid "ette ära määranud olema Tema Poja näo sarnased" (Rom.8,29). Johannes aga on veendunud, et see Jumala plaan täitub, kirjutades 1.Joh.3,2: "Me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased!" Eelkõige oleme Tema sarnased iseloomu poolest, mis paistab eksimatult välja meie käitumisest.
Ligi 2000 aastat tagasi seisis Jeesus Galilea järve lähedal mäenõlvakul ja tuhanded inimesed kuulasid Teda, kui Ta lasi lendu ühe õndsakskiitmise teise järel. Piiblis leiduvad need Matteuse evangeeliumi 5. ptk. alguses. Nimetagem täna neid rõõmuredeli astmeteks. Kõik need algavad sõnaga "õndsad", mis tähendab "õnnelikud", täpsemalt "õnneseened" s.t. inimesed, kel on vedanud, kel on olnud õnne. Nagu redelil ikka, viib iga aste meid ülespoole; kuna tegemist on rõõmuredeliga, siis peaks iga õndsakskiitmine viima meid lähemale rõõmule, mille kohta Paulus ütleks: "Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!" (Flp.4,4).
1. RÕÕMUREDELI ALUMINE OSA.
Rõõmuredeli neli esimest astet näivad rääkivat rohkem meie sisemisest kogemusest. Selle esimese astme ehk pulga peale on kirjutatud (1968. aasta piiblitõlkes): "Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik" (Mat.5,3). Tuleb ausalt tunnistada, et esimesel pilgul ei näi see mõte kohe mitte kuidagi sobivat rõõmuredeli esimeseks astmeks! Mis rõõmu saab olla vaesuses? Ja vaimust vaesust peetakse vast selleks kõige õnnetumaks vaesuseks! Kuid Jeesus ei mõelnud selle "vaimust vaesuse" all nõdrameelsust! Täpsem tõlge oleks (1999. aasta piiblitõlge): "Õndsad on need, kes on vaimus vaesed." Tegemist pole siis mõistuse poolest vaestega, vaid inimestega, kes oma vaimus tunnevad tühjust, puudust, võib-olla isegi pankrotti ning igatsevad seda tühjust kuidagi täita. Vaid sellised inimesed on võimelised kuulma Jeesuse kutset: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!" (Mat.11,28). Selliselt saab "vaimus vaene" olek neile tõepoolest õnnistuseks ehk tuleb neile õnneks, sest see toob nad tundmisele, et nad ei saa oma eluga ise hakkama ja vajavad Jumalat. Seepärast võiksime me selle esimese õndsakskiitmise sõnastada ka nii: "Lausa õnnega on kokku saanud inimesed, kes saavad lõpuks aru, et nende elu on ilma Jumalata tühi ja vaene, sest niisuguste päralt on taevariik." Ja nii sobib see õndsakskiitmine hästi rõõmuredeli esimeseks astmeks.
Rõõmuredeli teiselt astmelt võime lugeda: "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse" (Mat.5,4). Ega kurbuski näi meile eriti ahvatlev olevat, ehkki just vaesus ja kurbus on tihti olnud need abilised, mis on toonud meid Jumalale lähemale! Ja nii sobib kurbus ideaalselt rõõmuredeli teiseks astmeks. Tõepoolest, kui meie vaimu vaesus ehk tühjus on juhtinud meie pilgu Jumalale, siis oleme õnnega koos, kui see teeb meid kurvaks oma pattude pärast ja paneb neid pisarais kahetsema. Jumal ei viivita meie trööstimisega, andes meie patud andeks ja puhastades meid kõigest ülekohtust (1.Joh.1,9).
Rõõmuredeli kolmanda astme sõnumiks on: "Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa" (Mat.5,5). Tasane inimene pole see, kes räägib tasa; ka ei kirjelda see sõna nõrka või selgrootut inimest. Algkeeles kasutati seda sõna hobuste valjastamise või kiskjate taltsutamise kohta. Selliselt tähendab tasadus "kontrollitud ehk ohjeldatud jõudu." Tasane inimene on siis see, kelle elu on viidud Püha Vaimu juhtimise alla. Nii tahab Jeesus siin öelda, et lausa õnnega on koos inimene, kes loovutab oma elulaeva tüüri Jumalale! Ainult nii võib ta edaspidi vältida patte kui karisid, mis on kurvastanud nii teda kui Jumalat – ja randuda Tõotatud Maal.
Me kindlasti oleme märganud, et need esimesed kolm õndsakskiitmist vastavad esimestele sammudele kristlaseks saamise teel. Kui me oleme tulnud tundmisele, et meie elu on tühi ja vaene ning, tutvunud Jumalaga, mõistnud patu kohutavust ja nutnud selle pärast, pöördume alandlikult Jeesuse poole ja palume: "Armas Jeesus, tüüri Sa meie laeva hoolega! Jumal, juhi minu elu!"
Rõõmuredeli neljandalt astmelt vaatab meile vastu tõotus: "Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse" (Mat.5,6). Tegelikult kõlab igalt astmelt tõotus, sellepärast me seda rõõmuredeliks nimetada saamegi! Aga mis on selle tõotuse täitumise tingimuseks? Nälja ja janu tundmine õiguse järele.
Kõigepealt küsime: Millisest õigusest on siin jutt? Õiguse mõistmisest? Mulle õiguse tegemisest? Minu õigesti toimimisest? Kui me oleme sellel rõõmuredelil saanud Jumala lapseks, siis teame ja tunnistame, et "kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased" (Jes.64,5). "Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis" (Tan.9,7). Ainus tõeline õigus on Kristuse õigus. Lausa õnnega on koos inimene, kes soovib olla kaetud selle õigusega. Kuid kas soovist üksi piisab, et saada rahuldatud?
Jeesus ütles: "Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse!" Nälg ja janu on enam kui soov või igatsus. Palju enam. Kes pole nälga või janu tundnud, see ei saagi aru, millest siin on jutt. Jeesuse kuulajad mõistsid seda hästi, sest vaevalt oli nende hulgas keegi, kes polnud kunagi olnud surmasuus toidu- või veepuuduse pärast.
Nii küsis Jeesus sisuliselt: "Kui palju te soovite õigust – õigeksmõistmist ja õiget vahekorda Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi? Kas te igatsete seda nii palju, kui nälgiv inimene igatseb toitu, või janunete selle järele nii palju, kui kohutavas janus inimene soovib vett? Kas te mõistate, et see on teile elu ja surma küsimus? Ainult Kristuse õigus võib teid surmast päästa!" Lausa õnnega on koos inimene, kes on tulnud sellele tundmisele ja vastavalt ka tegutseb! Ta rahuldatakse.
Kuid rõõmuredel läheb aina ülespoole. Kristlase kogemus ei saa jääda vaid tema sisse. See hakkab paratamatult välja paistma. Jeesus, kes meis elab ja oma õiguse meile annab, on nii suur, et Ta paistab meist paratamatult välja, millest kõnelevad järgmised rõõmuredeli astmed.
2. RÕÕMUREDELI ÜLEMINE OSA.
Rõõmuredeli viiendal astmel öeldakse meile: "Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu" (Mat.5,7). Jumal on "halastaja ja armuline" (2.Ms.34,6) ja elades meie sees, torkab see silma ka meie elust. Pühakiri seob järjekindlalt armu saamise armu andmisega ehk andestuse saamise andestamisega. Jeesuse vend Jakoobus kirjutas, et "kohus on halastuseta sellele, kes ei ole osutanud halastust" (Jak.2,13) ja Jeesus ise toonitas, et "kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks, aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks" (Mat.6,14.15). Et me seda ei unustaks, asetas ta meile antud näidispalve – Meie Isa palve – sisse sõnad: "Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele" (Mat.6,12).
Nii nagu armu saamine, on ka armu andmine ehk andestamine kristlase jaoks puhas rõõm. Ja seda tehes astub ta rõõmuredelil sammu ülespoole.
Kuues aste rõõmuredelil kannab loosungit: "Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat" (Mat.5,8). "Puhas" Piibli keeles tähendab mitte ainult puhtaks pestud rüüd, vaid ka näiteks kõigist umbrohuseemnetest puhastatud teravilja või ehtsat, mitte millegagi lahjendatud või segatud viinamarjamahla. Seega ütleb Jeesus siin: "Lausa õnn on tulnud selle inimese õuele, kelle südames pole midagi määrdunut ega üleliigset, kelle süda on ehtne ja siiras, sest selline inimene näeb Jumalat."
See ei tähenda, et kui me peaksime kogemata eksima, kaotame me kohe võimaluse näha Jumalat. "Kui me oma patud tunnistame, on [Jumal] ustav ja õige, nii et Ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust" (1.Joh.1,9). Jeesus on ju meie õigus! Aga me avame oma südame Jumalale iga hetk ja palume: "Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim" (Ps.51,12), et ma Sinu Vaimu juhtimisel enam ei eksiks.
Puhta, siira südamega inimesed ei saa jääda märkamatuks, sest puhtast südamest lähtuvad puhtad mõtted, puhtad sõnad ja puhtad teod. Ja see valmistab ainult rõõmu nii Jumalale kui inimestele.
Rõõmuredeli seitsmendalt astmelt võime lugeda: "Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks" (Mat.5,9). Sellega oleme jõudnud juba üsna rõõmuredeli tipu lähedale. Miks on rahunõudmine ehk rahutegemine nii kõrgel sellel redelil? Sest rahutegijaks olemine nõuab kristlaselt suurt küpsust! Vaid Jumala lapsed, kes on puhtad südamelt, on rahutegijad. Paulus kirjutab: "Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega" (Rom.12,18). Ärme unusta, et Jeesus on Rahuvürst ja nii oleme meiegi kutsutud olema rahulapsed – lausa rahu tegijad!
Keegi on öelnud, et inimesed jagunevad kahte kategooriasse: termomeetrid ja termostaadid. Termomeeter kajastab alati teda ümbritseva keskkonna temperatuuri. Ta ei muuda midagi. Ta läheb kõigega kaasa. Termostaat, seevastu, võib muuta ruumi temperatuuri. Termostaat võib panna konditsioneeri tuba külma ilmaga soojendama või palava ilmaga jahutama. Nii käituvad tõelised Jumala lapsed termostaadina, juhtides kliimat enda ümber, tehes rahu, kus vähegi võimalik.
Kuid alati pole see võimalik. Jeesus ütles – Joh.16,33: "Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!" Maailm võib teha tõelise Jumala lapse elu väga kibedaks. Kuidas sellesse suhtuda?
See juhib meid rõõmuredeli kaheksanda, viimase, kõrgeima astme juurde, milleks on: "Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid" (Mat.5,10-12). Kas panite tähele: Jeesus pärjab kolmekordse õndsakskiitmisega neid, kes on jõudnud rõõmuredeli tippu. Peab tõepoolest olema väga küps kristlane, et osata rõõmustada tagakiusamistes, "teades, et viletsus saadab kannatlikkuse, ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse; aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud" (Rom.5,3-5). "Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse. Sest "veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb see, kes peab tulema ega viivita mitte! Aga minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhklema, siis ei ole minu hingel temast head meelt!" Ent meie ei ole need, kes kõhklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!" (Heb.10,36-39).
Selline on Jeesuse pakutud rõõmuredel. Uskuge – sellel redelil ülespoole rühkimine valmistab meile ainult rõõmu. Ja kui selle kõrgustes tulebki kannatada pisut viletsust, siis on see üürike ja sellele järgneb igavene rõõm! "Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!" (Jes.35,10).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv