Peatu tänuks elu ristteedel!
09.10.2010 - (1272)

1.Ms.32,10.11: "Ja Jaakob ütles: "Mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Jehoova, kes mulle ütlesid: mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis ma teen sulle head! Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida Sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri!""
Täna on lõikustänu püha. See peaks meile meenutama, et meie kohus on olla tänulik – veel enam, ilus on tänada – ja mitte ainult selle aasta lõikuse või saagi eest. See pole kindlasti ainus asi, millega meid on õnnistatud, ja see pole ka suurim ja parim asi, mille eest olla tänulik!
Tänamise kultuur jätab meie rahva seas palju soovida; tänamine pole kuigi populaarne, ehkki me mõistame, et see on mitte ainult ilus tegu, vaid ka meile endile rõõmu valmistav tegu. Tänu ja rõõm käivad ikka käsikäes. Kui Paulus manitseb "Olge rõõmsad!" (Flp.4,4), siis ta ütleb sellega ka "Olge tänulikud kõige eest!" (1.Tes.5,18). Tänulikkus teeb rõõmsaks. Nii et täna on mitte ainult tänupüha, vaid ka rõõmupüha!
Nagu öeldud, pole tänamine meie kultuuris kuigi populaarne. Hea, kui me ütleme "tänan" või "aitäh." Mõnes teises maailma paigas osutatakse sellele tunduvalt suuremat tähelepanu. Aafrikas, Zimbabwes, näiteks, kui sa saad kingituse tuttavalt või sõbralt, pead sa selle vastuvõtmiseks välja sirutama mõlemad käed. See ei käi mitte ainult "ametliku" kingituse kohta, vaid sa teed seda alati, kui sulle midagi antakse, ehk kui sa midagi kelleltki annina või abina vastu võtad. Olgu selleks, kas või tikk tule süütamiseks. Kui sa ei võta andi või kingitust vastu kahe käega, siis peetakse seda tänamatuseks! Meil eksisteerib ka see "kahe käega vastuvõtmine", kuid ainult sõnades, väljendina! Aga tänulikkus pole vaid sõnad! See on tegu! See olgu tegu!
Meie tänane Pühakirja tekst räägib inimesest, kes sirutas välja kaks kätt – palves –, et tänada Jumalat kõigi Temalt saadud õnnistuste eest. See Vana Testamendi patriarh, Jaakob, seisis ühel oma elu ristteel – tõsises kriisis, ebakindel tuleviku suhtes. Kuid isegi sel pingelisel ajal leidis ta hetke aega sirutada välja oma käed palves Jumala poole ja tänada Teda kogetud õnnistuste eest. Ma leian, et meie kristlastena peaksime tegema sama.
Seepärast on meie tänaseks teemaks: "Peatu tänuks elu ristteedel!" Kolme mõttega: (1) Tuleta meelde Jumala tõotusi, (2) Pea meeles, et sa pole neid väärt ja (3) Näe Jumala õnnistusi.
Mida ma mõtlen elu ristteede all? Meil kõigil on neid oma elus. Need võivad olla sellised verstapostid nagu kooli lõpetamine, abiellumine, laste sündimine, aastapäevad. Või ka kriisid, nagu töökaotas, haigus, finantskrahh, lähedase surm. Kõik need on meie elu ristteed.
Jaakob leidis end ühelt elu ristteelt, seistes Jordani jõe ääres, valmis astuma taas Kaanani, oma sünnimaa pinnale. Ta pöördus tagasi koju peale 20-aastast äraolekut. Need kakskümmend aastat oli ta töötanud usinasti oma vanaonu Laabani farmis ning vaesest mehest oli saanud rikas mees. Tal olid suured loomakarjad ja palju teenijaid. Tal oli abikaasasid rohkemgi kui vaja ja palju lapsi. Nüüd oli ta saabumas tagasi oma kodumaale.
Aga miks oli ta sealt üldse lahkunud? Sellepärast, et aastaid tagasi oli ta kavalusega võtnud oma vennalt Eesavilt esmasünniõiguse ja petnud välja ka sellega kaasnevad õnnistused. Eesav oli plaaninud teda selle eest tappa ja nii oli ta põgenenud. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, sai Jaakob teada, et järgmisel päeval tuleb tal kohata Eesavit "ühes neljasaja mehega" (1.Ms.32,7). Kas Eesav tuleb nüüd kätte maksma? Kas ta tapab tema ja ta pere ning omastab ta varanduse? Jaakob oli ühel oma elu kõige tõsisemal ristteel, kohutavas kriisis. See võis olla tema viimne päev! Ja sel otsustaval hetkel tegi Jaakob midagi, mis ei tuleks paljudel sellises olukorras pähegi – ta tõstis oma käed Jumala poole tänupalveks!
(1) Ta alustab oma palvet huvitavalt: "Mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Jehoova, kes mulle ütlesid: mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis ma teen sulle head!" Tundub, nagu ta tuletaks Jumalale meelde Tema tõotusi! Meenuta, Jumal, mida Sa mulle tõotasid! Sa lubasid teha sulle head. Sa ütlesid, et mu järeltulijaid on kui liiva mere ääres!
Kuid Jaakob uskus ju, et Jumal on ustav. Ta teadis, et Issand ei unusta iial ühtegi oma tõotust. Ma usun, et Jaakob meenutas sellega tegelikult endale Jumala tõotusi! Ta julgustas ennast Jumala tõotuste meenutamisega! Seistes silmitsi surmaga, tuletas ta endale meelde, et Jumal ei saa teda hüljata, sest Ta oli tõotanud teha talle head!
Kas sina oled olnud hiljuti mõnel elu ristteel? Või on mõni risttee sind ootamas lähemas tulevikus? Siis on hea aeg meenutada endale Jumala tõotusi. "Aga mida on Jumal mulle tõotanud," võid sa mõeldes küsida. Mida? Kõike, mida Ta on üldse tõotanud, on Ta tõotanud ka sulle! Matteuse evangeeliumi kuuendas peatükis on Ta tõotanud hoolitseda sinu kõigi vajaduste eest. Seal ütleb Jeesus: "Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Mat.6,33). Ps.34,16-20 on tõotus ükskõik millises hädas olijaile: "Jehoova silmad on õigete poole ja Tema kõrvad nende appihüüdmise poole! ... Õiged kisendavad ja Jehoova kuuleb ning tõmbab nad välja kõigest nende kitsikusest! Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim! Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!" Jes.44,22 tõotab Jumal sulle pattude andestust: "Ma kaotan su üleastumised nagu pilvituse ja su patud nagu pilve! Pöördu minu poole, sest ma lunastan sind!" Ja kelle südant ei ole soojendanud Jeesuse imeline tõotus Joh.14,1-3: "Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen."
Piibel on tulvil tõotusi, mis kõik ootavad sind, et sa neid meenutaksid ja neist kinni haaraksid! Need on Jumala tõotused sulle! Usu neid ja need täituvad sinu elus!
Eriti elu ristteedel on hea meenutada Jumala tõotusi. Jumal ei võta neid tagasi. Ta ei tühista neid. Paulus kirjutab 2.Kor.1:20, et "Jumala tõotused puha [kõik] on Tema [Jeesuse] sees "jah" ja sellepärast ka Tema läbi "aamen" Jumala auks meie läbi." Jeesus on garantiiks, et Jumala tõotused täituvad ka sinu elus!
(2) Oma südamest tuleva palve teises osas tuletas Jaakob endale meelde, et ta pole neid õnnistusi väärt. Ta ütles: "Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida Sa oma sulasele oled osutanud!" Sellega ta ütles: "Issand, ma olen väike! Ma olen liiga väike Sinu ees, et osa saada kõigest sellest armust; ma pole neid õnnistusi millegagi ära teeninud!"
Kuivõrd raske on seda tunnistada tänapäeva inimesel, keda on lapsest saadik kasvatatud täpselt vastupidises vaimus: Sa oled tugev; sa oled tark; sa saad sellega hakkama; sa suudad seda ise; sa oled parem, kui sinust arvatakse; sa oled väärt enamat – suuremat lugupidamist, suuremat palka, kõrgemat positsiooni; ole enesekindel, usu oma suutlikkusesse, oma võimetesse! Ja nii hakkab inimene mõtlema, et ta on ära teeninud kõik, mis ta on saavutanud, ja veel enamgi. Teda ei tasustata ja autasustata ega hinnata vääriliselt. Mina ehitasin selle maja. Mina katsin toidulaua. Mina andsin oma lastele hea hariduse. Mina, mina mina...!
Üsna tihti, kui ma oma maja ümbrust koristan või maja kallal kopitsen, teevad möödujad minuga juttu. Ja teate, mis sõnaga nad alati alustavad? "Peremees!" Sa oled peremees! See kõik on sinu oma!
Millise kontrastina kõigele sellele kostuvad suure patriarhi alandlikud sõnad: "Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida Sa oma sulasele oled osutanud!" Me ei saa olla tänuliku, kui me ei näe Jumala õnnistusi. Kuid me ei saa ka olla tänulikud, kui me ei näe end piisavalt väikestena ja mitte väärivatena neid õnnistusi – kui me ei tunnista, et kõik, mis me oleme, ja kõik, mis meil on, kuulub tegelikult Jumalale! Tema on peremees ja meie Tema sulased! Ja Jumala armust oleme me need, kes me oleme!
Üks noormees tunnistas kord pastorile, et ta ei tunne südames erilist tänu Jumala vastu. Tal oli raske näha Jumala kätt oma elus. "Ma võin öelda, mis on su probleem," ütles pastor, "sa ei ole piisavalt eikeegi!" Et olla tänulik, peab kristlane olema piisavalt alandlik, et tunnistada Jumala suurust ja enda väiksust. Ta peab nägema end piisavalt nõrgana, et tunnistada ja näha Jumala tugevust. Ta peab olema piisavalt eikeegi, et tunnetada Jumala kõiksust.
Jaakob oli selline. Oma palves tunnistas ta alandlikult oma piiratust ja seda, et ei vääri Jumala heategusid.
(3) Seejärel läks ta edasi ja tunnistas oma palve kolmandas osas, et ta näeb Jumala õnnistusi oma elus, öeldes: "Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri!"
Kui keegi kurdab või nuriseb millegi üle, soovitame tal hakata lugema Jumala õnnistusi oma elus. Mis puutub Jaakobisse, siis temal oleks see läinud väga raskeks – selleks oleks kulunud kogu öö! Lahkudes Kaananist oli ta maiseks varaks seljas olevad riided ja käes olev reisikepp. Nüüdseks oli Jumal andnud talle suure pere, palju teenijaid ja suured loomakarjad – nii palju igasuguseid koduloomi, et ta pidi jagama selle massi ohu palge ees kahte leeri! Ühest rännukepist nii suure arvu elavate hingedeni, et tal oli raske neid üles lugeda!
Ei tea, kas meiegi suudaksime lugeda kokku kõik meie õnnistused. See võtaks meilgi vist terve öö! Ja palju jääks ikkagi nimetamata, sest kõik ei tule lihtsalt meelde. Juba materiaalseid õnnistusi on nii palju, alates katusest pea kohal ja lõpetades toiduga laual. Nendele lisaks veel lähedased inimesed – abikaasa, lapsed ja sõbrad ning usukaaslased. Ka tervis, tarkus, töövõime ja töökoht, kodumaa ja rahu on tohutult suured õnnistused. Need kõik on asjad, mida "antakse meile pealegi." Kuid on veelgi suuremaid õnnistusi, mis on seotud "Jumala riigi ja Tema õigusega." Me oleme päästetud. Meil on usuvabadus. Meie kodu lähedal on kirik. Meil on Piibel jne. Jah, meil on Lunastaja – Jeesus! Meil on Eestkostja, Ülempreester Jumala ees! Meid ootavad jäävad eluasemed taevas. Meil on see lootus!
Peagi tähistab kogu kristlik maailm Jeesuse sünnipäeva. Millise määratu õnnistuse valas Jumal meile välja oma Pojas! Mis oleks meie elu ilma Temata? Ilmselt meil polekski elu üldse, "sest patu palk on surm" (Rom.6,23). Elu on õnnistus, igavene elu – ekstra õnnistus, mille oleme saanud kingina Jumalalt, kes on armastus. Kas oleme ikka piisavalt tänulikud?
Mõelgem siis tänasel tänupühal kõigele sellele ja veel paljule muule, mis annab meile isiklikult palju põhjust olla kogu südamest tänulik Jumalale ja üksteisele. Ja peatugem ikka aeg-ajalt elu ristteedel, et tänada. Pealegi teeb see meie päeva palju valgemaks ja elutee palju helgemaks. See on rõõmu lätteks meile, valmistades ühtlasi heameelt ka Jumalale.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv