Issandal on teda tarvis
10.10.2009 - (1689)

Luk.19,29-38: "Ja sündis, kui Ta Betfage ja Betaania ligi jõudis, mäe juurde, mida kutsutakse Õlimäeks, et Ta läkitas kaks oma jüngrit ning ütles: "Minge vastasolevasse alevisse, ja kui te sinna jõuate, leiate te kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene ei ole istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia. Ja kui keegi teilt küsib: miks te ta lahti päästate? siis öelge nii: Issandal on teda tarvis!" Aga need, kes olid läkitatud, läksid ja leidsid kõik nõnda, nagu ta neile oli öelnud. Kui nad sälgu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: "Miks te sälu lahti päästate?" Nemad vastasid: "Issandal on teda tarvis!" Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma riided sälu peale ja panid Jeesuse tema selga istuma. Kui Ta nüüd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale. Aga kui Ta lähenes Õlimäe kallakule, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades suure häälega kiitma Jumalat kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud, ning ütlesid: "Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au kõrges!"
Selles Pühakirja lõigus on korratud üht fraasi kaks korda. Ja see on: "Issandal on teda tarvis." Jeesus saatis oma jüngrid kellegi järele, sest Tal oli teda tarvis. Keda siis vajas Issand Jeesus nii väga, et Ta tegi lausa ime, et seda endale saada? Eeslit! Jeesus vajas eeslit!
Esimest korda mainitakse Piiblis eeslit 1. Moosese raamatu 22. peatükis. Suurel usuisal Aabrahamil oli teda tarvis! Loeme 1.Ms.22,1-3: "Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: "Aabraham!" Ja ta vastas: "Siin ma olen!" Ja Tema ütles: "Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!" Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud."
Me teame, kui tähendusrikas oli Aabrahami see tegu. Siin ta sümboliseeris Jumal Isa ja tema poeg, kes tuli ohverdada, sümboliseeris Jeesust Kristust. Ja selle evangeeliumi suurima tõe piltlikuks kujutamiseks vajas Aabraham eeslit!
4. Moosese raamatu 22. peatükist me leiame loo, kus üks Jumala prohvet vajas eeslit. Veelgi enam – eesel päästis ta elu! Veelgi enam – eesel nägi Jumala inglit, keda prohvet ei näinud. Veelgi enam – eesel kõneles! Loeme 4.Ms.22,21-33: "Ja Bileam tõusis hommikul üles, saduldas oma emaeesli ja läks ühes Moabi vürstidega. Aga kui ta läks, süttis Jumala viha põlema ja Jehoova ingel seadis ennast teel temale vastu; tema aga ratsutas oma emaeesli seljas, ja ta kaks poissi olid ühes temaga. Kui emaeesel nägi Jehoova inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes, siis emaeesel põikas teelt ja läks väljale; aga Bileam lõi emaeeslit, et ta pöörduks teele, siis seisis Jehoova ingel viinamägede kitsasteel, millel oli müür kummalgi pool. Kui emaeesel nägi Jehoova inglit, siis ta surus ennast seina ligi ja pigistas Bileami jala vastu seina; ja Bileam lõi teda veel korra. Siis Jehoova ingel läks edasi ja seisis kitsas kohas, kus ei olnud teed pöördumiseks paremale ega vasakule. Kui emaeesel nägi Jehoova inglit, siis ta heitis maha Bileami all; aga Bileami viha süttis põlema ja ta lõi emaeeslit kepiga.
Siis Jehoova avas emaeesli suu ja too küsis Bileamilt: "Mis ma sulle olen teinud, et sa nüüd lõid mind kolm korda?"
Ja Bileam vastas emaeeslile: "Sellepärast et sa tembutasid minuga! Kui mul oleks mõõk käes, ma tõesti tapaksin su nüüd!"
Aga emaeesel ütles Bileamile: "Eks ma ole sinu emaeesel, kelle seljas sa oled ratsutanud kogu aja kuni tänapäevani? Kas mul on olnud viisiks sulle nõnda teha?"
Ja tema vastas: "Ei!"
Siis Jehoova tegi lahti Bileami silmad ja ta nägi Jehoova inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes! Siis ta kummardas ja heitis silmili maha. Ja Jehoova ingel ütles temale: "Mispärast sa lõid oma emaeeslit kolm korda? Vaata, ma olen su vastu välja astunud, sest see tee on minu meelest hukatuslik! Emaeesel nägi mind ja põikas mu eest need kolm korda. Kui ta ei oleks pöördunud mu eest, ma tõesti oleksin nüüd tapnud sinu ja jätnud tema elama!""
Jumala prohvet osutus tõrksamaks kui eesel! Eesel päästis tol korral prohveti elu!
1. Saamueli 9. peatükis räägitakse sellest, kuidas Jumal kasutas ära eksinud eesleid, et juhtida Sauli prohvet Saamueli juurde, kes võidis ta Iisraeli esimeseks kuningaks. Issandal oli selleks vaja eesleid! Eksinud eesleid!
Ja siis jõuame prohvetikuulutuseni Messiast Kuningast. Sak.9,9 on lugeda: "Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas!" Messias Kuningas vajas eeslit! Ilmselt tegi ka Tema ema Maarja oma reisid nii enne Jeesuse sündi Naatsaretist Petlemma kui ka pärast seda Petlemmast Egiptusesse ja sealt Naatsaretti eesli seljas. Jeesuse ema Maarja vajas eeslit!
Millest see kõik räägib? Millest jutlustab meile täna eesel? Pangem tähele mõningaid eeslile iseloomulikke asju ning õppigem siit endale vaimuliku õppetunni.
1. EESLI VÄLIMUS. Ilmselt mitte kuigi väärikas. Vaata teda ükskõik millise nurga alt – ikkagi ei midagi erilist, ei midagi köitvat, ei midagi suursugust. Ja ometi kasutas Issand just teda, mitte uhket täkku, kaunist hobust! Kui me ütleme, et noil aegadel oligi tavaks, et kuningad ja üldse tähtsad inimesed ratsutasid eesli seljas, nagu näiteks ka Taaveti pojad (2.Sam.13,29), siis on see õige ainult Iisraelimaa kohta. Kõikjal mujal maailmas, juba iidsetest Egiptuse aegadest, kasutasid tähtsad isikud sõitmiseks ikka hobuseid. Juutide silmis oli eesel rahu sümbol. Ja ärme unusta, et Jeruusalemm tähendab tõlkes Rahu Linn! Jeesus sisenes Rahu Linna rahu sümboli seljas!
Jeesus kasutab kõige enam tavalisi inimesi, kes ei paista silma millegagi. Ja tavaliselt on need tavalised inimesed rahulikud töörügajad – nagu eeslid! Nii et, kui sa tunned, et sa ei paista silma millegi poolest, siis tea, et Issandal on sind tarvis! Ta saab sind kasutada võib-olla isegi paremini kui mõnd silmapaistvat isikut.
2. EESLI LOOMUS. Mitte just kõige parem! Tundub olevat kohmakas, saamatu, kangekaelne, jonnakas, põikpäine. Ja ometi näigi Jeesus temas midagi väärtuslikku! Ometi vajas Issand teda! Siit julgustav õppetund: Issand soovib kasutada kõiki! Ükskõik kui põlatud või halvast soost keegi on, Issandal on teda vaja! Ja Issanda teenistuses muutuvad kõik väärikaks! Isegi eeslid!
Eesleid on igasuguseid: halle, pruune, musti ja valgeid, kodustatud ja metsikuid. Nõnda ka inimesi. Issandale on neid kõiki tarvis! Jüngrid olid tavalised harimatud mehed ja naised – igaüks oma iseloomuga, oma omapäraga. Issandale olid nad kõik vajalikud. Nii toimekas kuid toriseja Marta, kui ka leebe kuid vähem toimekas Maarja. Nii uskuja Peetrus kui skeptikust Toomas.
Ka hiljem on Jumal kasutanud tavalisi, üsna eesli loomuga inimesi, nagu näiteks kõrtsmik John Bunyan, kes peale pöördumist kirjutas raamatu "Ristiinimese teekond Taevalinna poole." Ja ega suur reformaator Martin Luthergi olnud ingli loomuga. Ta oli üsna raske iseloomuga, kel oli raske läbi saada oma vendadegagi! Kuid ometi oli Issandal teda tarvis! Ja Jumal kasutas teda võimsalt.
3. EESLI SUHTUMINE. On kaks täiesti erinevat asja: loomus ja suhtumine. Loomus võib olla väga halb, kuid suhtumine väga hea! Näiteks Peetruse loomus polnud kuigi hea, aga suhtumine parim, mis olla saab! Sama lugu oli Johannesega. Juudase loomus näis olevat neist kõige parem, kuid suhtumine kõige halvem!
Eeslil on eesli loomus! Selles pole midagi üllatavat. Kuid tema suhtumine võib olla hea. Kõigis ülalpool toodud Piibli näidetes oli ta valmis inimesi teenima. Ta tõusis öösel, kui inimene teda sel ajal vajas. Ta läks sinna, kuhu inimene teda juhtis. Oma väikesest kehast hoolimata kandis ta rasket koormat. Ta oli kasulik.
Ta oli allaheitlik – lasi inimestel end kinni siduda ja lahti päästa. Ta ootas, kuni teda vajati. Ta lasi enda seljas ratsutada. Ta oli vähenõudlik ja ustav, toimetades enda seljas ratsutaja turvaliselt sihtpunkti. Mäletate – Bileami päästis ta isegi surmast!
Õnnis on inimene, kes jõuab ilusti sihtpunkti. Mõned usuvõidujooksul osalejad teevad hea stardi, nagu väledad hobused. Mõned jooksevad hästi poolel teel. Kuid Jumal otsib neid, kes peavad vastu lõpuni, kel on, kui võib nii öelda, "eesli jonn" minna kindlal sammul lõpuni. Sealjuures piiratud koguses toidu ja joogiga, kandes samal ajal teistele kuuluvat koormat!
Rääkides eesli koormamisest, oleks hea panna tähele üht elulist manitsust Vanast Testamendist – 5.Ms.22,10: "Ära künna härja ja eesliga paaris." Ära nõua eeslilt sama palju kui härjalt! Vähemalt koos töötamiseks nad ei sobi. Aga eraldi on mõlemad Issandale kasulikud!
Rääkides eeslist, kirjutab Peetrus – 2.Pet.2,16: "Keeletu koormakandja loom rääkis inimese häälega ja takistas prohveti jõledust." Täna räägib see "keeletu koormakandja loom" meiega ja küsib: Kuidas meie kanname oma koormat ja teiste koormaid? Ütleb ju Pühakiri – Gal.6,2: "Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku."
Meil on tavaks öelda: "Igaüks kandku oma koormat." Sedagi õpetab Piibel (Gal.6,5). Eesel aga teeb enamat: ta kannab teiste koormaid! Ta on teistele vajalik ja Issandal on teda tarvis. Ta mitte ainult kannab igasuguseid teiste koormaid, vaid ta suudab neid kanda igasugusel maastikul, ka mägedes ja teistes ohtlikes paigus.
Pastor Paul Ciniraj Indiast on kirjutanud järgmised read: "Ma olen nende seast, kes ei häbene. Ma olen astunud üle piiri. Otsus on langetatud. Ma olen Jeesuse jünger. Ma ei vaata tagasi ega tagane, ma ei loobu, aeglusta käiku ega jää paigale püsima. Minu minevik on lunastatud, olevik tähendusrikas ja tulevik kindlustatud. Ma olen lõpetanud madala profiiliga elamise, väikeselt planeerimise ja värvitult unistamise. Ma ei vaja enam silmapaistvust, jõukust, kõrget positsiooni, edutamist ega populaarsust. Mul ei pea olema õigus, ma ei pea olema tunnustatud, kiidetud või tasustatud. Ma elan nüüd usust, toetun Issanda kohalolule ja kõnnin kannatlikult, olles üles tõstetud palve läbi. Mu eesmärk on taevas, mu tee on kitsas ja teerada konarlik; mul on vähe kaaslasi, kuid mul on usaldusväärne Juht ja selge missioon. Mind pole võimalik ära osta, kompromissile meelitada, teelt kõrvale pöörata, viivitama panna või eksitada. Ma ei kohku ohvri ees, ei kõhkle vaenlase ees ega pea temaga läbirääkimisi. Ma ei loobu ega lõpeta, kuni olen Kristuse töölisena oma kohuse täitnud. Mul on suur lootus Tema tagasitulekusse. Seepärast ma jutlustan julgelt ja peatamatult, kuni Tema mind peatab. Kui Ta tuleb omadele järele, pole Tal probleemi minu äratundmisega, sest minu lipp on selge!"
Annaks Jumal, et ka meie oleksime sellise selge lipu ja sihiga oma ja teiste koorma kandjad "eeslid"! Issandal on neid väga vaja! Kui sa aga näed teist "eeslit koorma all lamamas, siis ära jäta teda aitamata" (2.Ms.23,5). Ja häda neile, kes "seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada" (Mat.23,4). Teiste sõnadega: Ärge tehke liiga Jumala "eeslitele"! Ärge kasutage neid kurjasti ära!
Ja kandes ustavalt ning nurisemata koormaid, ärme unusta, et "päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste!" (Ps.68,20). Jumal on suurim koormakandja! Temaga koos töötades muutub iga koorem kergemaks. Seepärast kutsub Jeesus – Mat.11,28-30: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!"
On hämmastav, kui palju me võime õppida ühelt n.ö. rumalalt loomalt – eeslilt! Meil ei tarvitse olla mingit eriliselt ilusat välimust, meie loomus võib olla ka mitte parim, kuid – pidagem meeles – Issandal on meid tarvis! Ta vajab meid. Kas ei pane see meid tundma end paremini? Me oleme Jumalale kasulikud. Anname siis end Talle kasutada! Ja teadke: mida või keda iial Jeesus puudutab, selle muudab Ta väärikaks! Isegi ühe sellise eesli, nagu mina ja sina!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv