Jumala Sõna tundmine
11.02.2006 - (1646)

Kaks nädalat tagasi me rääkisime Jumala Sõna eesmärgist; möödunud hingamispäeval oli meil teemaks Jumala Sõnast toitumine. Täna me jätkame Jumala Sõna teemal ja võtame oma tähelepanu fookusesse selle tundmise. Tõepoolest, kui Jumala Sõna on meile nii oluline, siis on ülimalt tähtis, et me seda ka tunneksime!
Sissejuhatuseks loeme teksti Piibli kõige pikemast peatükist, mis asub Piibli kõige pikemas raamatus. Kas me tunneme Jumala Sõna nii palju, et teame, millest on jutt? See on Psalm 119. See on eriline mitte ainult oma pikkuse, vaid ka ülesehituse poolest. Selle 176 salmi on heebrea keeles [algkeeles] jaotatud 22 võrdsesse rühma – igas rühmas 8 salmi. Kõik salmid ühes rühmas algavad ühe ja sama heebrea konsonandiga – esimeses rühmas heebrea tähestiku esimese tähega, teises rühmas teise tähega jne. Selliselt katavad 22 rühma heebrea tähestiku algusest lõpuni! Vaadake, kui palju huvitavaid asju me võime Jumala Sõna uurides teada saada!
Ja nüüd loeme meie tänase algteksti – esimese salmide rühma sellest pikast Laulust – Ps.119,1-8:
"Õndsad need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Jehoova käsuõpetuse järgi! Õndsad need, kes peavad Tema tunnistusi ja nõuavad Teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad Tema teedel! Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada! Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin Su määrusi! Siis ma ei jää häbisse, tähele pannes kõiki Su käske! Ma tahan Sind tänada õiglasest südamest, õppides Su õiguse seadusi! Ma tahan pidada Su määrusi, ära mind hülga päriselt!"
Panite tähele – see Psalm algab õndsakskiitmistega, nagu Jeesuse kuulus Mäejutluski! See tähendab, et Jumal õnnistab neid, kes elavad mõistlikult Tema käsuõpetuse järgi. Kuid see tähendab ka seda, et need inimesed on õnnelikud juba siin maa peal! Juba esimene Laul algab sõnadega: "Õnnis [õnnelik] on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib Ta käsuõpetust ööd ja päevad!" (Ps.1,1.2).
Jumala käsuõpetus või seadus näitab meile, kuidas me saame ilmutada oma armastust Tema vastu, kes on meid enne armastanud sellise imelise erapooletu, tingimusteta ja omakasupüüdmatu armastusega. See ilmutab meile ka, kuidas me peaksime ilmutama armastust oma ligimese vastu. Jumala seaduse täitmine tagab korra ja kooskõla kogu lõputus universumis ning selle käsu järgi elamine tagab õigluse ja korra ka inimeste ja ühiskonna elus. Tõepoolest, õnnelikud on kõik, kes selle järgi teevad. Jumal ei hülga neid iial.
Aga, et selle järgi teha, tuleb seda kõigepealt tunda; et seda tunda, tuleb seda uurida.
Uurides pisut seda erilise ülesehitusega psalmi, leiame, et selle 176 salmis osutatakse Jumala Sõnale tervelt 173 korda! Selleks kasutab psalmist erinevaid sõnu, nagu käsk, käsud, käsuõpetus, tunnistus, tunnistused, korraldused, määrused, seadus, seadused ja Jumala Sõna. Juba selle laulu esimeses salmide rühmas (1-8) on kasutatud Jumala tahte väljenduse kohta seitset erinevat sõna! Kõik need osutavad Jumala poolt antud juhistele nii üksikinimese kui terve rahva eluks. Kitsamas tähenduses osutavad need sageli Moosese raamatutes olevatele käskudele või viiele Moosese raamatule üldiselt. Avaramas tähenduses käivad need aga kogu Jumala Sõna – Piibli – kohta.
Küsime: Miks nii palju erinevaid sõnu Jumala Sõna kohta? Eks ikka selleks, et rõhutada selle mitmekülgsust ja kõikehaaravust. Selle tundmisest on kasu igas eluolukorras.
Niisiis osutab psalmist selles laulus erilist tähelepanu Jumala Sõnale – mitte vaid selle lugemisele või kuulmisele, vaid ka selle tundmisele ning seejärel sellele kuuletumisele, selle järgi elamisele. Lugeda ja eriti kuulata võib ka nii, et see läheb meil ühest kõrvast sisse, teisest välja! Et aga Jumala Sõna tunda, tuleb seda uurida. Sellepärast ongi juba esimeses psalmis öeldud, et "õnnis on inimene, ... kes uurib Ta käsuõpetust ööd ja päevad!" (Ps.1,1.2).
Võtame nüüd meiegi uurimise alla järgmise salmide rühma 119. laulus, salmid 9-16, mis kõik algavad heebrea keeles nende tähestiku teise tähega. Millise hoole ja armastusega on kirjutatud see pikk peatükk!
Ps.119,9-16: "Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab Sinu sõna järgi! Ma nõuan Sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest! Ma panen Su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu! Tänu olgu Sulle, Jehoova! Õpeta mulle oma määrusi! Oma huultega ma loen üles kõik Sinu suu seadused! Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen nagu igasugusest rikkusest! Ma mõlgutan mõtteid Sinu korralduste üle ja vaatlen Sinu teeradu! Sinu määrustest ma tunnen lõbu, ma ei unusta Sinu sõna!"
Siin leiduv sõnum on väga selge: kui sa soovid, et su elu oleks puhas Jumala ees, siis ela Tema Sõna järgi. Kuid kas on võimalik elada Jumala Sõna järgi, kui see on vaid Piiblis? Kus see peaks olema, et see võiks igal sammul juhtida meie elu, hoida meid patustamast? Psalmi autor teab seda, öeldes välja oma otsuse: "Ma panen Su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu!" Inimesel on tegelikult kasu vaid neist teadmistest, mis on talletatud tema mällu! Tal võib olla laual või riiulis palju kasuliku informatsiooniga raamatuid, kuid praktilises elus aitavad teda ikkagi vaid need teadmised, mis on tal peas või südames. Kui Jeesust ründas kiusatusekõrbes Saatan, siis oli Tal vaenlase võitmiseks kasu vaid neist teadmistest, mis olid Tal hästi meeles; Talle tõi võidu Jumala Sõna tundmine ning selle julge ja oskuslik kasutamine.
Jumala Sõna õppimine ja selle südamesse talletamine on ka üks praktilistest viisidest, kuidas me näitame üles oma armastust Jumala vastu. Sellega me näitame, kuidas me hindame Jumalat ja Tema Sõna ning neid kalleid tõotusi, mis selles leiduvad. Sellega me näitame, kuidas me austame Tema tahet ja soovime selle järgi elada.
Jumala Sõna südamesse talletamine ei tähenda siiski mitte ainult selle pähe õppimist, mällu söövitamist, kuigi ka see on oluline. Ja selle paremaks meelespidamiseks on näiteks see Psalm kujundatud heebrea tähestiku järgi! Jumala Sõnast on siiski vähe abi, kui see on vaid peas, mitte aga südames. Psalmisti retseptis on iga sõna oluline, ainult siis see toimib. Ja see on: "Ma panen Su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu!" Südamesse panemine on mingi asja isiklikult võtmine, tõsiselt võtmine, südameasjaks tegemine! See kõneleb pühendumisest. See on tegelikult armastamine! Ja kas ei räägi Jumala Sõna "ööd ja päevad" (Ps.1,2) uurimine armastusest Jumala ja Tema Sõna vastu? Võtkem ka meie Jumala Sõna oma südamesse! Psalmist kirjutab, kuidas tema seda teeb: "Ma mõlgutan mõtteid Sinu korralduste üle ja vaatlen Sinu teeradu!" (Ps.119,15). Tehkem samuti!
119. psalmi autor räägib Jumala Seadusest, Tema Sõnast ainult positiivsete sõnadega, kinnitades korduvalt oma otsustavat tahet ja rõõmu elada selle järgi. See kõneleb Jumala Sõna tõelisest tundmisest ja selle kasulikkuse mõistmisest.
Apostel Paulus, kes oli ka õppinud hästi tundma Pühakirja, kirjutab selle tundmise tähtsusest noorele Timoteosele 2.Tim.3,14.15: "Ent sina jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud; ja et sina lapsest saadik tunned pühi kirju, mis võivad sind teha targaks, õndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses."
Ühest küljest – Jumala Sõna tundmine teeb targaks, ja see on suur väärtus. Selle kaudu me teame, mida Jumal on teinud ja mis on Tal veel plaanis. Me teame ka, mida Jumal meilt ootab. Kuid teisest küljest, ja see on veelgi olulisem – Jumala Sõna tundmine on väga kasulik õndsakssaamiseks usu kaudu. Kui meie usk on rajatud kindlalt Jumala Sõna tundmisele, on seda väga raske kõigutada!
Minu üleskutse: Lugege Jumala Sõna, uurige seda! Õppige Jumala Sõna ja talletage seda endale mällu! Võtke Jumala Sõna endale südamesse ja elage selle järgi! Tundke Jumala Sõna!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv