Jeesus muutis kõik II
11.09.2010 - (1457)

Joh.21,1-17: "Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga Ta ilmus nõnda: Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks Tema jüngritest olid seal koos. Siis ütleb Siimon Peetrus neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlevad temale: "Me tuleme ka ühes sinuga." Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl. Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.
Siis ütleb Jeesus neile: "Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?"
Nemad vastasid Temale: "Ei ole."
Aga Tema ütles neile: "Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!
Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre. Aga teised jüngrid tulid paadiga — sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad — ja vedasid võrku kaladega. Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalu seal peal ja leiba.
Jeesus ütleb neile: "Tooge neid kalu, mis te praegu püüdsite!" Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte.
Jeesus ütleb neile: "Tulge einestama!" Aga ükski jüngritest ei julgenud Temalt küsida: "Kes Sa oled?" Sest nad teadsid, et see oli Issand.
Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalu. See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast oma ülestõusmist surnuist näitas ennast oma jüngritele.
Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Ta ütleb Temale: "Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Sööda mu tallekesi!"
Ta ütleb temale jälle teist korda: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?" Ta ütleb Temale: "Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Hoia mu lambaid kui karjane!"
Kolmandat korda Ta ütleb temale: "Siimon, Joona poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmandat korda ütles: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles Temale: "Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et oled mulle armas!" Jeesus ütleb temale: "Sööda mu lambaid!""
Täna räägime Peetrusest – Jeesuse jüngrist, kes püüdis kõndida vee peal, kuid hakkas vajuma, kui tuul puhus tema usu minema. Evangeeliumid kirjutavad temast kui jüngrist, kes tunnistas Jeesuse olevat Jumala Poja, kuid ometi salgas Teda kolm korda ühe öö jooksul. Ta tõotas, et ei jäta iial oma Meistrit, kuid siiski põgenes juba vähe aja pärast oma elu eest. Peetrus – murtud tõotuste mees, kõikuva usuga mees.
Kuid seejärel räägib Piibel Peetrusest kui suurest apostlist, kes julgelt ja väsimatult kuulutas Jeesusest kui Jumala Pojast – Peetrusest, kes ristis tuhandeid inimesi – Peetrusest, kes tegi suuri imetegusid. Inimesed ajasid taga tema varju, uskudes, et see tervistab neid! Peetrus – edukas mees, kuulus mees, suure usuga mees.
Kuidas sai Peetrusest kui kõikuva usuga mehest suure ja kindla usuga mees? Kuidas sai äpardunud kalapüüdjast edukas inimestepüüdja? Muidugi oli see märksa pikem protsess, kuid vaadelgem seda meie tänase sissejuhatava kirjakoha valgel. Me näeme siin nelja asja: (1) Jumalik algatus; (2) Jumalik ime; (3) Jumalik hoolitsus ja (4) Jumalik läkitus.
1. JUMALIK ALGATUS. Alustagem jumalikust algatusest. Ja see on loomulik, sest kõik hea on saanud alguse jumalikust algatusest. Meie maa ja inimese loomine oli jumalik algatus ning inimese lunastamine oli Jumalik algatus. Pole siis mingi üllatus, et ka Peetruse muutumine oli jumalik algatus. Meie kirjakoht teatab, et ühel hommikul "seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus." Jah, meiegi ei tea sageli, et Jeesus on meile nii lähedal, jälgimas meie tegevust ja soovides meid aidata ning muuta.
See oli nüüd teine nädal peale Kristuse ülestõusmist. Ta oli juba ilmunud oma jüngritele kaks korda. See oli nüüd kolmas kord, kui Ta ilmus oma jüngritele, seistes rannal ja jälgides nende tegevust. Need olid nii hõivatud oma tööga, et ei märganudki, et see oli Jeesus. Nad olid kogu öö üritanud püüda kala, kahjuks edutult.
Nagu näeme, armastab Peetrus ikka veel kalapüüki. Ta soovib rohkem, et teda nimetataks kalapüüdjaks kui inimeste püüdjaks. Talle meeldib enam heita välja võrke kui Jumala Sõna. Ja nii teeb ta sel varasel hommikutunnil viimaseid jõupingutusi püüdmaks pisutki kala. Sel ajal, kui Peetrus on hõivatud oma tööga paadis, seisab Jeesus kaldal.
Peetruse nurjumised muutusid eduks, kaotused võiduks mitte sellepärast, et ta on tagasi oma vana tuttava töö juures, mitte sellepärast, et ta on töötanud kõvasti terve öö. Tema kaotused pöördusid võiduks sellepärast, et Jeesus – seesama Jeesus, keda ta oli kolm korda salanud – tuli vara hommikul sinna, kus oli Peetrus, seistes tema lähedal kalda peal. Kuigi Peetrus ei tundnud Teda ära oli Ta seal. Peetrus ei olnud Teda kutsunud. See oli Jeesuse enda algatus tulla Peetrust aitama ja julgustama.
Nii pöörduvad ka meie nurjumised eduks, kaotused võiduks mitte meie, vaid jumalikul algatusel. Jeesus tuleb ja koputab meie südame uksele. Vahel me tunneme koputust ega teagi, et see on Jeesus. Me pöördume tagasi oma vanade harjumuste ja elustiili juurde, kuid Jeesus seisab meie ukse taga ja koputab. Me võime olla hõivatud püüdeist saavutada edu, kuid Jeesus seisab meie lähedal, püüdes anda meile endast märku.
2. JUMALIK IME. Jumalikule algatusele järgnes jumalik ime. Jeesus kinkis Peetrusele ja ta kaaslastele ootamatult suure kalasaagi. Kuid seoses selle Jumala ime toimumisega märkame ka kaht "inimlikku" faktorit.
Kõigepealt ausust. Kui Jeesus küsis: "Kas teil on midagi toidupoolist?" ehk "Kas teie jõupingutusi on krooninud edu, olete te saanud pisutki kalu?" vastas Peetrus ausalt: "Ei ole." Professionaalse kalamehena polnud seda kerge tunnistada. On inimlik varjata oma äpardumisi, oma ebaõnnestumisi, oma suutmatust. Vajab suurt julgust tunnistada ausalt oma jõuetust, oma saamatust, oma nõrkust. Peetrus tegi seda, ilma keerutamata.
Sageli ei lase just meie uhkus ja eneseõigus ning oma nõtruse salgamine Kristusel pöörata meie nurjumisi eduks, kaotusi võiduks. Jeesus tunnistab Ilm.3,17: "Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!" Kui me ei tunnista ausalt oma tegelikku olukorda, ei saa Kristus teha meie elus imet.
Teiseks "inimlikuks" faktoriks, et toimuks Jumala ime, on kuulekus. Jeesus ütles Peetrusele ja ta kaaslastele: "Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!" Ärme unusta, et Peetrus oli kogenud kalamees. Ta teadis, millal, kus ja kuidas kalastada. Ta oleks võinud ignoreerida kaldal oleva võõra nõuannet, öeldes: "Ma tean ise kõige paremini, mida teha!" Kuid ta ei teinud seda. Selle asemel ta kuuletus, tegi täpselt nii, nagu Jeesus ütles ja tulemuseks oli suur saak.
Jah, Peetrus ja ta kaaslased olid kogenud kalamehed, kuid Jeesus oli kalade Looja. Peetrus teadis, millal ja kus kalastada, kuid kalad tundsid oma Loojat ja kuuletusid, kui Kristus andis neile käsu koguneda paremale poole paati. Peetrus oli piisavalt aus, et tunnistada oma saamatust, ning piisavalt alandlik, et järgida Jeesuse juhtnööre. Ja nii sai Kristus teha suure ime äpardunud kalameeste abistamiseks.
Peetruse nurjumised muutusid eduks, kaotused võiduks mitte sellepärast, et ta on tagasi oma vana tuttava töö juures, mitte sellepärast, et ta on töötanud kõvasti terve öö, vaid sellepärast, et Jeesus tuli vara hommikul tema lähedale rannale ning tegi tema abistamiseks ja julgustamiseks silmapaistva imeteo.
3. JUMALIK HOOLITSUS. Jumalikule imele järgnes jumalik hoolitsus. Kui Peetrus kuulis Johanneselt, et mees kaldal pole keegi muu kui Jeesus ise, pani ta end kiiresti riidesse ja hüppas vette ning ujus kaldale. Teised jüngrid järgnesid talle paadiga. Seal leidsid nad, et Kristus oli valmistanud neile sütetule peal hommikusöögi! See oli just see, mida need väsinud mehed sel hetkel vajasid – kehakinnitus mõnusalt sooja lõkke ääres!
Jeesus on valmistanud meilegi eine. Seal samas Ilmutusraamatus, kust me äsja lugesime, on Jeesuse sõnad – Ilm.3,20: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!" Vaatamata meie nurjumistele, on Jeesus meie lähedal. Ta on valmis tegema meie elus imet ning kutsub meid osa saama Tema valmistatud söömaajast ning puhkama Tema armastuse soojuses.
Peetruse nurjumised muutusid eduks, kaotused võiduks mitte sellepärast, et ta pingutas kõvasti terve öö, vaid sellepärast, et Jeesus tuli vara hommikul tema lähedale rannale, tegi tema abistamiseks ja julgustamiseks silmapaistva imeteo ning kutsus teda osa saama Tema valmistatud söömaajast ning soojendama end Tema tehtud lõkketule ääres.
4. JUMALIK LÄKITAMINE. Jumalikule hoolitsusele järgnes jumalik läkitamine ehk ülesande andmine. Piibel ütleb: "Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Ta ütleb Temale: "Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Sööda mu tallekesi!"" Esmalt hoolitses Jeesus Peetruse vajaduste eest ja siis andis talle ülesande.
Kuid miks küsis Jeesus enne ülesande andmist Peetruselt: "Kas sa armastad mind rohkem kui need?" Ilmselt sellepärast, et Peetrus oli enne Kristuse kannatusi öelnud: "Kui ka kõik Sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!" (Mat.26,33). Miks küsis Jeesus Peetruselt "Kas sa armastad mind" kolm korda? Ilmselt sellepärast, et Peetrus oli peale selle pühaliku tõotuse andmist salanud Teda kolm korda. Ellen White kirjutab: "Kolm korda oli Peetrus avalikult Issanda ära salanud; kolm korda küsis ka Jeesus talt kinnitust armastusest ja ustavusest, suunates sügava tähendusega küsimuse teraviku nagu noole Peetruse veritsevasse südamesse. Jeesus avas teiste jüngrite ees Peetruse kahetsuse sügavuse ja näitas, kui täielikult oli endine hooplev jünger alandunud. ... Peetruses toimunud muutus oli ilmne. Issanda tõsistele prooviküsimustele ei tulnud ainsatki ninakat vastust. Alanduskogemuse ja kahetsuse tõttu oli Peetrus nüüd kohasem karjane kui iial varem" (DA 812).
Peetruse noomimise asemel tema nurjumiste ja eksimuste pärast, andis Kristus talle uue võimaluse näidata oma tõelist armastust Tema ja ta koguduse vastu. Ja Peetrus ei vedanud Teda alt. Olles Jeesuse poolt läkitatud ja ülesande saanud, teenis Peetrus ustavalt Jumalat ja kogudust kuni oma viimse hingetõmbeni.
Peetruse nurjumised muutusid eduks, kaotused võiduks mitte sellepärast, et ta võttis end kokku ja pingutas kõvasti, vaid sellepärast, et Jeesus tuli tema lähedale, tegi tema abistamiseks ja julgustamiseks silmapaistva imeteo, kutsus teda osa saama Tema valmistatud söömaajast ja soojendama end Tema tehtud lõkketule ääres ning usaldas talle püha töö, hoolimata kõigist apsudest minevikus.
"Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!" kirjutab apostel (Heb.13,8). Mida Ta tegi Peetrusele, seda teeb Ta ka sinule, kui sa Teda armastad ja end Tema teenistusse annad.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv