Tänupühal
11.10.2003 - (2050)

Ps.136,1-3.25: "Tänage Jehoovat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Tänage jumalate Jumalat, sest Tema heldus kestab igavesti! Tänage isandate Isandat, sest Tema heldus kestab igavesti!" Teda, kes annab kõigele lihale roa, sest Tema heldus kestab igavesti!"

On kaunis tava tähistada igal sügisel peale lõikust lõikustänupüha. Aga kas te teate, kuidas sai see tava alguse Uus-Inglismaal, mille nüüd hõlmavad USA kuus kirdepoolset osariiki?

Ma lugesin, et suure depressiooni ajal Uus-Inglismaa esimeste asunike seas tegid mõned inimesed ühel rahvakoosolekul ettepaneku kuulutada välja paast. Siis tõusis üks vana farmer, kes ütles, et nad ärritavad taevast oma hädaldamisega; ta tegi ülevaate neile osaks saanud õnnistusest ja näitas, et neil on palju, mille eest olla tänulik, ning tegi ettepaneku, et paastupäeva asemel võiksid nad välja kuulutada hoopis tänupüha. Nii tehtigi ja sellest sai kaunis tava kuni tänapäevani.

Kui erinevalt võib asjadele vaadata! Ja kui erinevad on tulemused! Laps küsib: "Isa, ma ei saa kuidagi aru, kuidas sama tuul võib viia laevu nii erinevates suundades! Üks läheb sadama suunas, teine aga sadamast merele!" — "See sõltub purjede asendist," vastab isa ja jätkab: "Inimestega maailmas on suuresti sama lugu kui laevadega merel: üks purjetab taeva poole samas tuules kui teine hukatuse poole; sama kogemus tuleb ühele õnnistuseks, teisele hukatuseks. Kõik sõltub purjede asendist!"

Jeesus küsis kord ühelt käsutundjalt: "Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?" (Luk.10,26). Samuti võiks küsida: Kuidas sa vaatad? Mida sa näed? Kuidas oled sa häälestatud? Milline on sinu meelsus? Tänulik meel leiab üles õnnistused nagu magnet leiab üles raua. Kuidas te saaksite kätte rauapuru, mis on pudenenud liiva sekka? Magnetiga, loomulikult! Magnet leiab sealt kiiresti üles viimase kui tera! Ka Jumala õnnistused võivad olla väikeste teradena kõikjal meie ümber, nii et paljud ei märkagi neid. Kuid tänulikkuse magnet avastab need kiiresti! Ja järgmisel hetkel me leiame, et oleme nendega lausa üle puistatud!

Imelik, et me vahel ei näe Jumala õnnistusi. Me võtame neid vastu kui iseenesest mõistetavaid asju. Ja me ei mõtlegi, kust need tulid. Kujutage ette, et üks väsinud ja puudustkannatav rändur peaks puhkama kindlusemüüri ääres ja keegi ülalt müürilt peaks laskma talle alla kõik, mida ta vajab; kas ta siis ei vaataks üles, et näha, kes seda tegi? Ja kas ta ei tänaks teda? Nii ei saa ka tõeline kristlane, kes elab iga päev Jumala armuandidest, mitte vaadata tänuliku südamega üles Isale, kes heldelt rahuldab kõik tema vajadused.

Me ei pea otsima erilisi asju kui õnnistusi. Need võivad olla ja sageli on kõige tavalisemad asjad. Plato, vaadeldes loodust, tänas Jumalat kolme asja eest. Esiteks, et Jumal lõi ta inimeseks, mitte metsloomaks. Teiseks, et ta on sündinud kreeklasena, mitte barbarina. Ja kolmandaks, et ta on filosoof, s.t. suudab mõelda ja eristada head kurjast. Kas ei peaks me tänama Jumalat esiteks selle eest, et Ta on loonud meid oma näo järgi? Teiseks, et Ta on toonud meid välja maailmast ja teinud kristlasteks. Ja kolmandaks, et Ta on juhtinud meid oma ülejäänute kogudusse, tehes meist nägijad, samal ajal kui paljud kompavad pimeduses. Meil on valgus nagu Goosenis, samal ajal kui kogu Egiptuses valitses pimedus (2.Ms.10,22.23), me oleme nagu Gideoni villad, mis olid ainsana märjad taeva kastest, samal ajal kui kogu ülejäänud maa oli kuiv (Kht.6,37.38).

Kas pole põhjust olla selle eest tänulik? Kuid miks mitte olla tänulik kõige eest, kui me teame, et "kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad" (Rom.8,28 – vana tõlge). Ja nii kutsubki Paulus meid üles – 1.Tes.5,18: "Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses." Märter Peter Bruce ütles enne surma: "Ma tänan Jumalat, et mu murtud jalg ei lubanud mul põgeneda märtrisurma eest!"

Vähe on neid, kes tänavad Jumalat haiguste eest; kuid need võivad olla meile suureks õnnistuseks, kui need toovad meid Jumala juurde või Jumalale lähemale!

Kuid tulgem nüüd selgete ja silmnähtavate õnnistuste juurde, millest võivad tunnistada paljud. George Vandemani raamatust Mässav Planeet loeme ühe sellise tunnistuse:

"Jumal ja mina harisime üles viiskümmend aakrit maisipõldu. Tema lõi maapinna; Tema asetas sügavad niiskusevarud selle alla. ...Mina kündsin maa üles, asetasin selle sisse seemne ilusatesse sirgetesse ridadesse.

Ma jätsin külvatud põllu Tema hoolde. Soojus ja päikesepaiste mänglesid selle kohal. Siis ilmusid tillukesed orasetõusmed.

Ma harisin maad, sellal kui Jumal töötas minu kõrval. Kui Tema ei oleks teinud oma tööd hästi, oleks minu töö ebaõnnestunud. Kui mina ei oleks teinud oma tööd hästi, oleks Tema töö ebaõnnestunud...

Mina liikusin oma kahe hobusega mööda pikki vagusid. Jumal kasutas aga minu põllul ligi 121 000 hobust — 2420 hobujõuühikut jumalikku energiat langeb aakrile iga hetk, mil päike paistab.

Pika suve kestel kastis Tema kasvavat vilja, mitte nii kasinalt, nagu mina oma aiakastmisvoolikust; Ta andis 165 000 tonni vett minu viiekümneaakrisele maatükile.

Mina töötasin meie viiekümneaakrisel põllul 500 töötundi.

Jumal töötas üle kuue tunni minu ühe tunni kohta — kakskümmend neli tundi päevas kogu suve, peatumata minutikski.

Isegi pärast seda, kui mina olin oma töö lõpetanud ning lahkusin, jäi Tema tööle. ...Ilma Tema imeta ei oleks ma saanud töö eest ühtki tera.

Igast terast, mille ma külvasin maikuus, sai 1200 tera septembris.

Vili, mille kasvatasime, kuulub nii Temale kui minule, kuna me oleme kaastöölised."

Ilus tunnistus, eks ole? Kuid mitte kõik ei mõtle nii. Mitte kõik ei näe Jumala suurt osa ega ole tänulikud. Paljud näevad ainult oma tööd ja jätavad Jumala hoopis mängust välja. Nagu ühes Jeesuse tähendamissõnas, millest kirjutab evangelist Luukas — Luk.12,16-21: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja. Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara, ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus! Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud? Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!""

Tänamatu! Kuid kas sellest oleks piisanud, kui ta oleks öelnud: "Aitäh, Jumal, selle rikkaliku saagi eest!" Muidugi oleks see olnud parem – kuid veelgi parem on näidata seda oma tegudes! Nagu arst hindab inimese südame olukorda tema pulsi toonidest, mitte tema suu sõnadest, nii võime me näha tänulikku inimest pigem tema elust kui sõnust.

Kuidas siis näidata praktiliselt oma tänulikkust? Üheks võimaluseks on tuua Jumalale tänuohver. Teiseks võimaluseks on mitte unustada neid, kellel ei ole läinud nii hästi. Ja sellist praktilist tänumeele näitamist on Piiblis nimetatud külviks! Nii et mitte ainult seemne säilitamine uue kevadeni ja selle mahakülvamine tagab rohke lõikuse, vaid ka selle jagamine abivajajatega! Paulus kirjutab – 2.Kor.9,6-11:

"Aga pange tähele: kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti. Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Aga Jumal on vägev teile andma kõike armu rohkesti, et teil ikka oleks kõike igati küllaldaselt ning oleksite rikkad iga hea teo tarvis, nõnda nagu on kirjutatud: "Ta puistab välja, Ta jagab vaestele, Tema õigus püsib igavesti!" Aga Tema, kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja, nõnda et te, saades rikkaks kõige poolest, võiksite helde südamega teha kõike head, mis ... valmistab tänu Jumalale."

Selliselt külvates saab Jumala õnnistusi paljundada igaüks, mitte ainult põllumees! Teises kohas kirjutab Paulus – Gal.6,7-10: "Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu. Ja kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi. Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!"

Tehkem head! Tehkem alati head! Tehkem seda tüdimata! Tehkem seda kõigile, aga kõige enam usukaaslastele! Külvakem headust ja lõigakem igavest elu!

Ja lõpetagem laulja sõnadega – Ps.67,6-8: "Jumal, Sinule laulgu tänu rahvad, Sinule laulgu tänu kõik rahvad! Maa on andnud oma vilja! Jumal, meie Jumal, õnnistagu meid! Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku Teda!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv