Milleks meile isa?
11.11.2006 - (1611)

Iob.1,1-8: "Uusimaal oli mees, Iiob nimi. See mees oli vaga ja õiglane, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Temale sündis seitse poega ja kolm tütart. Tema karjas oli seitse tuhat pudulojust, kolm tuhat kaamelit, viissada paari härgi, viissada emaeeslit, ja tal oli väga palju peret; see mees oli rikkaim kõigist hommikumaalasist. Tema pojad käisid ja pidasid pidusid üksteise kodades, igaüks omal päeval; nad läkitasid järele ja kutsusid oma kolm õde enestega sööma ja jooma. Aga kui pidupäevad olid ringi teinud, siis Iiob läkitas poegadele järele ja pühitses neid; ta tõusis hommikul vara ja ohverdas põletusohvreid, igaühe eest ühe, sest Iiob mõtles: "Võib-olla on mu pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud!" Nõnda tegi Iiob alati. Ent ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka Saatan nende sekka. Ja Jehoova küsis Saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!" Siis Jehoova ütles Saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!""
Üks väike tüdruk ütles kord oma emale: "Emme, kui Jumal annab meile meie igapäevase leiva ja jõuluvana toob meile kingitused ning riik annab meile sotsiaalkindlustuse, milleks pidada veel issit?"
See on tõsine lapse küsimus, mis vajab vastamist, Ja seda me püüamegi täna teha.
Ühe uuringu tulemus: Keskmine isa Ameerikas suhtleb oma lastega umbes 30 sekundit päevas, see teeb 3,5 minutit nädalas. Keskmine laps – ja mitte ainult Ameerikas – veedab iga nädal televiisori ees või arvuti taga umbes 40-50 tundi! Kes kasvatab last? Keda laps tunneb ja hindab?
Olete te kuulnud väikestest lastest, kes mangusid oma vanemailt, et nad ostaksid neile hamstri. Kui nad olid lubanud ja pühalikult tõotanud ise selle eest hoolitseda, see lõpuks osteti. Nad panid talle nimeks Iti. Kaks kuud hiljem, kui ema leidis, et ta oli jäetud üksi puhastama ja söötma seda väikest olevust, otsis ta uue kodu, kuhu Iti saata. Lapsed võtsid Iti peatset lahkumist küllalt hästi, kuigi üks neist märkis: "Ta on olnud meiega hulk aega – me oleme temaga harjunud ning hakkame temast puudust tundma."
"Jah," vastas ema, "aga temaga on liiga palju tegemist ühe inimese jaoks – ja kuna mina olen see inimene, siis mina ütlen, et ta läheb ära."
Teine laps avaldas oma arvamust: "Kui ta ei sööks nii palju ega oleks nii korratu, siis me võiksime ta ju jätta."
Kuid ema oli oma otsuses kindel. "On aeg viia Iti oma uude kodusse – ja nüüd kohe" ütles ta. "Minge, tooge ta puur!"
Laste silmist purskasid äkki pisarad ja nad hüüdsid ühest suust: "Iti? Me mõtlesime, et sa rääkisid issist!"
Ilmselt ei mõista kõik isad oma rolli õigesti ja seepärast on ka suuri puudujääke nende poolt selle rolli täitmises. Kuid on isasid, kes saavad sellega hästi hakkama.
Mida mõtleb laps oma heast isast?
4-aastaselt: Minu issi suudab kõik!
7-aastaselt: Minu isa teab palju, päris palju!
8-aastaselt: Minu isa ei tea päris kõiki asju.
12-aastaselt: Loomulikult ei tea isa nii palju.
14-aastaselt: Isa? Ta on liiga vanamoeline!
21-aastaselt: Ah, see vanamees? Mis mul temaga tegemist!
25-aastaselt: Vaene isa, ta on kõvasti ajast maha jäänud.
30-aastane: Huvitav, mis isa sellest arvaks?
35-aastaselt: Enne kui me otsustame, küsime isa arvamust.
50-aastaselt: Ma mõtlen, kuidas isa oleks toiminud?
60-aastaselt: Polnud palju neid asju, mida mu isa poleks teadnud!
65-aastaselt: Kuidas ma tahaksin neist asjust isaga rääkida – oh, kuidas ma temast puudust tunnen!
Siin on üks isa definitsioon: Isa on mees, kes hoiab fotosid seal, kus varem oli ta raha.
Ideaalne isa võitis loteriis mänguasja ja kutsus oma lapsed enda juurde, et jõuda selgusele, kes selle saab. Ta küsis: "Kes on kõige sõnakuulelikum? Kes ei räägi kunagi emale vastu? Kes teeb kõik, mida ema ütleb?" Viis väikest last vastasid ühest suust: "Sina mängi sellega, issi."
Keegi on avaldanud sellise mõtte: Kui Jumal valmistas isa, alustas Ta kõrge kuju loomisest. Kõrvalseisev ingel ütles: "Mis isa see selline on? Kui Sa valmistad lapsed nii madalad, miks on isa nii kõrge? Ta ei saa lapsega mängida ilma laskumata põlvedele. Ta ei saa asetada last voodisse ilma küürutamata. Ta ei saa isegi last suudelda ilma kummardumata." Jumal naeratas ja vastas: "Jah, aga kui ma teeksin ta lapse kõrguse, kellele vaataksid siis lapsed alt üles?"
Pole kerge olla isa meie kaasaegses ühiskonnas. Tuleb taluda igasuguseid surveid, mis tulenevad soovist saavutada edu, teha karjääri, pidada sammu teistega, pakkuda oma perele parimat. Pole kerge olla isa, kellele laps võiks uhkusetundega alt üles vaadata. Kuid iga laps soovib sellist isa.
Üks isa töötas veskis, kus jahvatati teravilja ja valmistati jahu. Igal õhtul, kui ta töölt koju tuli, vaatas ta väike poeg teda ja ütles: "Issi, kui tolmune sa oled!" Isal oli veidi piinlik, et poeg seda tähele pani, kuid ta kogus end, naeratas ja ütles: "Jah, sul on õigus, ma olen tõesti tolmune!"
Kui isa hakkas pühapäeva hommikul autot pesema, märkas ta, kuidas ta 4-aastane poeg võttis kruusateelt kive ja hõõrus neid vastu oma pükse. "Mida sa teed?" küsis isa. Poeg vastas: "Ma tahan olla samasugune tolmune, nagu sina, isa!"
Jah, poeg on valmis isegi tolmusele isale uhkusega alt üles vaatama! Millise vastutuse asetab see isale! Paljud isad aga ei ole täitnud ustavalt kohustusi, mis Jumal neile on pannud. Vanaks saades on neil sellest tuline kahju. Ja kui nende pojad peaksid järgima nende eeskuju, siis ei jõua nad ära kahetseda oma nurjumist ja eksisamme.
Kuid paljude isade jaoks pole veel liiga hilja. Jumal on andnud oma Sõnas piisavalt informatsiooni selle kohta, kuidas olla hea ja tõeliselt edukas isa. Piiblis on näiteid headest isadest ja muidugi ka halbadest isadest ning põhimõtetest, mis kuuluvad õige isaduse juurde. Kahtlematult on üks silmapaistvamaist hea ja jumalakartliku isa eeskujudest Iiob. Kui me järgime tema eeskuju, ei kahetse me iial, ja Jumal õnnistab meie jõupingutusi laste kasvatamisel.
Mida me võime siis temast õppida?
1. Iiob oli inimene, keda Jumal hindas kõrgelt. Tema lugu on toodud ära Pühakirjas ja temast on kirjutatud ainult positiivselt. Jumal esitas teda Saatanale kui näidet tõeliselt heast ja õiglasest inimesest. Ja Saatanal ei olnud ühtegi fakti, ühtegi Iiobi eksimust, millega Jumala väidet kummutada! Kuidas küll Jumal tunneb uhkust inimeste üle, kes on head ja ausad ja õiglased ning hoiduvad kurjast! Kuidas on sinu reputatsiooniga Jumala ees? Kas võib Jumal osutada ka sinule kui laitmatule mehele?
2. Iiob oli sügavalt vaimulik mees, mitte pealiskaudselt usklik, nagu paljud tänapäeval. Ta oli täielikult pühendunud usklik. Loetud Pühakirja teksti alguses oli öeldud, et ta "oli vaga ja õiglane, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast." Siiras vaimulikkus, jumalakartus oli tema kõrge kõlbluse, õilsa iseloomu ja käitumise aluseks. See on selleks jõuks ka tänapäeval, mis võimaldab meil elada ausalt ja õiglaselt ning hoiduda kurjast.
Sügava vaimulikkuse taga on muidugi pidev ühendus Jumalaga Tema Püha Vaimu läbi. Ainult Vaimu juhitud inimesed on vaimulikud!
Iiob oli inimene, kes kõndis alati Jumalaga, nagu Eenok oli seda teinud juba varem. Ja pole vast juhus, et nii Eenoki kui ka Iiobi puhul on seda Jumalaga kõndimist mainitud ühenduses viitega nende lastele. Isaks saamine asetab mehele püha kohustuse anda oma lapsele õige pildi heast, ausast ja õiglasest Jumalast. Iiobi selline elu ja lastele antud eeskuju pidi kindlasti soojendama Jumala kui Taevaisa südant!
3. Iiob oli pannud õigesti paika oma prioriteedid. Kuigi tal oli palju vara, olid lapsed talle palju tähtsamad ja tal oli nende jaoks aega, kuigi jutustusest näib, et vähemalt mõnel lapsel oli juba oma pere. Õige isa leiab alati aega oma laste jaoks, isegi peale nende täiskasvanuks saamist. Ta pigem ohverdab midagi oma tööst ja karjäärist ning oma asjadest, kui jätab unarusse oma lapsed.
4. Iiob mõistis isa funktsiooni preestrina. Perekonnapreestrina läks ta Jumala ette nende pärast ja nende eest, tuues ohvreid nende eest. 5. salmis on öeldud, et ta tõusis hommikul vara, et seda teha. Ma ei tea, kui paljud isad tõusevad tänapäeval hommikul vara, et ohverdada palveid oma laste eest? Paljud ei viitsi tõusta isegi hingamispäeva hommikul "vara", et viia ennast koos abikaasa ja lastega kirikusse kella kümneks!
Kuid perekonnapreestri amet ei piirdu vaid oma laste eest palvetamise ja neid aeg-ajalt kirikusse viimisega. See hõlmab ka laste sihikindlat õpetamist Jumala teede suhtes – nii sõna kui eeskujuga! Ükski maine isa pole täiuslik, kuid kahju on isadest, kelle pojad ja tütred saavad aru, et nende isa pole isegi püüdnud seda teha.
Sageli kuuleme isasid ütlemas: "Ah, mis mina? Las naine tegeleb lastega ja räägib neile Jumalast või viib nad kirikusse. Mina tegelen meeste asjadega." Jättes osa võtmata laste kasvatamisest ja just nende kristlikust kasvatamisest, loobub isa oma preestri rollist ja annab palju võimalusi Saatanale.
Üks kaasaegne tähendamissõna kõlab umbes nii: Oli väike poiss. Kolme-nädalaselt andsid vanemad ta lapsehoidja hoolde. Kui ta oli 2 aastane, riietasid nad ta kauboiks ja andsid talle kätte mängupüstoli. Kui ta oli 3 aastane, tundsid vanemad uhkust tema üle, kui ta nii armsalt laulis õlle reklaamimiseks televiisorist tihti tulnud laulu. Kui ta oli 6 aastane, poetas isa ta vahetevahel kiriku juures maha, et ta saaks minna pühapäevakooli, minnes ise golfi mängima. Kui ta oli 8 aastane, ostis isa talle õhupüssi ja õpetas, kuidas lasta varblasi. Poiss omapead aga õppis ka laskma autode tuuleklaasi pihta. Kui ta oli 10 aastane, veetis ta peale koolitunde aega puhveti leti juures kükitades ja koomikseid lugedes. Mõlemad tema vanemad töötasid kogu päeva. Kui ta oli 13 aastane, ütles ta oma vanematele, et teisi poisse lubatakse olla väljas nii kaua, kui nad tahavad. Nii lubati ka teda. Kui ta oli 14 aastane, andsid vanemad talle auto ja organiseerisid talle juhiload, paludes tal olla ettevaatlik. Kui ta oli 15 aastane, helistas politsei ühel õhtul koju ja teatas: "Teie poeg on meie juures. Ta on sooritanud kuriteo." Isa halas: "Minu poeg – kuriteo? See ei saa olla minu poeg!" Kuid see oli.
Isadus on tõsine asi. Isaks olemine on püha kutsumus. Kui Jumal on selle meile usaldanud, tuleb seda võtta väga tõsiselt ja olla ustavaks preestriks oma perekonnale ja eeskujuks oma lastele, juhtides nad õiguse teerajale ja palvetades lakkamata nende eest. Üks õige isa on väärt enam kui sada õpetajat! Olgu Taevaisa eeskujuks igale isale.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv