Suurem kui Edisson
11.12.2010 - (1405)

Jes.8,23-9,6: "Aga ei jää pimedusse, kes on ahastuses! ... Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus! Sina valmistad suure hõiskamise, annad rohkesti rõõmu: nad rõõmutsevad Sinu ees, otsekui lõikuseajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse! ... Sest meile sünnib Laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst! Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja Tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti!"
Advendiaja üheks suuremaks ja arvatavasti peamiseks sümboliks on valgus. Küünalde valgus, tänavalampide valgus, ehitud puude valgus, lõputute jõuludekoratsioonide valgus. Ilma kõige selleta ei kujuta keegi ette advendiaega – aega, mil tähistatakse Kristuse esimest tulekut, valgustama seda pimedat maailma.
Me peaksime olema tänulikud Edissonile elektrilampide eest, mis toovad ka meie kirikusse pimedal ajal valguse. Räägitakse, et kui see leiutaja pärast tuhandeid ja tuhandeid katseid saavutas lõpuks oma eesmärgi – tema leiutatud elektripirn põles stabiilselt – kuulis ta oma naise ärevat häält hüüdmas: "Jumala pärast, Tom, kustuta see tuli ja tule magama!"
Kõige pimedamatelgi öödel paistab enamus asulais kunstlik valgus – valgus akendes, tänavalampide valgus, neoonreklaamide valgus, autotulede valgus. Me täname Edissoni selle eest, kuid siin on keegi suurem kui Edisson!
Me kogeme harva täielikku pimedust, sest meil on nii palju kunstlikku valgust. See näib tähendamissõnana kaasaegse inimkonna seesmisest pimedusest ja tühjusest. Me kasutame palju kunstlikku valgust, et katta kinni või lausa eitada inimloomuse tumedamat poolt. Me elame valgustatuse ajastul, kuid küsimus on, kas seda valgustab tõeline, jumalik valgus, või inimeste leiutatud kunstlik valgus?
Jumala mehed Piibli aegadel mõistsid valguse tähtsust. Karjasel polnud muud valgust kui tema lõkketuli. Rändur rühkis usinasti edasi, kuni oli veel päev.
Kui Jesaja kutsub meid üles kõndima Issanda valguses ja kui Paulus käsib meil heita enesest ära pimeduse teod ja varustuda valguse relvadega, on need sümbolid üsnagi arusaadavad. Ilma Jumalata pole muud kui segadus ja hirm, pimedus ja surm. Jumalaga olles aga on meil rahu ja julgeolek, valgus ja elu. Jumal on suurem kui Edisson!
Esimesed Jumala lausutud sõnad, mis on kirja pandud Piiblisse, olid: "Saagu valgus!" (1.Ms.1,3). Jeesus ütles – Joh.8,12: "Mina olen maailma valgus!" Jumal võib valgustada terve mõõtmatu maailmaruumi. Kuid siiski on Tema loodud maailmas nurgake, kuhu Ta, vaatamata oma võimsale väele, ei pääse ligi ilma meie abita ja loata – see on meie süda. Ta ei saa seda valgustada, kui me seda ei soovi. Johannes kirjutab oma evangeeliumi alguses – Joh.1,5: "Valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks."
Paljud lapsevanemad mõistavad hästi seda Jumala dilemmat. Kogu oma tarkust ja kõiki oma teadmisi kasutades, kogu oma võimu ja varandust abiks võttes ei suuda nad leida teed oma põikpäise poja või tütre südamesse. Isegi kõige pühendunum kristlane võib jääda abitult pealt vaatama, kuidas tema võsuke valib laia tee. Õnneks pole see reegel; see on pigem erand, kuid iga selline erand on väga valus!
Püüdkem kujutada ette Jumala kurbust, kui Ta näeb pimedust siin maailmas: kurjust ja vägivalda, vihkamist ja ahistamisi, mõrvu ja sõdu. Kujutlegem Tema meeleheidet, kui Ta vaatleb meie teed enesehävitusele. Ta pakub meile palju mõttekamat elu, võrratult paremat teed, ja siiski me raiskame oma elu, ajades taga tühist lõbu ja au, rikkust ja võimu.
Ta ütleb: "Tule, käi minu valguses!" Kuid me keeldume. Võib-olla me, eriti kristlastena, vihkame selle maailma pimedust, kuid ometi jääme selle varjudesse. Keegi on hästi öelnud, et "paljudel on tänapäeval piisavalt religiooni, et muuta neid õnnetuiks. Nad on poole südamega usklikud, mis ei paku neile rahuldust."
Üks vana pastor kõneles kord misjonikoolis, kus teda kuulasid noored tulevased pastorid. Rääkinud Jeesuse tähendamissõna üle kümnest neitsist, soovis ta esitada õpilastele väljakutse ning ütles: "Noored mehed, kas te sooviksite olla pigem valgustatud ruumis koos viie targa neitsiga, kui väljas pimedas viie rumala neitsiga?" Noormehed purskasid valjusti naerma ja kui vana pastor taipas, mida oli öelnud, naeris ka tema. Kuid, kuigi see kukkus välja kentsakalt, oli vana pastori sõnas iva: paljud valivad valguse asemel pimeduse, et rahuldada oma lõbujanu!
Ma sooviksin tõmmata selge piirjoone pimeduse maailma ja valguse maailma vahele, et me ei sooviks olla seal kusagil vahepeal – pimeduse varjudes – vaid tuleksime välja Jumala armastuse täie valguse kätte. Me võiksime vaadelda tõelise valguse tulekut kolmes osas: Kohtu tulek, pääste tulek ja Isiku tulek.
1. KOHTU TULEK. Nii Vanas kui Uues Testamendis kõneleb valguse tulek maailma kohtust. Jeesus ütles – Joh.3,19: "Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad." Valguse saabudes nähakse meid kõigi meie vigade, puuduste ja nõrkustega.
Kui soovite osta autot, ärge kunagi valige seda välja pimedas. Tutvuge sellega kindlasti kõige valgemal päeva ajal, soovitavalt õues päikese käes; nii saate paremini teada, millise autoga on tegemist. Sarnaselt on meil raske peita ka oma vigu, kui oleme toodud "Õiguse Päikese" (Mal.3,20) valgusesse.
Muidugi petame me iseendid, kui mõtleme, et võime Jumala eest midagi varjata. Üks mees sattus kord peale, kui tema väike tütar palvetas valju häälega tema eest. Kui laps oli lõpetanud, ütles isa: "Kallis, ma hindan seda, et sa palvetad mu eest, kuid oli sul tarvis Jumalale öelda, et mul on pohmell?"
Üks väike tüdruk lõikas ära suure salgu oma juustest. Kui ema selle avastas, oli ta väga pahane. Tüdruk küsis: "Aga kuidas sa seda tead? Ma peitsin juuksesalgu väga hoolikalt ära. Kust sa teada said?"
Me näeme Jumala ees välja sama rumalad, kui see väike tüdruk, kui püüame varjata oma vigu Tema eest, kes tunneb meid paremini kui me ise. Ta tunneb meid ja armastab meid ja võtab meid vastu just sellistena, nagu me oleme! See on evangeeliumi tuum. Ma kardan, et me sageli mõistame vääriti Jumala kohut. Selle eesmärk pole meid nuhelda, vaid meid päästa. Kui arst avastab meie ihus vähikolde, siis ta eemaldab selle – mitte et meile valu tekitada, vaid et meid surmast päästa. Nii püüab ka Jumal eemaldada patukasvaja meie hingest, et seda päästa. See on Jumaliku kohtu esmane eesmärk. Selleks on tulnud jumalik valgus.
PÄÄSTE TULEK. Jeesus ütles – Joh.10,10: "Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!" Ülirohke elu tähendab tervist, rahu, rõõmu, julgust ja vabadust. Pimedus pärsib kasvu ja põhjustab surma. Valgus aga edendab elu ja kasvamist. Kui me kõnnime valguses, oleme tervemad ja õnnelikumad ning tunneme end turvalisemalt.
Aastaid tagasi kuulutas Toronto linnapea välja kampaania "Ööd valgeks!" Selle mõte oli, et linnaelanikud jätaksid lambid ööseks põlema, et vähendada kuritegevust. Ja see toimis.
Kui me kõnnime Õiguse Päikese valguses, tunneme rõõmu sellest, et oleme Jumala poolt armastatud ja vastu võetud ning vabastatud pimedusest meie hinges. Me oleme saanud maailma valguseks, peegeldades selle Ühe valgust, kes on suurem kui Edisson.
ISIKU TULEK. Pääste tulekust lahutamatu on Isiku tulek – Jeesuse tulek. See on advendiaja peateema. Valgus, mis "paistab pimeduses," on Jeesus. Vana Testamendi lõpupoole oli selge, et pimeduse peletamiseks inimhingedest on vaja enamat kui prohvetit. Valguse toomiseks oli vaja suuremat kui Edissoni.
Nii tuli Taaveti soost Messias – Jumalast valitu ja võitu, kes päästis oma rahva nende pattudest. Ta oli ja on palju imelisem kui prohvetid suutsid Teda kirjeldada. Ta on meie Päästja, meie lootus, meie rõõm.
Mõned aastad tagasi läks New Jersy rannalt Atlandi ookeani ujuma isa koos oma kahe lapsega – 8-aastase poisi ja 10-aastase tütrega, kes kõik olid head ujujad. Jõudnud veidi kaldast eemale, eemaldusid nad üksteisest ja isa taipas, et mõõnavesi kannab neid kaldast kaugemale suurele ookeanile. Ta hüüdis tütrele: "Mary, ma lähen su väikese vennaga kaldale abi järele. Kui sa väsid, pööra selili. Selliselt suudad sa hõljuda vee peal terve päeva. Ma tulen tagasi sulle järele."
Varsti oli ookeanil palju kaatreid, otsimas üht väikest tüdrukut, samal ajal kui sajad inimesed, kes olid kuulnud juhtunust, ootasid rannal. Alles nelja tunni pärast leidsid nad tüdruku, kaugel rannast. Ta ujus rahulikult oma seljal ega paistnud üldsegi hirmunud olevat. Viidud päästjate poolt kaldale, küsiti tüdrukult, kas ta väga kartis? Tüdruk vastas: "Ei. Isa ütles, et tuleb mulle järele ja et ma suudan hõljuda veepinnal kogu päeva; nii ma siis ujusin ja hõljusin, sest ma teadsin, et ta tuleb."
Jumalakartlikud inimesed teadsid, et Valgus tuleb, sest Jumal, kes lõi valguse, oli seda lubanud. Nii nad kirjutasid sellest, laulsid sellest ja kuulutasid sellest. Ja Valgus tuli – Jeesus kui maailma valgus. Surmavõitluses Saatanaga võitis Ta pimeduse. Kuid seejärel läks Ta meile aset valmistama, et võtta meidki enda juurde valgusemaale. Pimedus võttis taas maa peal võimust, kuid Jumal on hoolitsenud selle eest, et läbi selle pimeduse paistaks igale inimesele valgus – evangeeliumi valgus Jeesuse Kristuse isikus. Ja see tõeline valgus paistab ka täna, kui maailm on täis Edissoni leiutatud kunstlikku valgust. Ärme iial unusta, et siin on keegi suurem kui Edisson. Siin on Edissoni Looja ja sinu ja minu Looja ja Lunastaja – ajastute igatsus, patuste lootus ja rõõm.
Üks kunstnik maalis kord pildi talvisest maastikust – raskelt lumega koormatud puud ja sünge, pime, üksildane majake keset lumetormi. Pilt oli kurb. Siis aga pani ta ühe kiire pintslitõmbega kollase valguse ühte aknasse. Efekt oli maagiline. Kogu stseen muutus rõõmsaks ja hubaseks.
Kristuse sünd tõi just sellise valguse siia pimedasse maailma. Ta tuli tooma meile andestust, lootust ja tulevikku. Astugem meiegi välja selle maailma varjudest Tema täiuslikku valgusesse. Seal näeme me selgemalt oma elu eesmärki. Ja kõndigem ustavalt selles Jumala valguses. Ärme unusta, siin on keegi suurem kui Edisson!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv