Kardetav!
12.04.2008 - (4773)

Ps.111,1-9: "Halleluuja! Ma tänan Jehoovat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses! Suured on Jehoova teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel! Aulised ja ülevad on Tema tööd ja Tema õigus kestab igavesti! Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele! Halastaja ja armuline on Jehoova! Ta annab toiduse neile, kes Teda kardavad, Ta peab igavesti meeles oma lepingut! Ta on ilmutanud oma tegude rammu oma rahvale, et neile anda paganate pärisosa! Tema kätetööd on tõde ja õiglus; usaldatavad on kõik Ta seadmised! Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses! Ta läkitas lunastuse oma rahvale, Ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on Tema nimi!"
"Püha ja kardetav on Tema nimi!" Mida need sõnad tähendavad? "Nimi" tähendab loomulikult Teda ennast – Jumalat. Aga mida tähendab "püha ja kardetav"? Meile tunduvad need kaks sõna tähendavat erinevaid asju, kuid tegelikult tähendavad need ühte ja sama – midagi fantastilist, midagi aukartust ja imetlust äratavat. Aukartus on emotsioon, kus imetlus ja lugupidamine on nii suur, et sellega liitub kartus (põlved hakkavad värisema). Aukartus on midagi, mis võtab inimese mõneks ajaks hingetuks või keeletuks.
Mis võtab meid vahel hingetuks või keeletuks? Midagi imelist ja võimsat looduses – päikeseloojang, Suur Kanjon, Niagara Juga? Aga ka oma lapse esimest korda nägemine! Hingetuks võib võtta mõni kunstiteos – mõni kaunis maal, mõni muusikateos, mõni luuletus. Hingetuks võib võtta mõni võimas rajatis, nagu 4 km pikkune rippsild Jaapanis. Ka mingi spordisaavutus võib võtta mõne inimese hingetuks.
Kahjuks elame me ajastul, mil on järjest raskem inimestele muljet avaldada. Esimene aurujõul edasiliikuv rong avaldas kindlasti palju võimsamat muljet, kui tänapäeva kosmoseraketid. Arvutid ja mobiiltelefonid on küll imelised asjad, kuid keda need enam üllatavad või hingetuks võtavad? Me oleme imedega, võimsate asjadega harjunud.
Rääkigem täna mõnest asjast, mis äratavad meis aukartust – mis puudutavad meie tundeid sedavõrd, et panevad meid tegutsema (mitte hingetuks jäänuna pealt vaatama), mis inspireerib meid andma oma parima.
1. ISSAND JEESUS KRISTUS ON KARDETAV. Me ei lakka Teda imetlemast. Ta on kardetav oma kirkuses, oma aus, oma majesteetlikkuses, oma pühaduses.
Ilmutusraamatu esimesest peatükist leiame Tema kirjelduse ja ka selle, millist mõju avaldas Johannesele Tema nägemine. Tuletan meelde, et Johannes oli Jeesust küllalt näinud, isegi Teda kallistanud Tema maises alanduse ihus, kuid see, mida ta nüüd nägi, võttis ta hingetuks. Ilm.1,12-18 ta tunnistab: "Ja ma pöördusin ümber vaatama seda häält, mis minuga rääkis. Ja kui ma olin pöördunud, nägin ma seitset kuldküünlajalga. Ja keset neid seitset küünlajalga üht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rüüga ja vöötatud rinde alt kuldvööga. Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek; ja Tema jalad olid otsekui ahjus hõõguv, hiilgav vasemaak ja Tema hääl oli nagu suurte vete kohin. Ja Temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja Tema suust läks välja terav kaheterane mõõk, ja Tema pale oli otsekui päike, kui see paistab oma väes. Kui ma Teda nägin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani oma parema käe mu peale ja ütles mulle: "Ära karda, mina olen esimene ja viimne ja Elav; ma olin surnud, ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni, ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed!""
Johannese võttis sellise pildi nägemine sõna otseses mõttes hingetuks; ta langes Jeesuse jalge ette maha nagu surnu! See oli võimas, see oli aukartust äratav, see oli kardetav!
Paulus kirjutab Jeesuse suurusest ja vägevusest – Kol.1,15-17: "Tema on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu. Sest Tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse; ja Tema ise on enne kõiki, ja kõik püsivad koos Tema sees."
Mooses nägi Teda põlevas põõsas (2.Ms. 3. ptk); Eelija tundis Tema ära tasases sahinas (1.Kun. 19. ptk); Joosua nägi Teda paljastatud mõõgaga (Jos.5,13-15); Jesaja nägi Teda templis (Jes.6,1-8); Peetrus, Jakoobus ja Johannes nägid Teda muutmise mäel (Mat.17,1-6); Paulus kohtus Temaga Damaskuse teel (Apt.9,1-9). Kõik nad tundsid äärmist aukartust Jeesuse suuruse ja vägevuse ees.
Jeesus on ka kardetav, aukartust äratav oma armastuses – Kolgatale mõtlemine võtab meid hingetuks!
Ja Jeesus on kardetav oma võimes muuta inimsüdameid. Ühest Hitleri ihukaitsjast, Kurt Wagnerist räägitakse, et ta lausa jumaldas Hitlerit. Sõja lõpul, kui Hitler sooritas enesetapu, oli Kurt nii meeleheitel, et planeeris ka enesetappu. Mürgiga kohvitassi juures võttis ta siiski välja seni hooletusse jäetud evangeelse traktaadi ja luges seda – esmalt hooletult, seejärel aga huviga. Siis otsis ta üles ühe pastori, kes juhtis ta Kristuse juurde. Kurt sai muudetud kõva südamega mehest rahuarmastavaks meheks. Temast sai uus loodu Kristuses.
Sarnaseid tunnistusi lisandub iga päev. Jeesus on ikka veel kardetavalt võimas muutma elusid!
2. PÜHA VAIM ON KARDETAV – oma võimes olla igal pool samal ajal; oma väes tuua patuse meeleparandusele; oma võimes puhastada süda kõigest patust; oma võimes õpetada Kristuse teed ja tuletada meelde Tema õpetusi; oma väes meid juhtida, lohutada ja trööstida.
Rabi Slostowski, üks Tel Avivi seminari professor, vihkas Jeesust Kristust. Tema põlgus oli nii suur, et ta kritiseeris teravalt noort üliõpilast, kes luges heebreakeelset Uut Testamenti. Vastuseks andis noormees talle sama raamatu. Sel ööl jäi rabi, üksinda oma ruumis, kella kolmeni öösel üles, lugedes Naatsareti Jeesusest, kes väitis end olevat Messia. Püha Vaim mõjutas ja juhtis teda tõe sisse ning hiljem ta tunnistas: "Ma olen leidnud Uuest Testamendist juba üle kahesaja kirjakoha, mis väljaspool kahtlusi tõendavad, et Jeesus on tõesti Messias."
Püha Vaim on tõesti kardetav oma väes tuua valgust sinna, kus enne valitses pimedus!
3. PIIBEL ON KARDETAV ehk aukartust äratav – oma hävimatuses, oma eesmärgi ühtsuses, oma võimes innustada ja inspireerida pühaks eluks, oma prohvetikuulutustes, oma kehtivuses kõigil ajastuil.
Kui India kristlased soovisid asetada vast-trükitud evangeeliumide tagakaanele templi tekstiga Matteuse 11:28, ei leidnud nad kusagilt sellist valmis pitsatit. Ainsaks võimaluseks jäi paluda ühel osaval moslemil lõigata need sõnad kummi. See väärreligiooni järgija tegi pühadele head tööd. Kuid samal ajal, kui ta töötles pehmet kummi, töötas Jumal Püha Vaimu läbi tema südames, pehmendades seda nagu kummi. Kui misjonärid tulid valmis tööd üle võtma, olid nad üllatunud, kuuldes moslemit ütlemas: "Sel ajal, kui ma lõikasin neid sõnu kummi sisse, lõikas Jumal neid minu südamesse." Ja mis sõnad need olid? "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!" (Mat.11,28).
4. KOGUDUS ON KARDETAV, aukartust äratav – oma ulatuselt, oma mõju poolest ühiskonnale (olles maa soolaks ja maailma valguseks), oma võimes jääda püsima kõigi rünnakute all, oma ühtsuses, hoolimata suurest mitmekesisusest.
Kui ehitati Eiffeli torn ühe rahvusvahelise messi jaoks 19. sajandil, peeti selle konstruktsiooni kohutavaks monstrumiks Pariisi elanike poolt, kes nõudsid, et see lammutatakse kohe peale messi lõppemist. Siiski oli selle looja selle idee sünnist alates uhke selle üle ja kaitses seda vapralt nende vastu, kes soovisid seda hävitada. Ta teadis, et see oli määratud püsima. Tänapäeval on see üks maailma arhitektuuri imesid ja on Pariisi esmane sümbol. Arhitektiks oli loomulikult Alexandre Gustave Eiffel. Tema kuulus torn ehitati 1889. aastal.
Samamoodi hämmastab meid Jeesuse ustavus ühele teisele struktuurile, vaimulikule ehitisele – kogudusele, Tema pruudile, mille Ta usaldas väikesele jüngrite grupile, keda Ta kaitses, kelle eest palus ja keda Ta valmistas ette evangeeliumi levitamiseks. Väljaspool seisjatele näisid nad – nagu ka meie – vusserdajatena, kes ei suuda midagi korda saata. Kuid Jeesus kui selle vaimuliku hoone arhitekt teab, et see on määratud kasvama ja püsima kuni Tema tagasitulekuni. Ta ütles – Mat.16,18: "Sellele kaljule ma ehitan oma koguduse ja surmavalla väravad ei võida seda!"
5. MEIE MISSIOON ON KARDETAV ehk aukartust äratav.
Maailmas elab juba 6 miljardit inimest, kes kõik peavad kuulma imelist elumuutvat evangeeliumi, kes kõik vajavad lootust. Jumal on meid selleks kutsunud, et me oleksime Tema kaastöölised selles tohutus töös. Selle töö teeb eriti raskeks Saatana vastutegevus. Ta ei taha oma võimu alt kedagi kaotada. Ta tahab kõik tõmmata endaga kaasa hukatusse. Ta tahab jätta Jeesuse tühjade kätega. Pealegi on tal palju kaastöölisi. Kuid apostel Johannes julgustab – 1.Joh.4,4: "Teie, lapsukesed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud; sest suurem on see, kes on teie sees, kui see, kes on maailmas." Ärme siis kardame vaenlast, vaid töötame koos Jumalaga.
Selle töö tähtsusest kirjutab hästi üks tuntud kristlik autor William Barclay: "Oletame, et üks suur arst avastab ravimi vähi vastu. Kui see on avastatud, on see olemas. Kuid enne kui see muutub kättesaadavaks kõigile, tuleb see viia maailma. Arstid ja kirurgid peavad sellest teadma ja olema välja õpetatud seda kasutama. Arstim on olemas, kuid üks inimene ei suuda viia seda tervele maailmale. Selleks on vaja tervet tohtrite armeed, et see jõuaks kõikide kannatajateni siin maailmas. Just selleks vajab Jeesus kogudust. Ravim patuhaigusele on olemas Jeesuses. Kuid selleks, et see võiks toimida, peavad inimesed Temast teada saama. Ja just see on koguduse töö. Kristus on pea; kogudus on ihu. Pea vajab ihu, mille kaudu ta saaks töötada. Kogudus on Kristuse käed, jalad ja hääl."
Kardetav! Aukartust äratav! Selline on Jeesus. Selline on Püha Vaim. Selline on Piibel. Selline on Jumala kogudus. Selline on meie missioon. Kas me ei peaks andma oma parima – tegelikult kõik, kui soovime olla sellest aukartust äratavas meeskonnas. Kui me seda teeme, siis ootab meid ka aukartust äratav tulevik – igavene elu koos Jumalaga!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv