Üks hea ema
12.05.2012 - (1546)

Täna räägime emadest. Emad on õpetajad ja kasvatajad, karistajad ja koristajad. Mõned emad on aednikud ja muruniitjad. Emad on pesupesijad ja nõudepesijad, psühholoogid ja nõustajad, põetajad ja arstid, sohvrid ja treenerid ning muidugi maailma parimad kokad. Emad on isiksuste arendajad ja hoiakute kujundajad ning sõnavara vormijad. Emad on vaiksed hääled ütlemas: "Ma armastan sind!" Ja emad on lapse ühenduslüli Jumalaga, andes esimese mulje Jumala armastusest. Emad on kõike seda ja enamgi veel.
Ameerika humorist Erma Bombeck kirjutas oma veerus kord sellest, kuidas Jumal valmistas naise. Ta ütles, et päeval, mil Jumal lõi ema, tegi Ta palju ületunnitööd. Ja ingel ütles Talle: "Issand, Sa kulutad selle valmistamiseks liiga palju aega."
Jumal pöördus ja ütles talle: "Oled sa lugenud selle mudeli kirjeldust? Ta peab olema täiesti pestav, kuid mitte plastikust. Tal peab olema 180 liikuvat osa, kõik asendatavad. Tal peab olema suudlus, mis tervendab kõik, alates murtud jalast kuni murtud südameni. Tal peab olema süli, mis kaob, kui ta tõuseb püsti. Ta peab olema võimeline toimima mustal kohvil ja toidujäätmeil ning tal peab olema kuus paari käsi."
"Kuus paari käsi," imestas ingel, "see on võimatu!"
"Mind ei häiri mitte kuus paari käsi," ütles Issand, "vaid kolm paari silmi. Üks paar peab olema selline, mis näeb läbi suletud uste, nii et kui ta ütleb: "Mis te, lapsed, seal teete?" siis ta juba teab, mida nad teevad. Teine silmapaar peab tal olema kuklas, et näha kõiki neid asju, mida püütakse ta eest varjata, kuid mida ta peab nägema! Ja siis peab tal olema paar silmi otse ees, et vaadata lapsele, kes on just midagi kokku vusserdanud, ja väljendada armastust ja mõistmist, ütlemata ühtki sõna."
"Seda on liiga palju," ütles ingel, "Sa ei saa panna ühte mudelisse nii palju. Miks Sa ei puhka, et jätkata loomistööd homme?"
"Ei, ma ei saa," ütles Issand. "Mul on varsti valmis keegi, kes on üsna minu sarnane. Mul on juba valmis mudel, kes suudab end ise tervistada, kui ta peaks haigeks jääma, kes võib toita kuueliikmelise pere 450-grammise hakklihakotletiga ning kes suudab veenda 9-aastast last pesema end dushi all puhtaks."
Ingel vaatas ema mudelit pisut lähemalt ja ütles: "See on liiga pehme!"
"Oh jaa, aga ta on sitke!" ütles Issand. "Sa veel üllatud, kui palju see ema võib teha!"
"Kas ta suudab mõelda?" küsis ingel.
"Ta mitte ainult suudab mõelda," ütles Issand, "vaid ta suudab kaalutleda ja veenda ning teha kompromisse."
Ingel sirutas käe ja puudutas selle põske. "See ju lekib," ütles ta. "Ma ju ütlesin, et Sa ei saa panna ühte mudelisse nii palju!"
"See ei ole leke," ütles Jumal, "see on pisar!"
"Milleks seda pisarat vaja on?" küsis ingel.
"See on rõõmu jaoks, aga ka kurbuse jaoks, see on pettumuse jaoks, aga ka uhkusetunde jaoks."
"Sa oled geenius," ütles ingel.
"Oh!" ohkas Jumal, "Aga seda ma sinna ei pannudki!"
Seda kõike silmas pidades mõistame ehk paremini ka proua Sebedeust, Jeesuse jüngrite Jakoobuse ja Johannese ema, kellest on kirjutatud Mat.20,20-23: "Siis astus Sebedeuse poegade ema Tema juurde ühes oma poegadega, kummardas ja palus Talt midagi. Aga Ta ütles naisele: "Mida sa tahad?" Tema ütles Temale: "Ütle, et need mu kaks poega istuksid üks Su paremale ja teine Su vasakule käele Sinu kuningriigis!" Aga Jeesus vastas ning ütles: "Te ei tea, mida te palute! Kas te võite juua seda karikat, mis minul tuleb juua?" Nad ütlesid talle: "Jah, võime!" Tema ütles neile: "Minu karika te küll joote, aga mu paremal ja vasakul käel istuda ei ole minu käes teile anda, vaid kellele mu Isa selle on valmistanud.""
Proua Sebedeus oli teadlik Jeesuse õpetusest oma kuningriigist ja ta uskus seda. Samuti teadis ta, kui lähedal seisid ta pojad Jeesusele. Nad moodustasid 2/3 jüngrite sisemisest ringist, kuhu kuulusid Peetrus Jakoobus ja Johannes. Nii oli ta kindel, et kui Issand rajab oma riigi, saavad nad seal tähtsad ja vastutusrikkad kohad.
Kuid äsja jutustas Jeesus tähendamissõna, mis on ära toodud sama peatüki eelmises osas, mis ilmselt häiris teda ja tegi ta rahutuks. See rääkis isandast, kes palkas vara hommikul töötegijaid oma viinamäele. Nad leppisid kokku ausas palgas ja asusid tööle. Lõuna ajal ja pärast seda ning isegi tund aega enne tööpäeva lõppu palkas isand veelgi töölisi, et kogu töö saaks õhtuks tehtud. Peale tööpäeva lõppu aga maksis peremees kõigile ühesuguse palga. Kõige häirivam oli see, kuidas Jeesus ise kommenteeris seda tähendamissõna – Mat.20,16: "Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks." Tema pojad olid olnud esimeste hulgas, ega nad Tema kuningriigis ometi jää viimasteks! Nad peavad kindlasti saama esimesteks!
Niipea, kui saabus võimalus, pöördus ta otse Jeesuse poole ja "palus teenet," nagu ütleb üks teine tõlge. "Mida sa tahad?" küsis Jeesus. Kummardudes ühes poegadega Jeesuse ette, palus naine: "Ütle, et need mu kaks poega istuksid üks Su paremale ja teine Su vasakule käele Sinu kuningriigis!"
Meil on kerge kritiseerida proua Sebedeust, nagu seda tegid teised jüngrid, kuid kas poleks parem näha mõningaid positiivseid asju selle ema tegevuse juures? Ei mõistnud ju Jeesus teda hukka. Ta ei ajanud teda ära. Ta lihtsalt osutas ema tähelepanu hinnale, mis tuleb maksta nii tähtsatel kohtadel istumise eest, ning ütles, et mitte Tema, vaid Ta Isa otsustab selle, kes seal istuvad.
1. EMA PALUS, ET TA POJAD OLEKSID JEESUSE KUNINGRIIGIS.
Mida head me siis võime leida proua Sebedeuse juures? Kõigepealt seda, et ta tuli Jeesuse juurde palvega, et tema pojad oleksid Jumala riigis. Kas saab olla midagi tähtsamat ema töös, kui püüda kindlustada, et tema lapsed oleksid Jumala riigis?
Paljud emad palvetavad, sest laste kasvatamine pole kerge. Üks isa (James Dobson) kirjutab ajast, mil ta poeg Ryan oli alles tilluke. Tema naisel oli olnud raske päev. Ryan oli haige ja nuttis terve päeva. Ajal, mil ema vahetas lapse mähkmeid, helises telefon ja ema ruttas sellele vastama, olles mitte kinnitanud mähkmed. Just sel hetkel avaldus lapse kõhulahtisus ja toimus midagi vulkaanipurske taolist. Ema puhastas kõik ära ja pakkis lapse hästi-lõhnavaisse mähkmetesse. Seejärel viis ta pisipoja elutuppa ja asus teda toitma. Loksutades teda pisut, et gaasid välja tuleksid, saatis lapse kõht välja kogu oma sisu, kattes sellega nii lapse, ema kui ka diivani, millel ema istus. Isa kirjutab, et kui ta saabus koju, võis ta kõikjal tunda emaduse aroomi! Naine aga nuttis ja purskas mehele välja: "Kas see kõik oli meie abielulepingus?"
Sellised asjad vajutavad ema põlvedele – palvetama, et ta suudaks kõike seda taluda, selle raske ja vastutusrikka tööga hakkama saada. Laste kasvades tuleb uusi probleeme, vahel ka raskusi kommunikatsiooni vallas.
Üks ema andis oma 2-aastasele pojale esimese tõsise ülesande – vaadata oma beebist õe järele pisut aega, kuni ta on ära. Ema suutis vaevu ruumist lahkuda, kui kuulis mütsatust, millele järgnes lapse kibe nutt. Ta kiirustas tuppa tagasi ja leidis, et laps oli kukkunud diivanilt maha ja lebas põrandal. Beebi kõrval istus 2-aastane poiss, vaadates süütult toimuvat.
"Steave, ma palusin ju sul teda vaadata," purskas ema.
"Ma ju vaatasin!" vastas poiss. Ta vaatas, kuidas beebi lamas, vaatas, kuidas ta kukkus, vaatas, kuidas ta nuttis. Ta tegi täpselt seda, mida tal kästi teha!
Ema olla pole kerge. Mõnikord ei leia sa piisavalt taskurätikuid, et kuivatada pisaraid! Mis kasu on sellest, kui sa suudad küll kasvatada lapse suureks, aga pole suutnud teha teda sõbraks Jumalaga, tuua Jeesuse juurde? Mis kasu on sellest, kui nad saavutavad terve maailma, aga kaotavad oma hinge (Mat.16,26)? Proua Sebedeus on meile heaks eeskujuks, tulles oma lastega Jeesuse juurde ja paludes, et neil oleks koht Tema kuningriigis.
2. EMA PALUS, ET TA POJAD LEIAKSID KOHA JEESUSE VAHETUS LÄHEDUSES.
Enamus usklikke emasid on rahul sellega, kui nende lapsed saavad usklikuks ja tulevad kogudusse. Nad on üliõnnelikud, kui nende lapsed kuuluvad Jeesuse järgijate hulka. Kuid proua Sebedeus soovis enamat: ta palus, et tema pojad viibiksid alati Jeesuse vahetus läheduses – Tema paremal ja vasakul käel! Taavet kirjutab oma kuldses laulus – Ps.16,11: "Rõõmu on rohkesti Su palge ees, meeldivaid asju on Su paremas käes alatiseks!" Ja Aasaf laulab – Ps.73,28: "Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!" "Ma jään Su juurde, kus võiks parem olla," laulame meie. "Su ligi tahan olla, mu Õnnistegija!"
3. EMA PALUS, ET TA POJAD OSALEKSID JUMALA RIIGI TÖÖS.
Proua Sebedeus palus mitte ainult seda, et Ta pojad oleksid Jeesuse kuningriigis ja Tema ligi, vaid et nad võtaksid aktiivselt osa ka selle riigi tööst. On palju inimesi, kes rahulduvad teadmisega, et nad "on päästetud", tulles ühest hingamispäevast või pühapäevast teise kirikusse ja võttes sealt vastu õnnistusi – soovimata ise aktiivselt osaleda koguduse töös, s.o. Jumala töös. Kust aga see teenimise vaim alguse saab? Kodust, vanematest, isa ja ema eeskujust, kes mitte ainult ise osalevad Jumala töös, vaid paluvad, et ka nende lapsed seda teeksid.
Proua Sebedeus palus, et tema kaks poega osaleksid aktiivselt Jeesuse kuningriigi töös – isegi kui selleks tuleb neil "juua seda karikat," mida pidi jooma Jeesus. Nad olid valmis ohvriteks, et Jeesuse heaks midagi teha. Seegi on hea eeskuju, mida järgida.
4. EMAL OLID LASTE SUHTES SUURED OOTUSED.
Proua Sebedeusel olid oma laste suhtes suured ootused. Ta ei palunud, et ta pojad saaksid Jeesuse kuningriigis uksehoidjateks! Ta soovis, et nad saaksid Tema esimesteks ministriteks. Kas see oli halb? Kas seda soovida oli vale? Sugugi mitte!
Ma ei ütle, et uksehoidjaid poleks vaja või et see amet oleks alandav. Neid on vaja meie kirikus ja Jumala riigis. Kuid vaja on ka kogudusevanemaid ja vanemdiakoneid, hingamispäevakooli- ja misjoniosakonna juhte, laste- ja noorteosakonna juhte jne. Paulus kirjutab, et "kui keegi püüab koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd" (1.Tim.3,1). Emad teevad hästi, kui nad kasvatavad oma poegadest pastoreid ja koguduse ülevaatajaid! Nad talitavad õigesti, kui nad soovivad ja palvetavad, et nende lapsed teeksid misjonitööd võimalikult kõrgel tasemel, rakendades Jumala teenimiseks oma kõiki talente.
Jumal on väärt meie parimat teenistust ja õndsad on emad, kes oma lapsi selles vaimus kasvatavad. Nii et ärme näe proua Sebedeust isekana vaid hoopis misjonimeelse emana, kes soovis, et tema lapsed saaksid parima ja kõrgeima rakenduse Jumala töös. Olgu ta selles eeskujuks kõigile tänapäeva emadele!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv