Üht asja on veel vaja
12.07.2003 - (1912)

Üks usklik inimene nägi kord unes, et tema juurest läks redel üles taevasse... Ei, ma ei räägi Jaakobist ja tema unenäost, kui ta oli üksi kõrbes. Ma räägin ühe tänapäeva inimese unenäost. Ta nägi, et otse tema juurest läks redel taevasse. Ta asus kohe ronima ülespoole. Ta ronis ja ronis, kuni ulatas vaatama üle taeva ääre, olles ise ikka veel redeli peal. Kui kaunis oli seal kõik! Siis tahtis ta sinna minna, aga kui ta hakkas edasi ronima, purunes redeli viimane pulk — ja ta kukkus alla! Üks samm veel astuda — ja ta oleks olnud päästetud! Taeva õndsuses!

See unenägu meenutab meile üht juhtumit, millest kirjutab evangelist Markus — Mrk.10,17-22: "Ja kui Ta ära läks teele, jooksis keegi Ta juurde, langes põlvili Ta ette ning küsis Temalt: "Hea õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?" Aga Jeesus ütles talle: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal. Käsud sa tead: sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!" Aga ta kostis ja ütles Temale: "Õpetaja seda kõike ma olen pidanud oma noorpõlvest alates!" Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: "Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!" Tema aga jäi murelikuks selle sõna pärast ja läks ära kurva meelega, sest tal oli palju vara."

Siin on tegemist uskliku inimesega, kes on Jumala käsku pidanud oma noorpõlvest alates. Ta on taevale nii lähedal. Jeesus ütleb talle, et ta vajab veel vaid üht asja — ja tal on varandus taevas, kodu taevas, igavene elu taevas! Veel vaid üks samm astuda ja sa oled igavesti päästetud! Sellel mehel jäi see samm astumata. Kui kurb! Ta jätkas oma maist elu "kurva meelega," ütleb Pühakiri.

Kurb on, kui ka meie elus peaks olema see üks asi, mis lahutab meid Jumalast, mis jätab meid välja taevast. Mis võiks olla see üks asi?

Jeesus jutustas kord tähendamissõna — Luk.14,16-24: "Üks inimene tegi suure õhtusöömaaja ja kutsus paljusid. Ja õhtusöömaaja tunnil ta läkitas oma sulase kutsutuile ütlema: tulge, sest kõik on juba valmis! Ja nad hakkasid endid kõik ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: ma olen ostnud põllu ja pean välja minema seda vaatama; ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: ma olen võtnud naise ega saa sellepärast tulla! Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis vihastus kojaisand ja ütles oma sulasele: mine kohe välja linna laiadele tänavatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutud ja pimedad! Ja sulane ütles: isand, see on tehtud, nõnda nagu sa käskisid; aga veel on ruumi! Ja isand ütles sulasele: mine välja teede peale ja aedade äärde ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks! Sest ma ütlen teile, et ükski neist kutsutud meestest ei saa maitsta mu õhtusöömaaega!"

Selleks üheks asjaks, mis võib jätta meid välja taevast, võib olla ükskõik milline kaduv maine asi, kui see osutub meile tähtsamaks kui Jumal. Oma eluga me näitame, mis või kes on meile kõige tähtsam.

Jah, meie usuelu redel võib olla üsna korralik, peaaegu täiuslik, kuid kui sel on üksainuski mäda pulk, ei õnnestu meil jõuda meie usu eesmärgile — Jumala juurde taevasse. Selleks ei pea puuduma palju. Piisab, kui jääb puudu ühestki asjast! Rumalatel neitsitel puudus ka vaid üks asi — õli astjais: Püha Vaim südames. Ja selle ühe asja puudumise pärast jäid nad välja ukse taha!

Sellele mõeldes on meil täna eriline rõõm neist inimestest, kes lasksid end täna ristida. Nad ei soovinud, et selle ühe sammu astumata jätmine lahutaks neid Jumalast! Ma olen kindel, et kui Jumal peaks neile veel mingi kristlase kohuse ilmutama, on nad valmis ka seda täitma! Ja ma tahan loota seda meie kõigi suhtes. Miks peaks üks asi lahutama meid taevast? Jeesus soovib esitada oma Isale rahvast, kellel ei ole "laiku ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu" (Ef.5,27). Võttes vastu Jumala armu ja elades selles armus päev-päevalt, elades sõpruses Jumalaga päev-päevalt, ei tarvitse meil puududa ühtegi asja, mis on vajalikud taevariiki saamiseks.

Ja kui keegi näeb oma elus seda "üht asja," siis ärgem väsigem palvetamast selle "ühe asja" pärast seni, kuni seda enam ei ole meie ja Jumala vahel. Ärgu olgu meie ja Jumala vahel midagi muud kui usk, lootus ja armastus!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv