Võta aega armastada!
12.09.2009 - (1709)

Luk.10,27: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast."
Jumal on suur. Jumal on võimas. Jumal on hea. Jumal on armastus. Kuidas saame me Teda mitte aukartuses imetleda ja kogu südamest armastada?!
Ühel hilisõhtul kõndisin ma oma aias. Oli vaikne ja taevas oli selge. Paistsid tähed – kuid mitte nii kirkalt, nagu ma mäletan neid lapsepõlves maakodus säravat. Tundub, et Saatan teeb kõik, et inimesed ei näeks nii kirkalt Jumala au. Selleks kogub ta inimesed linnadesse ja laseb seal läita nii palju igasuguseid tulesid, et need summutaksid täielikult tähtede sära. Inimesed näevad vaid nende endi tehtud ja läidetud tänava- ja eriti igasuguste lõbustusasutuste reklaamtulesid, mitte aga taevas vilkuvaid tulukesi, otsekui meie suure Isa silmi.
Siiski väikeses Pärnus ja eriti kesklinnast eemal ei suuda inimeste läidetud kunstlik valgus matta täielikult Jumala kirkate tähtede sära ja nii vaatasin ma ka sel hilisõhtul mõtlikult taevasse ja südamesse tulid laulu sõnad: "Kaugel, kõrges, tähte taga on mu hinge kodumaa. Oh, kuis igatsen ma väga, et saaks sinna elama!"
Selliselt taevasse vaadates märkasin äkki, et üks täht liigub – ja vilgub ka kuidagi teistmoodi kui teised tähed. Peagi kuulsin ka nõrka mürinat. Muidugi oli see lennuk, mis lendas kusagil 10,000 m kõrgusel, paarisaja inimesega pardal. Milline ime – inimesed liiguvad 10 km kõrgusel kiirusega 1000 km tunnis! Jah, see kinnitab, et elame lõpuajal, sest Tan.12,4 ütles Jumal prohvetile: "Aga sina, Taaniel, pea need sõnad saladuses ja pane raamat pitseriga kinni lõpuajaks! Siis uurivad paljud seda ja arusaamine kasvab!"
"Siis uurivad paljud seda" on tõlgitud konteksti silmas pidades. Otseses tõlkes on seal kirjutatud: "Siis jooksevad paljud millegi poole ja millestki eemale," ehk kiirustavad siia-sinna. Seda on mõistetud kui Pühakirja, eriti (Taanieli) prohvetikuulutuste kiiret, elavat uurimist, kuid pole kahtlust, et sellest ajast on uuritud kõiki asju elavalt ja kiiresti! Ja arusaamine ehk teadmised on kasvanud nii Piibli tõdedest kui ka Jumala loodusseadustest. See on kindel lõpuaja märk ja teatab meile, et varsti ütleb Jumal oma viimase sõna ja päästab meid siit patusest maailmast!
Kui mõelda veel sellele arhailisele Lähis-Ida väljendile "Siis jooksevad paljud millegi poole ja millestki eemale," siis on see üsna ilmekas pilt kaasajast, kas pole? Esiteks – kogu elu ja tegevus toimub "joostes", kiirustades. Kõigil tundub kogu aeg olevat kiire! Autoga püütakse ka sõita kas või pisutki kiiremini, kui lubavad liikluseeskirjad. Ikka teisest mööda, kuigi teine sõidab maksimaalse lubatud kiirusega! Kohe ei saa teise järel sõita, tuleb mööda minna! Ja nii tuleb teisest mööda minna ka teadmistes, edukuses, karjääris, jõukuses. Käib kogu aeg üks võistlemine, kiirustamine. Kiireimad võidavad – spordis, teaduses, majanduses, elus üldse.
Ühed "jooksevad" millegi poole – teadmiste, edu, rikkuse, õnne poole; teised "jooksevad" millestki eemale. Kahju on vaadata, kuidas inimesed jooksevad Jumalast eemale! Nad püüavad joosta eemale vastutusest! Aga see on tühi püüe. Jumal on olemas ja kõik peavad kord seisma Tema "kohtujärje ees!" (2.Kor.5,10).
Rääkides "arusaamise kasvust," mida ennustab ka Taanieli raamat, siis, muidugi, on kõigepealt mõeldud arusaamise suurenemist Jumala tõest! See arusaamine on tõepoolest suurenenud, kuid, kahjuks, paljud, lausa enamus ei soovi oma tõekspidamisi muuta! Meil lasub tõsine vastutus elada selle valguse järgi, mis meile on Jumala Sõnast paistnud. Ja lasta sel valgusel paista ka teistele.
Kuid teadmised ja arusaamine on kasvanud igal alal. Ja kasvab järjest kiiremas tempos. Ja kõik ikka selleks, et rohkem aega võita, sest aega on nii vähe. Autoga ja lennukiga saab kiiremini ühest punktist teise, telefoniga saab kiiremini teate edasi anda, Internetiga saab informatsiooni kiiremini kätte, kõigi nende mehaaniliste ja elektrooniliste kodumasinatega saavad kodutööd kiiremini tehtud. Võimsate tööriistadega saavad kõik tööd kiiremini tehtud. Kuid aega on ikka vähe! Järjest vähemaks jääb! Järjest enam kuuleme vastust: "Mul pole aega! Mul on kiire!"
Kui kiiresti saab tänapäeval toimetada patsiendi ükskõik millisesse maailma haiglasse! Kui kiiresti või kohale jõuda eriarst! Kuid sellest kiirusest ei piisa. On vaja osutada abi veelgi kiiremini! Nüüd töötatakse selle kallal, et kirurg saaks opereerida oma patsienti ka 20 tuhande km kauguselt – roboti abil! Maailma eri paigus elavad eriarstid võivad koguneda iga hetk videokonverentsile ja lahendada koos keerulisi küsimusi. Kuid ikka on kiire. Ikka on aega vähe.
Viimasel ajal tunduvad kaugused palju lühemad, kuid ka aastad tunduvad olevat lühemad, kuud tunduvad olevat lühemad, nädalad tunduvad olevat lühemad, päevad tunduvad olevat lühemad, tunnid tunduvad olevat lühemad. Aeg lendab! Aina on kiire. "Aeg on raha," öeldakse Läänes; nüüd elame ka meie Läänes! Kõike mõõdetakse rahas, ka aega. Ja kuna raha on alati vähe, siis on ka aega alati vähe. Tuleb ju iga hetk kasutada raha teenimiseks!
See meenutab mulle lugu ühest noorest isast, kes armastas oma perekonda väga ja püüdis teha kõik, et tema armsatel ei oleks millestki puudust. Nii rügas ta pikad päevad teha rasket tööd ega puhanud isegi puhkuse ajal, sest nii sai teenida rohkem raha. Iga hetk, kui firma teda vajas, oli ta kohal.
Ühel õhtul jõudis ta koju natuke varem, kella seitsmeks, mil laps polnud veel läinud magama. Vajunud väsinult tugitooli, püüdis ta teha korralikult ärateenitud väikese uinaku. Ta oli just silmad sulgenud, kui tundis õrna puudutust oma käel. See oli ta 6-aastane tütar, kes ütles: "Issi, issi!"
"Mis on, kallis," ütles isa end sirgu ajades.
"Issi," küsis laps, "kui palju raha sa teenid ühes tunnis?"
Isa pidas seda lapse suust veidraks küsimuseks, kuid soovides tõsiselt veidi puhata, vastas ta kiiresti: "Ma teenin umbes 20 dollarit tunnis."
Väike tüdruk näis vastusega rahul olevat ja läks ära. Isa lasi end taas lõdvaks ning püüdis jätkata uinakut. Kuid mõni minut hiljem tundis ta jälle, et keegi puudutas ta kätt. Avanud silmad, nägi ta taas enda ees oma väikest silmatera. Nüüd oli ta veidi pahane ja küsis väikese karmusega hääles: "Mis viga, lapsuke?"
Tüdruk küsis: "Issi, kas sa laenaksid mulle üheksa dollarit?"
Teades, et tütar oli kogumas raha uue nuku ostmiseks, ja soovides talle rõõmu valmistada – ning ise rahu saada – andis ta talle soovitud 9 dollarit. Laps naeratas ja jooksis tagasi oma tuppa. Veelkord sirutas mees end välja oma tugitoolis ja sulges silmad, kuid ainult selleks, et juba mõne minuti pärast tunda jällegi nõrka puudutust oma käel. Vihane, et tal ei lasta üldse puhata, avas ta silmad ja nägi taas oma väikest Saarat seismas enda ees, hoides ühes käes pundart kortsus 1-dollarilisi ja teises palju peenraha. Asetanud raha isa sülle, ütles ta sõnad, mis põletasid kui tuli isa südant: "Issi, palun, müü mulle ühe tunni oma aega!"
Isa mõistis, et tema väike tütar ei soovinud ega vajanud parimaid riideid, kõige uhkemat maja või kõige kallimaid mänguasju. Ta soovis ja vajas nii väga isa! Ta soovis ja vajas suhet, suhtlemist, osadust.
Hea, kosutava suhte väljaarendamiseks tuleb meil investeerida aega ja jõupingutusi. "Kui ma leian aega, siis ma..." kõlab sama hästi kui: "Kui ma leian raha, siis ma..." Kust me seda raha ikka leiame? Kui me loodame raha leidmisele, siis pole meil seda kunagi! Kui me loodame aja leidmisele, siis pole meil seda kunagi! Meil tuleb tähtsateks asjadeks lihtsalt aega võtta – eraldada see oma 24-tunnisest ööpäevast ja 7-päevasest nädalast. Kui me otsustame pidada hingamispäeva siis, kui me selleks aega leiame, siis võime olla kindlad, et meie hingamispäeva pühitsemisest ei tule midagi välja! Meil tuleb selleks aega võtta, jättes mõned vähem tähtsad asjad tegemata.
Raha eest saab osta selles maailmas palju asju, kuid mitte kõike – näiteks armastust ja aega. See oli vist üks Inglismaa kuninganna kaua aega tagasi, kes ütles oma surivoodil: "Ma annan oma kuningriigi, kui te annate mulle veel pisut aega!"
Meie aeg siin väikesel planeedil on väga lühike. Jagagem seda nii palju kui võimalik oma armsatega ja, muidugi, kõige armsamaga – Jumalaga! Mõelge sellele väikesele tüdrukule; ma usun, et tema ja meie Taevane Isa tunnevad ühtemoodi! Nad vajavad meid, meiega suhtlemist. Nad armastavad meid ja vajavad meie armastust!
Joostes ja kiirustades, püüdes teha ja saavutada ikka rohkem ja rohkem, jääb ligimene ja eriti Jumal järjest kaugemale meie agenda lõppu – kui aega üle jääb! Aga teadke, et meil ei saa olla õnnistavat ja päästvat suhet oma Lunastajaga, kui me ei pühenda Talle oma "kallist" aega, kvaliteetset aega. Sama kehtib ka meie suhetes ligimesega. "Kui mul aega üle jääb" mentaliteet ühte tähendusrikast suhet ülal ei hoia!
Kui tähtis on VÕTTA AEGA Jumala jaoks, nagu ka oma ligimeste jaoks? Eks sellele vasta kõige paremini meie sissejuhatuseks loetud kirjakoht Luk.10,27: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast." Kuidas me saame Jumalat selliselt jäägitult armastada, võtmata Tema jaoks aega? Armastus on tegu. Tegu aga nõuab aega, meie parimat aega, planeeritud aega, selleks eraldatud aega.
Paljud peavad Jumalaga aja veetmist aja raiskamiseks; nad lähevad kirikusse oma kohust täitma. Ma usun, et see ei käi meie kohta. Kuid ma kardan, et nii mõnelgi meist on siiski kiusatus vahel nii mõelda. Mis ma sinna jälle lähen; mul kodus targematki teha? Aga Jumal ootab sind sinna. Ta tahab seal sinuga kohtuda. Ta armastab sind ja igatseb su järele. Me ütleme, et võime Temaga ka kodus kohtuda. Kuid kas me kasutame selle aja, mis me kirikust puudume, kodus Jumalaga olemiseks. Vaevalt küll.
Me tihti räägime, et Jumalaga ollakse osaduses Piibli lugemise ja palve kaudu. Kuid ärme unusta, et on teisigi võimalusi Tema armastust kogeda ja Talle armastust avaldada, nagu näiteks Tema laste teenimine. Kuid ühele sellisele võimalusele osutasin ma selle jutluse alguses. Jumalal on peale Piibli veel teine raamat, millega Ta on ennast meile ilmutanud – looduseraamat. Ta kõneleb ka selle kaudu – veel tänagi! Paulus kirjutas Rooma kristlastele – Rom.1,20: "Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, Tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda."
Keegi ei saa öelda, et ta ei tea Jumalast midagi, kui ta on kas või peatunud, et "nuusutada roose"! Jumal räägib meiega tuule kohinas ja äikese mürinas, linnulaulus ja oja vulinas. Jumal pilgutab meile silma öistes vilkuvates tähtedes ja hellitab meie põski päevases soojas päikesepaistes. Võta vaid aega seda näha! Võta aega armastada ja kogeda armastust!
Jumal üritab püüda meie tähelepanu mitmel viisil, kuid, nagu ütleb Paulus 2.Kor.4:4, "selle maailma jumal on teinud sõgedaks" uskmatute meeled, "et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus." Saatan täidab kogu meie elu igasuguste maiste asjadega, et meil oleks alati kiire ja me ei paneks tähele Jeesuse kutset – Mat.11,28-30: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!"
Teadmised ja tarkus on kasvanud, kiiresti kasvanud, ja see tarkus ja need teadmised pole üldjoontes halvad – KUI ei unustata, mida ütleb Pühakiri Õps.9,10: "Jehoova kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama tundmine on mõistus!" See tarkus ehk ei taga kiiremat ligipääsu Internetile, kuid see tagab kiire ja piiramatu ligipääsu armutroonile, kus istub meie Looja ja Lunastaja, kes soovib meiega veeta oma hinnalist aega. Küsimus on, kas meie soovime veeta oma hinnalist aega Temaga. Küsimus on, kas me armastame Teda?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv