|
Väärt on Tall!
12.11.2011 - (1290)
Tänane sissejuhatav kirjakoht viib meid vaimus taevasse, otse Jumala troonisaali, kus meile avaneb imeline stseen – Ilm.5,1-14: "Ja ma nägin selle paremas käes, kes istus aujärjel, rullraamatut, täis kirjutatud seestpoolt ja väljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga. Ja ma nägin vägevat inglit; see kuulutas suure häälega: "Kes on vääriline avama seda raamatut ja lahti võtma selle pitsereid?" Ja ükski ei võinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse. Ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.
Ja üks vanemaist ütles mulle: "Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et Tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!" Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, kes oli otsekui tapetud; ja Tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse Vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale. Ja Ta tuli ja võttis raamatu selle paremast käest, kes istus aujärjel. Ja kui Ta oli võtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaühel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pühade palved. Ja nad laulsid uut laulu ning ütlesid: "Sina oled väärt võtma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest Sina oled olnud tapetud ja oled oma verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal."
Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält aujärje ja olendite ja vanemate ümbert; ja nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. Ja need ütlesid suure häälega: "Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!" Ja kõike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja kõike, mis nendes on, kuulsin ma ütlevat: "Sellele, kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajastuteni!" Ja need neli olendit ütlesid: "Aamen!" Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid."
Ma usun, et sellise stseeni ettekujutamine erutab meid kõiki ja äratab meis aukartust. Siin on Maailmade Valitseja, Kõikväeline Jumal istumas oma troonil. Teda ümbritsevad vanemad, inglid ja teised imelised olevused. Kui palju neid seal on? "Kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat." Suudate te ette kujutada seda hulka? See on nagu pühade olevuste meri, mille lõppu pole näha! Võrratult suurem Eesti üldlaulupeole kogunenud rahvahulgast. Ja nad laulavad kõik koos kiitust Jumalale ja Tallele!
Selle stseeni kangelane on kahtlematult "lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur" – Tall, "kes oli otsekui tapetud." Üksi Tema on vääriline või ka suuteline avama Jumala käes oleva salapärase raamatu, mis on kinni pitseeritud seitsme pitseriga.
Me ei hakka täna nuputama, mis oli või on seal raamatus konkreetselt kirjas. Meie tänane sõnum on: üksi Tall võib avada ja on suuteline avama kõik Jumala raamatud, kaasa arvatud Raamatute Raamatu, Piibli! Ja miks Ta võib seda teha? Miks Ta suudab seda? Sest Ta "on võitnud," kuulutab üks vanemaist. Ta on võitnud sõja, mida Saatan alustas Jumala vastu, tuues Jumalale võidu. Ta on olnud "tapetud" ning on "oma verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest," lisab kõigist vanemaist ja pühist olevusist koosnev ühendkoor.
Me ei pea selleks olema teoloogid, et mõista, kes on see Tall – "maailma algusest tapetud Tall" (Ilm.13,8). See on meie Päästja Jeesus Kristus. Tema avas selle salapärase suurest võitlusest Jumala ja Saatana vahel kõneleva seitsme pitseriga pitseeritud raamatu. Ja nagu juba mainitud, on Tema see, kes avab kõik Jumala raamatud ja enamgi veel. On palju asju, mis jääksid igavesti saladuseks, kinni pitseerituks, kui ei oleks Jeesust, Jumala Talle, kes tuli taevast Maa peale ja ohverdas oma elu meie eest, lunastades meid pattudest. Täna mainigem neist nelja.
1. PITSEERITUD PIIBEL. Kes suudaks mõista Piiblit ilma Jumala Tallelt paistva valguseta? See, mis sündis Kolgatal, annab tähenduse kõigele, mis on Piiblisse kirjutatud enne ja pärast seda sündmust!
Vaadake näiteks Vana Testamenti. Kui me loeksime esimese Moosese raamatust kuni Malakia raamatuni ilma vähimagi teadmiseta Jeesusest ja Tema poolt valmistatud lunastusest, kui palju me siis mõistaksime loetut? Ilmselt sama palju või õigemini sama vähe kui iga teist antiikset raamatut, mis koosneb tavalistest ja ebatavalistest juttudest, millest keegi ei tea, on need tõestisündinud lood või legendid. Aga vähemalt prohvetlikud raamatud ja pühamuteenistus jääksid täiesti arusaamatuiks.
Jeesuse sünni, elu, surma, ülestõusmise, taevamineku, ülempreesterliku teenistuse ja tagasituleku valgel aga muutuvad elavaks ja arusaadavaks mitte ainult prohvetikuulutused ja pühamuteenistus, vaid isegi kõige tavalisemaina näivad sündmused, inimesed ja nende kogemused.
Keda huvitaks Vana Testament, kui poleks Jeesust? Vast ainult juute, kuid ka neile jääks see pitseeritud raamatuks, mida nad ei mõistaks kunagi, nagu nad pole seda tänapäevani mõistnud – ilma Jeesuseta!
Me võime julguse ja ilma vähimagi liialduseta öelda, et me mõistame Piibli Vana Testamenti tänu sellele, et Tapetud Tall murdis lahti selle pitserid. Siin on rohked prohvetikuulutused, mis täitusid Jeesuses. Kogu templiteenistus osutas Jeesuse tööle meie Päästjana. Tänu Jeesusele me mõistame, kuidas Jumal taastab meile kord kaotatud paradiisi.
Ja muidugi, mis oleks Uus Testament ilma Tapetud Talleta! Kolgata sündmused olid vajalikud isegi nende meeste silmade avamiseks, kes olid elanud ja käinud Jeesusega iga päev kolm ja pool aastat! Nii võime tõesti öelda, et Jeesus võttis oma ohvrisurmaga pitserid Jumala Sõnalt, tehes selle meile loogiliseks ja arusaadavaks ja mõttekaks ja kalliks. Jeesus on Piibli võti.
2. PITSEERITUD LOODUS. Loodus on teine Jumala raamat. Vahel arvatakse, et see on arusaadav kõigile, kuid tegelikult on ka see täis saladusi, mis on mõistetavad alles Jumala Tallele vaadates.
Jeesus on Looja. Paulus kirjutab Kol.1,16.17, et "Tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse [ehk Temale]; ja Tema ise on enne kõiki, ja kõik püsivad koos Tema sees." Jättes loodusest välja Looja, jääb loodus inimestele paljuski kinnipitseerituks.
Näiteks ütles Jeesus ühes võrdumis: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!" (Joh.12,24). Või meenutagem Iiobi mõtisklusi – Iob.14,7-10: "Sest puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu! Kuigi ta juur maa sees kõduneb ja känd mullas sureb, ta hakkab veehõngust haljendama ja võsusid ajama otsekui istik! Aga kui mees sureb ja kaob, kui inimene hinge heidab — kus on ta siis?" Või lugegem kas või Piibli algusest sellest, miks maa kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ning miks naised peavad taluma sünnitamise ajal valu.
Neil ja paljudel teistel looduse õppetundidel on mõte vaid headuse ja kurjuse vahelise suure võitluse valguses, mille keskmes on Jumala Talle, Jeesuse Kristuse ohvrisurm. Jeesus on avanud pitserid looduseraamatult.
3. PITSEERITUD AJALUGU. Miks on ajaloolised sündmused toimunud just nii, nagu need on toimunud? Miks on ühed riigid langenud ja teised tõusnud, et seejärel samuti langeda? Ajalugu mõistavad ühed inimesed ühtmoodi ja teised teistmoodi ning paljusid sündmusi ja asju ei mõista keegi – seni, kui neilt ei võta pitseri Jumala Tall, Jeesus, meie Looja ja Lunastaja.
See, mis juhtus Johannese ajal ja mis nüüdseks on kauge ajalugu, on mõistetav ainult tänu Jeesusele, kes on võtnud neilt sündmustelt pitseri. Johannes pagendati kaugele Patmose saarele, teised apostlid surid märtrisurma. Kogudust kiusati kibedalt taga. Tuhanded kristlased saadeti areenile, kus neid neelasid lõvid või tuleleegid. Miks? Miks näis kurjus võidutsevat? Miks lubas Jumal sellist ebaõiglust?
Kuid ka kõik see, mis on tänapäeval sündinud on ju ajalugu! Ja me seisame samade küsimuste ees. Me kuuleme või loeme uudistest, kuidas tuhanded inimesed surevad rahutustes ja erinevates õnnetustes, ning küsime: Miks? Me kuuleme nälgivatest lastest ja küsime: Miks? Me kuuleme kurjuse tegudest ega mõista, miks lubatakse seda kõike sündida.
Alles siis, kui me Kolgata ristil tapetud Talle valguses näeme patu kohutavat olemust, hakkame mõistma, mis on toimunud ja miks on nii läinud. Kui me näeme Jeesust verises surmavõitluses Saatanaga, mõistame, et keegi ei saa selles jääda erapooletuks; kõik osalevad selles. Küsimus on ainult: kelle poolel?
Õnneks osutab Jeesuse saavutatud võit sellele, et kannatustele ja surmale tuleb kord lõpp. Jumal juhib ajalugu kindlas suunas – Jumala igavese õiguse, armastuse ja rahu riigi rajamise suunas. Tänu tapetud Tallele on kõigil ajaloosündmustel tähendus ja mõte. Tema on ajaloo lahti pitseerinud. Me teame, et midagi pole toimunud juhuslikult ega toimu ka tulevikus juhuslikult.
4. PITSEERITUD SINU JA MINU ELU. Kes meist mõistab oma elu, kui seda ei ava Jumala Tall? Kuidas me saime siia maailma? Miks me oleme siin? Mis meist saab? Kuhu me läheme? Need ja paljud teised küsimused jäävad meile kinnipitseerituiks seni, kui need pitserid avab Jeesus.
Me teeme vahel näo, et mõistame kõik ja oleme rahul oma eluga. Kuid sisimas südames võitleme me kõik mõnede väga tõsiste küsimustega ning püüame mõista mõningaid saladusi. Miks ei sündinud ma mõnda jõukasse perekonda? Miks on mu elu kulgenud nii? Miks pidi just mulle juhtuma see õnnetus? Miks sain ma sellise abikaasa? Miks käituvad mu lapsed nii? Miks ei järgi nad mu õpetusi? Miks sain ma nii madalalt tasustatud töökoha? Miks vallandati just mind? Miks on minul nii kehv tervis? Mõni imestab isegi: Miks ei ole minule antud uskuda nii, nagu mõnele teisele inimesele?
Tuhanded küsimused ja asjad, mida me ei mõista, mis kõik on meie eest varjatud otsekui seitsme pitseriga. Kes need meile avaks? Kas on üldse kedagi, kes annaks neile küsimustele ammendava vastuse?
Seda suudab teha ainult Jeesus, kes on meie eest surnud ja kel on plaan meie jaoks. Tema võib selgitada meile, kui mitte nüüd, siis vähemalt ükskord igavikus, miks oli tarvis, et meie elu kulges just nii, miks me pidime kannatama, uskuma ja lootma. Jah, paljusid asju hakkame me, tänu Jeesusele, mõistma juba nüüd, kuid lõpliku vastuse kõigile küsimustele saame Jumala riigis.
Patuste inimestena ei näe me asju nii, nagu näeb neid Jumal. Paulus kirjutab, et "nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist" (1.Kor.13,12), kuid ükskord näeme me asju nii, nagu Jumal neid näeb, ja mõistame nii, nagu Jumal neid mõistab. Aga tänu tapetud Tallele, mõistame me juba praegu nii palju, kui meil on tarvis mõista – mõistame neid asju, millelt Tema on pitserid ära võtnud. Ja olgem selle eest Talle tänulikud! Ta on väärt ka meie kiitust, tänu ja austust!
Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus
Nädala sõna arhiiv
|
|