Rõõmus süda
14.01.2012 - (1329)

Täna mõtiskleme rõõmsa südame üle, teades, et meie emotsioonidel on meile tohutu mõju – mitte ainult meie enesetundele antud hetkel, vaid ka meie kehale ja tervisele kaugemas perspektiivis.
Kuningas Saalomon ütleb selle vast kõige paremini välja, kui ta kirjutab Õps.17,22: "Rõõmus süda valmistab ihule mõnu, aga rusukspekstud vaim kuivatab luudki!"
Emotsioonid võivad panna meie südame kloppima. Emotsioonid võivad võtta meilt söögiisu. Emotsioonid võivad panna meid higistama. Emotsioonid võivad vallandada meie pisarad. Emotsioonid suudavad panna meid isegi värisema. Emotsioonide mõjul võib meie nägu muutuda hirmust valgeks, piinlikkusest punakaks, vihast tulipunaseks, iiveldusest aga roheliseks! Meie emotsioonid tõesti mõjutavad meid füüsiliselt.
Heaks näiteks võib tuua Ameerika poliitilise ajakirjaniku ja rahu eest võitleja Norman Cousins'i imelise paranemise arstide poolt parandamatuks kuulutatud haigusest. Te võite sellest lähemalt lugeda Internetist. Ta oli valudega voodis ja arstid ei andnud mingit paranemislootust. Norman võttis ravimise enda kätte, kasutades selleks vaid rohket C-vitamiini ja... "naeruteraapiat." Perekond ostis filmiprojektori ja rentis kõik saadaolevad koomilised filmid. Iga kord, kui valu ei andnud rahu, pani ta käima mõne lõbusa filmi ja naeris seda vaadates vappumiseni – ning valu taandus paariks tunniks. Siis käivitas ta jälle filmiprojektori. Selliselt tegutsedes taandus valu lõpuks täielikult ja arstid ei leidnud raskest haigusest enam jälgegi!
Soovides oma kogemust jagada teistega, liitus ta California Ülikooli Meditsiinikooliga, kus ta uuris inimese emotsioonide biokeemiat ja juurutas uue õppeaine: "psühhoneuro-immunoloogia." Ajakirjanduses kirjutati tema tööst: "Cousins'i ja tema kaaslaste poolt hoolikalt korraldatud katsed näitavad, et sa võid vaid oma meeleolu kontrollides mõjutada oma kehatemperatuuri, vererõhku ja verekeemiat juba mõne minutiga." Artikkel jätkus: "On tõestatud, et vähihaiged – vabastatud depressioonist – võivad aktiveerida oma immuunsüsteemi vähivastase tegevuse." "Inimkeha," kinnitas Cousins, "on palju tugevam, kui inimesi on pandud uskuma. Tugev soov elada, koos teiste positiivsete emotsioonidega – usu, armastuse, sihikindluse, otsusekindluse ja huumoriga – turgutavad tagant haigustega võitlevaid immuunsüsteemi rakke."
Nii näeme, et Saalomoni õpetussõna räägib õigust. Rõõmus süda, positiivsed emotsioonid, on tõepoolest hea arstim, aga rusukspekstud vaim, negatiivsed emotsioonid, laastavad su keha; sa muutud vanaks ja väsinuks – inimeseks, kellega keegi ei taha koos olla. See tähendab, kõigele tipuks, sa kaotad ka veel sõbrad!
Mõelge sellele. Milliste inimestega meile meeldib suhelda? Kas süngete inimestega, kes käivad ringi morni näoga? Kas inimestega, kes näevad vaid halbu asju selles maailmas? Ma külastasin üht vana koguduseliiget. Vestlus temaga osutus põhiliselt ühepoolseks, sest ta vaikis enamuse ajast, elustudes vaid korraks siis, kui ma mainisin ülekohut selles maailmas. "Jah, palju on ülekohut," ohkas ta ja vaikis edasi, kui ma viisin jutu teiste asjade peale. Näis, et ta ei suutnud mõelda muule kui ülekohtule. Soovides selles veenduda, mainisin ma jutu sees veelkord ülekohut ja jälle ta otsekui elustus, kinnitades: "Jah, ülekohut on palju!" Ta ei suutnud vabastada oma mõtteid sellest, et talle oli tehtud ülekohut. Pole vaja vist lisada, et ta tundis end väga räbalalt ja jõuetult ning ootas surma.
Kas mulle meeldis see kohtumine? Kas ma oleksin soovinud temaga tihemini suhelda? Ei! Ütlen ausalt: Ei. Jah, oli hea meel, et olin täitnud oma kristliku kohuse ja teda külastanud ning püüdnud tema usku kinnitada, kuid mingit soovi temaga kauem koos viibida mul polnud. Palju meelsamini külastan ma inimest ja veedan aega inimesega, kel on naeratus näol ja rõõm südames, kes näeb ilusaid asju, mõtleb nendele ja räägib neist, kes ei kurda aina oma halva tervise ja maailma kurjuse üle.
Mõni võib mõelda: mis sul viga rääkida rõõmust, kui sul läheb kõik hästi. Aga minu elus läheb kõik halvasti. Kuidas saab minu süda olla täidetud rõõmuga?
Lubage mul nimetada seekord vaid kolme asja – kolme põhjust rõõmustamiseks. Mõelge neile tihemini ja ma usun, et need võivad muuta teie enesetunde palju paremaks – aga seeläbi paremaks ka teie tervise ja üldse teie elu.
1. MEID ON PÄÄSTETUD.
Kristlastena oleme me kogenud suurt päästmist. Piibel õpetab, et Jumal armastas meid juba siis, kui me olime alles patused. Ta saatis oma Poja Jeesuse surema ristil meie pattude pärast, kandma karistust meie asemel, et anda meile armu; veel enam – igavese elu, kui me oma patte kahetseme, Jeesuse oma elu Issandaks vastu võtame ja edaspidi Talle kuuletume.
Kas see pole rõõmusõnum? See on evangeelium, mis tõlkes tähendab "hea uudis". Kas hea uudis ei peaks tegema meid rõõmsaks? Jah, meil on palju põhjust rõõmustamiseks, olenemata raskustest meie praeguses elus. Raskused mööduvad aga Jumala tõotus anda meile igavene elu jääb ja see täitub! Seda õpetab Pühakiri, mis on seisnud kindlana kui tuletorn, näidates meile teed õnnemaale. Rõõmustagu see meie südant! Ja see teebki seda, kui me sellele tihemini mõtleme. Aga miks mitte mõelda sellele alati! Miks mitte rõõmustada oma südant iga päev Jumala tõotuste meeldetuletamisega, lugedes Piiblit?
Mulle meeldib lugu mereväeohvitserist, kes edutati sõjalaeva kapteniks. Seistes uhkelt esimest päeva kaptenisillal, nautis ta korralduste andmist meeskonnale, kes kibekiirelt ja tõrkumatult need täitis. Veel hilja õhtul seisis ta uhkelt oma postil ja jagas käsklusi.
Seal niiviisi seistes märkas ta üht valgust, üht tuld otse nende kursil. Ja see tuli tuli tasapisi aina lähemale. Otsekohe andis vastne kapten korralduse signaliseerijale: "Teata sellele valgusekandjale, et ta muudaks oma kurssi 10 kraadi lõunasse."
Sidemees täitis korralduse. Aga vastuseks tuli sõnum: "Muutke teie oma kurssi 10 kraadi põhja."
Kapten sai vihaseks. Ja rõhudes oma auastmele, kamandas ta: "Teata sellele jultunule: Mina olen kapten ja käsin sellel valgusekandjal, kes ta ka poleks, muuta oma kurssi 10 kraadi lõunasse!"
Vastuseks tuli sõnum: "Mina olen 3. klassi madrus; muutke oma kurssi 10 kraadi põhja!"
See ajas kapteni lausa marru ja ta käskis saata sõnumi: "Otsemaid muuda oma kurssi 10 kraadi lõunasse, sest mina olen lahingulaev ja võin su uputada!"
Vastuseks saabus sõnum: "Muutke oma kurssi 10 kraadi põhja, sest mina olen majakas ja seisan kindlalt kaljul!"
Ei muuda kurssi majakas ja nii ei muuda oma kurssi ka Jumala Sõna kui valgus, mis paistab meie eluteel. See on alati sama; see püsib alati oma kohal; meie peame muutma oma kurssi, kui me ei taha selle vastu puruneda! Ja see Sõna ütleb, et kui me oleme võtnud vastu Jeesuse oma Päästjaks ja Issandaks, oleme me vabastatud patu köidikuist ja saanud Jumalalt igavese elu. See on esimene suur põhjus omada tõelist rõõmu südames. Ja rõõmus süda valmistab mõnu kogu ihule ning tuleb terviseks!
2. MEIL ON TEHA TÄHTIS TÖÖ.
Peale teadmise, et Jumal armastab meid ja on meid päästnud ning pakub meile helget tulevikku ja lootust, on parimaks arstimiks depressiooni vastu millegi tähtsa, vajaliku ja huvitava tegemine. Mida suurem on töö, seda parem, sest seda enam hõivatud me oleme ega ole meil aega nukrutsemiseks. Kõik tööd on head ja valmistavad ehtsat töörõõmu. Aga eriti tõhusalt mõjub teiste aitamine. Teiste probleemide lahendamine aitab meil unustada omi probleeme või vähemalt näha neid väiksematena.
Me oleme kuulnud ja lugenud misjonäridest, kes on läinud kõikjale maailma, et kuulutada evangeeliumi. Oleme saanud teada nende toodud ohvritest, kuidas nad on jätnud oma kodud, perekonnad, sõbrad, et minna kaugele teisi aitama. Kuidas nad on elanud seal puuduses ja talunud raskusi. Me oleme neile kaasa tundnud, otsekui oleks neile juhtunud midagi halba. Kuid, uskuge mind, nemad ise on rõõmsad, et võivad teha midagi kasulikku, mille viljad ulatuvad igavikku.
Prohvet Jesaja kirjutab Jeesuse raskest lunastustööst, kuid lisab Jes.53,11: "Pärast oma hingevaeva saab Ta seda näha [oma töö vilja] ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane Sulane paljusid õigeks, sest Ta kannab nende patusüüd!" Jeesus tundis rõõmu oma loomistööst ja sarnaselt tundis Ta rahuldust ka oma lunastustööst, kui Ta vaatas mõlema vilja, tulemusi.
Sul pole midagi tähtsat teha? Jumal pakub sulle tähtsa töö – kanda evangeeliumi kogu maailma, iga inimeseni. Jeesus andis selle töö juba 2000 aastat tagasi ja see pole ikka veel tehtud. Sina võid aidata seda lõpule viia!
Vana legend räägib sellest, kuidas Jeesus peale oma lunastustööd naaseb taevasse. Talle tuleb vastu ingel Gaabriel ja küsib: "Issand, no kuidas läks?"
Jeesus vastab: "Pole viga, läks korda. Ma teostasin selle, mille pärast mind saadeti. Ma lasin end naelutada ristile ja surin inimeste eest."
Gaabriel küsib: "Aga kas nad ka hindavad seda, mida Sa tegid? Kas nad üldse teavad sellest?"
Jeesus vastab: "Mõned neist teavad – Peetrus, Jakoobus, Johannes ja veel mõned."
Gaabriel küsib: "Aga kuidas on ülejäänud maailmaga?"
Jeesus ütleb: "Mul on selline plaan. Peetrus, Jakoobus, Johannes, Andreas ja teised, kes seda teavad, räägivad sellest mõnedele teistele. Kui need seda kuulevad, räägivad nad omakorda teistele. Need omakorda räägivad teistele, kuni kogu maailm teab minu lunastustööst.
Gaabriel, teades inimeste nõrkusi, küsib: "Aga mis saab siis, kui nad ei tee seda? Mis siis, kui Peetrus, Jakoobus, Johannes ja teised jüngrid ei räägi sellest kellelegi? Või kui nad ka räägivad, aga need, kes kuulevad, ei räägi sellest edasi teistele? Mis siis, kui nad unustavad selle sõnumi? Mis siis, kui nad muutuvad oma maise eluga rahulolevaiks ja ükskõikseks? Milline on Sinu varuplaan?"
Jeesus vaatab Gaabrielile silmi ja ütleb: "Mul ei ole varuplaani. Mul pole ühtegi teist plaani."
Ja nii see on. See on Jumala plaan ja küsimus on: kas ma soovin osaleda selle plaani elluviimises. See on maailma tähtsaim töö ja kindlasti ülimal määral rahuldustpakkuv. Selles mitte osalemine peaks olema kristlasele väga masendav, selles osalemine aga suurima rõõmu allikas. Meie elu pole elatud asjatult, kui oleme juhtinud kas või ühe hinge Jeesuse juurde!
3. ME USALDAME JUMALAT.
Kolmandaks kindlaks rõõmu allikaks on teadmine, et meil on Jumal, kelle peale me võime alati loota, keda me võime alati usaldada. Usaldav vahekord Jumalaga teeb südame rõõmsaks.
Iga abielus olev inimene teab, et abielu püsib vaid siis, kui eksisteerib usaldus mehe ja naise vahel. Sama lugu on sõprusega. Seal, kus usaldatakse üksteist, valitseb rahu ja rõõm. Ja nii on ka meie kristlikus elus; see on suureks rõõmuallikaks, kui oleme õppinud Jumalat kõiges usaldama ja teame, et Jumal võib usaldada ka meid. Meie ellu võib tulla raskusi, kuid me usaldame Jumalat, kes on tõotanud meie eest hoolitseda. Ja küll Ta seda ka teeb. Miks mitte rõõmustada?
Jeesuse üks lemmikväljendeid oli "Ära karda!" ehk "Ole julge!" Tema juurde toodud halvatule ütles Ta: "Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!" (Mat.9,2). Mees sai terveks ja lausa hüppas rõõmust. Jairusele, kelle tütar oli äsja surnud, ütles Jeesus: "Ära karda, usu vaid, siis ta saab abi!" (Luk.8,50). Ja tüdruk äratati üles, mis muutis selle pere kurbuse rõõmuks. Jüngritele, kes võitlesid elu eest tormisel järvel, ütles vee peal lähenev Jeesus: "Olge julged, mina olen see, ärge kartke!" (Mat.14,27).
Igas elutormis võime meiegi kuulda Jeesuse häält ütlemas: "Ole julge, ära karda, mina olen sinuga!" Teadmine, et Jumal on alati meiega, teeb südame rõõmsaks ja see tuleb terviseks ihulegi! Usaldagem siis Teda!
Kindlasti on teisigi asju, mis teevad südame rõõmsaks, näiteks vaimulik laul. Kuid kui me peame meeles ja mõtleme neile kolmelegi asjale, mille juures me täna lähemalt peatusime – sellele, et oleme päästetud, et meil on teha tähtis töö ja et me võime usaldada Jumalat – peaks see peletama meist depressiooni ning täitma südame rahu ja rõõmuga.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv