On palju, mida me ei mõista
14.11.2009 - (1340)

Joh.16,12-15: "Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda. Aga kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõesse, sest Tema ei räägi iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda Ta räägib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile. Tema austab mind, sest minu omast Ta võtab ja kuulutab teile. Kõik, mis Isal on, see on minu päralt; sellepärast ma ütlesin, et Ta võtab minu omast ja kuulutab teile."
Jeesus ütleb siin sisuliselt: "Te ei mõista praegu veel paljusidki asju. Te olete nagu lapsed. Aga ma saadan Püha Vaimu teile kasvatajaks ja õpetajaks."
Arvata, et lapsed midagi ei mõista, oleks väär. Nad mõistavad nii mõndagi. Toon siin mõned nende õpetussõnad ehk elutarkused:
"Kajakaid toites kanna mütsi," ütleb 9-aastane poiss oma vennale.
"Ära loputa WC potti, kui isa on dushi all," manitseb 10-aastane poiss oma õde.
"Ära palu midagi, mis maksab üle 5 dollari, kui su vanemad täidavad parajasti tuludeklaratsiooni," õpetab 9-aastane tüdruk oma venda.
"Ära iial ütle emale, et tema dieet ei mõju," ütleb 14-aastane poiss oma sõbrale.
"Kui sa saad koolis halva hinde, näita seda emale siis, kui ta räägib kellegagi telefoniga," õpetab 13-aastane tüdruk oma sõbrannat.
Need on üsna head nõuanded. Eks me kõik vaja vahel nõuandeid – et keegi meid õpetaks, mida teha ja mida mitte teha ja kuidas midagi teha ja millal midagi teha.
Tegelikult oleme me kõik Jeesuse jüngritega n.ö. samas paadis. Jeesus, nende tark õpetaja, on lahkumas, aga Tal oleks veel palju õpetussõnu neile jagada. Eriti palju oleks Tal rääkida seetõttu, et Ta on ju tulnud taevast, Jumala juurest. Kuid, nagu Ta ütles Nikodemusele Joh.3,12: "Kui ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu [ehk ei mõista, ei saa aru], kuidas te usuksite [või mõistaksite], kui ma teile räägiksin taevasist asjust?"
On asju, mida me ei mõista kunagi. See on esimene asi, mida meil tuleb mõista. Meil tuleb mõista, et püüa sa nii palju kui tahad, on elus ikkagi saladusi, mida sa pole suuteline mõistma! Mõned meist ei mõista oma abikaasat. Nad püüavad küll, kuid lihtsalt ei suuda mõista! Mõned ei mõista oma lapsi, või teiste lapsi – miks nad on sellised, miks nad nii teevad, miks nad ei käitu nii, nagu mina lapsena? Paljud lapsed jälle ei mõista oma vanemaid – miks nad neid kogu aeg õpetavad, nad teavad ise palju paremini, mida ja kuidas teha!
Mõned meist ei mõista iseennastki! Vahel me küsime endalt: "Miks ma ometi seda tegin või seda teen?" Ja me tõesti ei tea, miks. Lihtsalt teeme ja kõik! On palju asju selles maailmas, mida me ei mõista. Aga ega me seda siis välja ütle. Me teeme ikka näo, et mõistame kõik.
Üks lugu räägib kindral Douglas MacArthurist, kui ta oli veel kadett West Pointis. Hea õpilasena nägi ta kurja vaeva, et endale selgeks teha aegruumi mõistet ehk aja ja ruumi omavahelist suhet, mis hiljem formuleeriti Einsteini poolt kui relatiivsusteooria. Tekst oli keeruline ja, suutmata seda mõista, õppis MacArthur selle lihtsalt pähe. Arvestusel vuristas ta selle sõna-sõnalt õpetajale ette. Kui ta oli lõpetanud, vaatas õpetaja, kolonel Fieberger, talle kuidagi umbusklikult silma ja küsis: "Kas sa saad aru sellest teooriast?
MacArthur oli täbaras olukorras, kuid ta ei kõhelnud vastamast ausalt: "Ei, härra!"
Peale mõnesekundilist piinlikku vaikust, ütles õpetaja lõpuks: "Mina ka mitte, härra MacArthur. Võite minna!"
MacArthur tundis kergendust, et temalt ei nõutud sellise keerulise asja mõistmist, ning et tema polnud ainus, kes ei suutnud seda mõista. Isegi tema õpetaja ei mõistnud seda!
Elus on küsimusi, millele ei suuda vastata ei sina ega mina. Me teeme vahel suuri sõnu, püüame näida targana, kuid tegelikult ei mõista me neid asju. Näiteks, me ei mõista, miks head inimesed kannatavad. Halvad inimesed kannatavad – arusaadav – aga miks kannatavad head inimesed? Samuti ei mõista me, miks läheb halbadel inimestel hästi. Me ei mõista, miks mõnest inimesest saab kurjategija ja teisest samast perest pärit inimesest saab aus kodanik.
Usklikele on nende asjade hulgas või lausa eesotsas, mida nad ei mõista, küsimus Jumala Kolmainsusest. Või on meie hulgas keegi, kes seda täielikult mõistab? Tavaliselt arvatakse, et pastor teab vastust igale teoloogiat puudutavale küsimusele. Ja iga noor pastor püüab siis ka vastata, tehes hästi targa näo. Aga mina olen juba ammu selles eas, kus ma pastorina julgen vastata: "Ma ei tea!" Ja mitte ainult sellele küsimusele. On palju asju, mida ma ei mõista.
Kuid tuleme tagasi selle Kolmainsuse küsimuse juurde. Kuidas saab Jumal olla kolmes Isikus ja siiski üks? Kuidas sai beebi Petlemma sõimes olla samal ajal igavesti eksisteeriv Jumal?
Keegi on öelnud, et kui sa püüad täielikult mõista Kolmainsust, siis sa kaotad mõistuse. Aga kui sa salgad Kolmainsust ehk ei usu Kolmainsusesse, siis sa kaotad oma hinge! Sa pead uskuma sellesse seda mõistmata! Selles ehk seisnebki usk, vähemalt osaliselt, sest Heb.11,1 ju ütleb: "Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta," mille kohta võib öelda ka "mida ei mõisteta," sest kuidas sa mõistad asju, mida sa ei näe?
Võib-olla on siiski liiga rängalt, õigustamatult rängalt öeldud, et kui sa ei usu Kolmainsusesse, siis sa kaotad oma hinge!? Meid ju ei päästeta meie teoloogia või teoloogiliste teadmiste alusel. Meid päästetakse armust usu kaudu meie Päästjasse, meie eest surnud ja ülestõusnud Jeesusesse Kristusesse! Kui me usume ja armastame Jeesust ning laseme Tal elada meie sees, siis Tema päästab meid. Meid ei päästa meie teoloogilised teadmised; küll aga ootab Jumal, et me vastavalt oma teoloogilistele teadmistele ka elaksime. Sellest näeb Jumal, kui palju meil on usku, sest, nagu keegi on hästi öelnud: "Inimene elab läbi KOGU selle usu, mis tal on!"
Muidugi on pisut ebameeldiv tõdeda, et asjade hulgas, mida me usume, et neid, mida me ei mõista – vähemalt mitte täielikult. Aga kui palju on meie usus neid asju, mida me täielikult mõistame. Jumala armastus? Kes meist mõistab seda täielikult? Kristuse surm meie eest? Kes meist mõistab seda täielikult? Jumala käsk? Arm? Kes meist mõistab neid asju täielikult. Kuid nende asjade mittetäielik mõistmine ei takista nende asjade uskumist ja kogemist!
Kas see tähendab, et me ei mõista või ei pea mõistma midagi? Hoopiski mitte! Kuigi on palju asju, eriti usu valdkonnas, mida me ei suuda mõista, võime me mõista siiski kõike, mida me peame mõistma! Me elame Jumala armust, mitte oma teadmistest. Nagu kindral MacArthuri õpetaja, ei oota ka Jumal meilt, et me mõistaksime kõike. Ta ilmutab meile kõik, mida me peame mõistma – ja õndsad oleme meie, kui me selle järgi elame!
Interneti oksjonil (eBay) üritatakse müüa igasuguseid asju. Ka asju, mida mujalt osta ei saa, vähemalt mitte nii madala hinnaga. Minagi olen sealt üht-teist ostnud. Kuid seal on vahel välja pakutud ka veidraid kaupu. Keegi püüdis seal müüa oma tüütavat väikest venda. Mitmed on üritanud seal müüa oma hinge suurimale pakkujale. Üks selle oksjoni kasutaja aga pani enampakkumisele teadmise elumõttest. Ta kirjutas: "Ma olen avastanud meie eksisteerimise põhjuse ja eesmärgi ning olen valmis jagama seda informatsiooni sellega, kes mulle selle eest kõige enam maksab." Oksjoni käigus tõusis selle hind 3 dollari 26 sendini!
Vähe hinnatakse teadmist oma eksisteerimise mõttest! Või ei uskunud keegi, et ta tegelikult seda teadis. Üks Isik tegelikult teadis kindlasti inimeste elumõtet – meie eksisteerimise eesmärki. Ta soovis jagada seda teadmist oma jüngritega, kuid Ta teadis, et nad ei suuda seda mõista. Seepärast ütles Ta neile: "Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda. Aga kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõesse, sest Tema ei räägi iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda Ta räägib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile."
"Kõigesse tõesse" juhtimine ei tähenda meie tegemist kõiketeadjateks nagu Jumal! Pigem tähendab see, et Püha Vaim aitab igal usklikul teada ja mõista seda, mida ta peab teadma ja mõistma – et Jeesus Kristus tuli sellesse maailma ja suri patuse inimkonna eest; et Ta tõusis üles kolmandal päeval ja läks taevasse, kus Ta teenib meid armulise Ülempreestrina; meile aga saatis Ta siit lahkudes Püha Vaimu, et me teaksime ja tunneksime igal ajal, et Jumal on meiega; ning et ühel päeval tuleb Jeesus tagasi, et võtta igaveseks enda juurde need, kes on Teda armastanud ja seda oma tegudes näidanud.
See on evangeeliumi peamine sõnum, mida võivad mõista kõik. Meid ei päästeta selle alusel, mida me teame või veel võime teada. Meid päästetakse selle alusel, mida Jumal on Kristuses meie heaks teinud. Me ei tea kõike, tegelikult teame me üsna pisut, kuid me teame kõike, mis on tõeliselt oluline teada.
Mida me siis sellest järeldame? Tähtsaim on mõista, et me elame usust. Elamine usust ei tähenda elamist ilma küsimusteta. Elamine usust tähendab elamist ilma kahtlusteta! On asju, mida me ei mõista, on küsimusi, millele saame vastuse alles Jumala riigis, ja on asju, mida me ei hakka ilmselt kunagi mõistma. Aga meil pole põhjust kõigis neis Jumala asjus kahelda. Tema teab kõik ja on ilmutanud meile nii palju, kui me suudame mõista ja peame teadma.
Kõige parema vastuse kõigile meie küsimustele saame Kolgata risti jalamil, kus me avastame, kui palju Jumal meid armastab. Seal me mõistame, kes on Jumal ja mis on elu mõte ning mis on surm. Teadmine, kui väga Jumal meid armastab, annab vastuse paljudele küsimustele meie hinges, ning annab jõudu oodata, millal saavad vastatud ka ülejäänud küsimused.
On palju, mida me ei mõista, kuid kui me mõistame, kuidas Jumal meid tingimusteta armastab, siis on lõppkokkuvõttes sellest küllalt!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv