Ettevalmistus
14.11.2015 - (1246)

Pühakiri teatab väga lakooniliselt – Luk.2,40.52: "Aga Lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli Tema peal. ... Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures."
Tänapäeval kirjutatakse suurte meeste elust pakse raamatuid. Ka nende lapsepõlvest on palju kirjutada. Igast tänapäeva lapsest on nii palju rääkida, sest ta tikub alatasa esile, teeb tegusid, mis panevad vanemaid muret tundma. Kui palju halli on põiminud lapsed oma vanemate juustesse, kui palju kustutamatuid jälgi nende mälusse! Küsi ühe tänapäeva ema käest tema lapse kohta ning ta võib jäädagi sulle temast rääkima.
Evangeeliumi kirjutajad olid kahtlematult huvitatud igast faktist Jeesuse elus, ka lapsepõlves, kuid kui vähe oli Temast kirjutada! See on eeskujuks igale lapsele, kuid ka lapsevanemale, et ei ole tarvis nii palju lapsest rääkida – ka heast lapsest. "Lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli Tema peal." Selline võiks olla tunnistus igast uskliku inimese lapsest. Vast siis on ta õigesti kasvanud ja õigesti kasvatatud.
Jeesuse esimene õpetaja oli ema. Ta ei käinud juudi rabide koolis, Jumal ise õpetas Teda. Kui sageli istus Ta koos emaga, lugedes ja uurides Pühi Kirju. Eriline õpperaamat kõigile lastele on Jumala loodus. Kui Jeesus hiljem manitses oma jüngreid: "Pange tähele taeva linde ... Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad" (Mat.6,26.28), siis rääkis Ta oma lapsepõlve tähelepanekutest ning mõtisklustest – ja kui väärtuslikud need olid! Ka oma tähendamissõnades kasutas Ta selle ammendamatu õpperaamatu peatükke. Kõikjal looduses on näha Looja kätt, Tema tarkust ja armastust.
Jeesus ei hoidunud ka füüsilisest tööst, abistades oma isa tema puusepa töökojas – omandades ka ise selle vajaliku ameti.
Ma olen mõelnud: miks Ta sündis siia maailma, elades läbi imiku-, lapse- ja noorukiea, enne kui Temast sai mees? Miks ei võinud Ta tulla kohe täiskasvanud mehena – nagu Aadam sündis mehena? Sooritas Ta ju mehena oma lunastustöö! Ma usun, et paljude põhjuste hulgas oli ka see – olla eeskujuks kõigile. Lastele on eeskujuks laps Jeesus; noorukitele on eeskujuks noormees Jeesus; täiskasvanuile – täiskasvanud Jeesus. Olles laps, mõtles ka Jeesus nagu laps, rääkis ja tegutses nagu laps. Ometi ei teinud Ta pattu. Pühakiri teatab – Heb.4,15: "Sest meil pole niisugune Ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta." Olles läbi elanud kõike seda, mõistab Ta meid täiuslikult ja Pühakiri jätkab – Heb.2,17.18: "Sellepärast pidi Ta kõiges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav Ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse."
Sageli öeldakse: Ta on ju alles laps... ja vaadake keskkonda, kus tal tuleb elada... ärme nõua talt liiga palju! Jeesus oli ka laps ja elas väga halva kuulsusega linnas, millest on kirjutatud – Joh.1,46: "Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?" Ometi elas ta vaga ja püha elu. Kuidas oli see võimalik? Evangelist Johannes kirjutab – Joh.1,14: "Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde." Ja evangelist Luukas kirjutab – Luk.1,35: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks." Ta oli Jumala Poeg – Jumala laps, kes oli sündinud uuesti Pühast Vaimust. Kogu oma eluga näitas Jeesus, et uuestisündinud Jumala laps võib Jumalaga pidevalt ühenduses olles elada patuta elu! Seda ootab Jumal igalt oma lapselt. Johannes kirjutab – 1.Joh.2,6: "Kes ütleb enese Tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu nagu Tema elas." Iga ülevalt sündinu eesmärgiks on jääda püsivalt Jeesusesse Kristusesse. Aga ülalt sündimine on hädavajalik, sest Jeesus ise ütles – Joh.3,3: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!"
Ma olen mõelnud: kui raske pidi olema Jeesuse elu siin maa peal. Hällist hauani käis kurat Tema järel nagu möirgaja lõukoer, otsides, kuidas Teda neelata. Ta külvas Jeesuse teele kõikvõimalikke kiusatusi, sest Jeesuse langemisele viimine oli talle palju tähtsam kui meie kõigi hukutamine. Kuidas ta küll üritas – Jeesus ei alistunud ühegi kiusatuse ees. Kui tähendusrikkad sõnad me lugesime Jeesuse kohta kirjast heebrealastele: "...kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta" (Heb.4,15). Kindlasti kiusati Teda enam kui ühtki meist, kuid Ta ei patustanud iial. Ta elas pidevas elavas ühenduses oma Taevase Isaga ning lasi kõiges end juhtida Pühal Vaimul. Ta tegi Jumala tahtmist hea meelega, sest Jumala käsuõpetus, Jumala tahe oli Tema südames (Ps.40,9). Ta oli Jumala laps, Tema kodu oli ülal ja seal ei patustata – mitte et seal pole võimalik patustada, vaid seal ei soovita, ei valita patustada, sest seal vihatakse pattu ja armastatakse õigust.
Kuidas küll otsiti Jeesuse juurest süüd – aga ei leitud. Jeesus küsis kord juutidelt – Joh.8,46: "Kes teie seast võib mind patus süüdistada?" Kõik olid vait. Mitte keegi ei suutnud seda teha. Tänapäeval on palju neid, kes peavad end uuestisündinud inimesteks, kuid kelle juures ei ole vaja pattu otsida, need lausa karjuvad meile näkku – sageli sõna otseses tähenduses! Nad vabandavad pattu, sest nad armastavad pattu.
Võib-olla kedagi häirib, miks ma nii palju patust ja patustamisest räägin. Räägi Jumala armastusest, ütlevad nad. Ka seda ma olen teinud ja teen alati suurima rõõmuga. Kuid rääkides Jumala armastusest meie vastu, tuleb rääkida ka meie armastusest Jumala vastu, sest õnnelik, päästev armastus peab olema vastastikune. Piibel teatab, et "Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime" (Rom.5,8). Kuidas osutame meie oma armastust Jumala vastu? Armastuse apostel vastab – 1.Joh.5,2.3: "Sellest me tunneme, et me armastame Jumala lapsi, kui armastame Jumalat ja täidame Tema käske. Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!"
Me räägime armastuse apostlist. Tõepoolest tema kirjad ja evangeelium on täis armastust. Piibli kuldne salm – "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" – leidub Johannese evangeeliumis (Joh.3,16). Millest räägib 1.Joh.3,16? Ikka armastusest – "Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et Tema oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest." Kust leiame kuldse fraasi – "Jumal on armastus" – ikka Johannese kirjast (1.Joh.4,8). Kes on kirja pannud Jeesuse jüngrite peamise tunnuse? Ikka Johannes – Joh.13,35: "Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!" Kust leiame kõige palavamad üleskutsed vennalikuks armastuseks? Ikka Johannese evangeeliumist ja Tema kirjadest. Näiteks – Joh.13,34: "Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!" Või jälle – 1.Joh.4,11: "Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama." Kuid kas te olete tähele pannud, et seesama armastuse apostel räägib ka kõige rangemalt Jumala käskude pidamisest ja patust ning patustamisest? Näiteks – 1.Joh.3,4-10: "Igaüks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on käsu vastu; ja patt on see, mis on käsu vastu. Ja te teate, et Tema on ilmunud patte ära võtma; ja Temas ei ole pattu. Ükski, kes jääb Tema sisse, ei tee pattu; ükski, kes pattu teeb, ei ole Teda näinud ega Teda tundnud. Lapsukesed, ärgu ükski teid eksitagu! Kes teeb õigust, see on õige, nõnda nagu Temagi on õige. Kes pattu teeb, see on kuradist; sest kurat teeb pattu algusest saadik. Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et Ta tühistaks kuradi teod. Ükski, kes on Jumalast sündinud, ei tee pattu, sest Tema seeme püsib temas ja ta ei või pattu teha, sellepärast et ta on Jumalast sündinud. Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda." Või juba loetud tekst – 1.Joh.5,2.3: "Sellest me tunneme, et me armastame Jumala lapsi, kui armastame Jumalat ja täidame Tema käske. Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!" Või tuntud tekst Johannese evangeeliumist – Joh.14,15: "Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!" Ning veel samas peatükis – Joh.14,21: "Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja mina tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!"
Jumal armastab õigust ja vihkab pattu. Apostel Johannes, kes mõistis kõige paremini Jumala armastust, mõistis ka kõige paremini seda, kuidas Jumal vihkab pattu. Sellepärast käivad tema kirjades armastuse ülistamine ja patustamise eest hoiatamine käsikäes. Tõsi, Jumal armastab patuseid, kuid mitte sellepärast, et nad pattu teevad, vaid sellepärast, et nad on inimesed. Erilist rõõmu valmistavad Jumalale inimesed, kes tunnevad oma pattu ja otsivad armu, sest neid saab Jumal aidata – ja Ta teeb seda suurima heameelega.
Kui inimene sünnib ülalt – see toimub tingimata Püha Vaimu läbi – saab temast Jumala laps. Apostel Paulus kirjutab – Rom.8,14: "Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed." Jeesust juhtis alati Jumala Vaim ja iga tõeline Jumala laps elab selle sama Vaimu läbi "niisugust elu nagu Tema elas" (1.Joh.2,6). Ja kui Püha Vaim kutsub sellise inimese tööle, nagu Jeesuse omal ajal, läheb ta tõrkumata. Nii saab inimene evangeeliumist just selle, mille Jumal on sinna pannud. Jeesus ei ole tema jaoks mitte asjatult ülevalt sündinud; olnud beebi, keda Saatan püüdis hävitada, aga ei saanud, sest Jumal kaitses Teda; olnud laps, kes oli välja pandud kõikidele kiusatustele, kuid jäi siiski patust määrimata; olnud nooruk oma kiusatuste ja ahvatlustega ning kõik need võitnud; ja lõpuks täismees, kes võis öelda: "Kes teie seast võib mind patus süüdistada?" (Joh.8,46). Ja veel enam – kes võis öelda – Joh.14,9: "Kes mind on näinud, see on näinud Isa."
Kõik see võib saada tõeks ülevalt sündinud inimese elus! Kõike seda võimaldab evangeelium, mille kulminatsiooniks on Kolgata ja millele järgneb Nelipühi. Siit hoovab vägi, mis võimaldab igal Jeesuse järelkäijal elada "niisugust elu nagu Tema elas" (1.Joh.2,6).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv