Sind on kaalutud
15.01.2005 - (1840)

Täna on meie teemaks osasaamine. See on osasaamine Kristusest – tema verest ja ihust – kuid see on ka osasaamine kogudusest kui Kristuse vaimulikust ihust. On ju Issanda laud meile kõigile ühine! Seepärast aitab osasaamine täituda ka Kristuse palvel – Joh.17,11: "Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille Sa oled mulle andnud, et nad oleksid üks, nõnda nagu meie!"
Kuidas küll igatseb Jumal näha oma kogudust üksmeelsena, kes tegutseks nagu üks mees! Ja eks see igatsus ole meie kõigi südames. Laseme siis sellel täituda; tehkem igaüks oma parima, et see täituks! Katsugem end läbi, ega ometi mina ole lahkhelide tekitaja! Pühaõhtusöömaajal koos Kristusega küsis iga osavõtja pühalikult – Mat.26,22: "Ega ometi mina see ole, Issand?" Isegi Juudas küsis – Mat.26,25: "Ega ometi mina see ole, rabi?" Märkate erinevust? Kõigile teistele oli Jeesus Issand, Juudasele aga rabi! Kuid Jeesus andis talle otsese vastuse, öeldes: "Sina jah!" Kui me end pühalikult Jumala ees läbi katsume, ilmutab Jumal meile oma otsuse.
Tuletagem meelde ka Pauluse hoiatust – 1.Kor.11,27-29: "Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikat joob kõlvatult, sellel on Issanda ihust ja verest süüd. Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast; sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust." Nagu juba öeldud, sümboliseerib "Issanda ihu" ka kogudust. Katsume end läbi, kaalume end, kas me oleme sellega õiges vahekorras.
Rääkides jumalikust kaalumisest, tuleb meelde sündmus, kus üks salapärane käsi kirjutas kuningliku palee seinale: "Menee, menee, tekeel, ufarsiin!" (Tan.5,25). Jumala prohvet tõlkis selle ära ja keskse sõnumina jäi kõlama – Tan.5,27: "Sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat!" Nii kaalus Jumal Baabüloni.
Kuid Jumal kaalub ka oma kogudust! Ilmutuse raamatus räägitakse juba mitte ainult Baabüloni kaalumisest, vaid ka koguduse kaalumisest! Johannes tunnistab – Ilm.11,1: "Siis anti mulle kepi sarnane pilliroog ning öeldi: "Tõuse ja mõõda Jumala tempel ja altar ja need, kes seal kummardavad.""
Ja kui me loeme Ilmutusraamatut edasi ning jõuame kolmeinglikuulutuse juurde, siis leiame, et seegi on tegelikult kuulutus kaalumisest ehk mõõtmisest. Kuulge selle algust – Ilm.14,6.7: "Ja ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta ütles suure häälega: "Kartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund!" Kohus on ju kaalumine ja mõõtmine. Edasi räägitakse vaimulikust Baabülonist ja selle langenud olekust. Jah, selle kuulutusega mee kaalume vaimulikku Baabüloni, mõistame ta karmilt hukka ja kutsume kõiki tõsiusklikke seal lahkuma.
Kuid ma küsiksin – kelle üle toimub tegelikult see jumalik kohus alates 1844. aastast? Kas Baabüloni üle? Ei! Usklike üle, koguduse üle! Ja ka kaalumise tulemus näitab seda. Selles kohtus õigeksmõistetutest tunnistab ingel – Ilm.14,12: "Siin on pühade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!"
Kuidas meile küll meeldib kaaluda teisi, otsustada teiste üle, kuid ärme iial unustame, et seda tehes astume ka ise kaaludele – ka meid kaalutakse. Kolmeinglikuulutus seab üles kaks kaalu: ühele me asetame need, kellele kuulutame; teisele peame aga astuma ise! Kolmeinglikuulutus kaalub ka meid! Kas me anname välja jumaliku mõõdu? Me otsekui hüüame: Siin on see, mida kolmeinglikuulutuse vastuvõtmine minuga on teinud! Siin on see, mis annab mulle õiguse selle sõnumi kuulutamiseks teistele!
Kujutage oma vaimusilmade ees rahvast, kes kuulutab punastamata ja silmi maha löömata: "Siin on pühade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!" Sellised oleme meie. Selline on kohtuliku mõõtmise ja kaalumise tulemus! Võtab südame värisema ja jalust nõrgaks, eks ole? Ja me enam ei soovigi, et meid kaalutakse ja mõõdetakse! Aga kas on meil siis õigust kaaluda ja mõõta teisi?
Me peaksime olema palju tagasihoidlikumad teiste üle otsustamises. Me peaksime kaaluma palju vähem teisi ja palju enam ennast. Me peaksime kuulama Jeesuse tarka manitsust Mäejutluses – Mat.7,1.2: "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile."
Aga ennast tasub läbi katsuda ja kaaluda, et mõista, miks mul ei ole piisavalt pühade kannatlikkust, miks ei ole mul õnnestunud pidada alati kõiki Jumala käske? Tõepoolest, miks? – Vastust ei tule otsida kaugelt: sest mul on nii vähe Jeesuse usku! Ainult Jeesuse usus on mul pühade kannatlikkust ja ainult Jeesuse usus võin ma pidada Jumala käske!
Kas mul on Jeesuse usk – see on kõige tähtsam küsimus täna meie ees. Meil on adventusk, kuid kas meil on Jeesuse usk? Jeesuse usk saab meil olla vaid koos Jeesusega südames. Sellepärast manitseb Paulus – 2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?" Ilma Jeesuseta südames ei ole me iial kõlvulised!
Ja lõpetagem Peetruse sõnadega – 2.Pet.3,18: "Aga kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses. Temale olgu austus nii nüüd kui igaviku päevil!" Aamen.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv