Ärkamine – kus iganes sa soovid
15.08.2015 - (1206)

"Me räägime pidevalt ärkamisest," ütles üks vana ja mõnevõrra skeptiline koguduseliige, "aga meile pole kunagi räägitud, mida see tähendab."
Ma püüan sellele vastata, öeldes esmalt, mis EI OLE ärkamine. Ärkamine pole hetkeline või lühiajaline vaimustus. Ärgata üles ja kohe jälle magama jääda pole tegelikult ärkamine.
Arvukad koosolekud, inimeste eriline käitumine, kadunud lammaste kogumine, taevalike kirikulaulude laulmine, evangeeliumi kuulutamine — need on kõik osa pinnase ettevalmistamisest ärkamiseks, kuid see ei tähenda alati seda, et tegemist on tõelise ärkamisega.
Ärkamine on südametunnistuse liigutus. Ärkamine on tegudele üleskutsuv süda. Ärkamine on moraalse elu muutumine. See on tagasipöördumine täiuslikule kuuletumisele Jumalale.
Kui kristlased tunnistavad alandlikult oma eksimusi, kui nad ütlevad lahti oma pattudest, et minna pimedusest valgusesse, siis on tegemist tõelise ÄRKAMISEGA.
Iga pöördumine on ärkamine. Iga siiras patukahetsus on ärkamine. Iga täielik pühitsus on ärkamine.
Kui arvukad inimesed neid asju koos kogevad, kui terve kogudus Püha Vaimu mõju all Jumala poole liigub, kui nad pühendavad end Jumalale, et Teda teenida ning ülistada, siis see on ärkamine — ja mõnikord suur ärkamine!
"Ärkamine märgib vaimse elu uuendust, mõistuse ja südame jõudude kiirendamist, ülestõusmist vaimulikust surmast." — 1SM 128.
Nagu ütles evangelist Charles Finney: "Ärkamine pole ime. ... See on Jumala poolt kehtestatud vaimsetele seadustele järgimise loogiline tulemus. Täida tingimused ja sul on ärkamine, kus iganes sa seda soovid."
"Jumal ootab, et inimesed ärkaksid oma kohustuste mõistmisele. Ta ootab, et nad ühendaksid end Temaga. Andku nad signaali edasiliikumiseks, ega olgu enam laisad Issanda tahte elluviimisel." — 7T 13.
Ärkamine on Püha Vaimu ja Jumala väe demonstratsioon. Kui Vaim töötab, ilmnevad tervenemise, patukahetsuse ja pöördumise imed ja me võime öelda: "Aga nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand töötas ühes nendega ning kinnitas Sõna tunnustähtedega" (Mrk.16,20).
Sellest ei tule järeldada, et Jumala töös laabub kõik sujuvalt, ilma takistusteta. Ka Jeesuse jüngrid kohtasid oma töös takistusi nagu Jeesuski oma maises teenistuses. Ja need võivad olla väga erinevad, sageli lausa kurioossed. Selle üheks näiteks on kuivanud käega mehe tervekstegemine. Et seda silmapaistvat imet sooritada, tuli esmalt saada üle takistusest — ja milline see oli? Loeme Mat.12,9.10:
"Ja kui Ta läks sealt eemale, tuli Ta nende kogudusekotta. Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: "Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?" Nad mõtlesid Ta peale kaevata."
Sageli muudab hea ja õige ja vajaliku vaimuliku töö raskeks vastupanu osutav kogukond, vaenulikud variserid oma lõksumeelitavate küsimuste ja solvavate salasepitsustega. Tihtipeale on selleks takistuseks magav formaalne kirik oma traditsioonidega või maailmalik perekond. Nagu loost näha, võib selleks olla ka ebasoodus päev. Mõnikord on see hingamispäev. On kerge leida vabandusi vältimaks isiklikku osavõttu misjonitööst: ebasoodsad ilmastikutingimused, halb tervis, planeeritud perekondlikud ettevõtmised, väsimus, isiklikud asjaajamised (äri) jne. Selleks takistuseks võib olla ebamugav koht — selles loos sünagoog. Kuid ka liiga suured ja vormilikud pühakojad võivad takistada Jumala tööd.
Kuid takistused on selleks, et need ületada. Kuidas tegi seda Jeesus, sellest loeme — Mat.12,11-16: "Aga Tema ütles neile: "Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja? Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!" Siis Ta ütles sellele inimesele: "Siruta oma käsi!" Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsekui teine. Siis variserid läksid välja ja pidasid nõu Tema vastu, kuidas Teda hukka saata. Aga kui Jeesus seda sai teada, läks Ta sealt ära. Ja paljud järgisid Teda, ja Ta tegi nad kõik terveks; ja Ta hoiatas neid kõvasti, et nad Temast avalikult ei räägiks."
Igast olukorrast on väljapääs, igale probleemile on lahendus — kui vaid soovitakse täita Jumala tahet. Jumala töö oli Kristuse elus alati esikohal ja sellepärast polnud Teda võimalik võita. Tema vägi ilmutas end tervendamise imetegudes.
Kui sümboolne on see imetegu! Kirikus on kuivanud käega mees. Kuivanud käsi ei tee midagi. Ega sina ole üks selline "kuivanud käsi"? See mõte võib meid ehmatada, kuid ainult nii kaua, kuni mõistame, mida Jeesus võib teha selle kuivanud käega. Jeesus teeb selle elavaks. Ainult Jeesus võib seda teha. Ja Ta tahab seda teha. Ta soovib seda teha niivõrd innukalt, et kõrvaldab jõuliselt oma teelt kõik takistused — ja kasutust liikmest saab aktiivne, pühendunud ja teeniv liige.
Lahkunud sünagoogist, kus mõned Teda vihkasid, läks Ta oma poolehoidjatega teise kohta, kus Ta sai teha takistusteta oma misjonitööd.
Võtkem Temast eeskuju. Patuhaigeid on kõikjal. Kõikjal on kannatavaid, rahutuid, januseid hingi, keda on võimalik aidata, kui me oleme tööriistad Püha Vaimu käes nagu Jeesus oma maise elu ajal, millest räägib selle loo lõpp — Mat.12,17-21: "...et läheks täide, mis on öeldud prohvet Jesaja kaudu: "Vaata, see on mu Sulane, kelle ma olen valinud, mu armas, kellest mu hingel on hea meel! Ma panen oma Vaimu Tema peale ja Ta kuulutab paganaile kohut. Ta ei riidle ega kisenda ja Ta häält ei kuulda tänavail. Rudjutud pilliroogu Ta ei murra katki ja suitsevat tahti Ta ei kustuta ära, kuni Ta on õigluse jalule seadnud; ja paganad panevad oma lootuse Tema nime peale!""
Ka Kristuse järgijate peale on valatud välja Püha Vaim. Sellest, kuidas Kristus peale ülestõusmist kohtus oma järelkäijatega, on kirjutatud — Joh.20,21.22: "Jeesus ütles nüüd taas neile: "Rahu olgu teile! Nõnda nagu minu Isa on mind läkitanud, nõnda läkitan ka mina teid!" Ja kui Ta seda oli öelnud, puhus Ta nende peale ja ütles neile: "Võtke vastu Püha Vaim!""
Veidi aega hiljem saabus Nelipüha, mil Püha Vaim saadeti oma erilisele tööle siin maailmas — ja Teda pole siit tagasi kutsutud! Ta on ikka veel siin, oodates, et sina Tema oma südamesse laseksid ja et Ta saaks teha oma õilsat tööd sinu läbi!
See ongi ärkamine.
"Kui me kohtame raskusi ja Kristuse väes ületame need; kui me kohtume vaenlastega ja Kristuse väes sunnime nad taganema; kui me kohustused omaks võtame ja Kristuse väes neid ustavalt täidame — saame me kallihinnalise kogemuse. Me õpime — nagu me kuidagi teisiti poleks õppinud —, et meie Päästja on oma abiga lähedal alati, kui me seda vajame." — 5T 34.
Jumala jaoks pole miski võimatu. Ärkamine peab algama meist, meie perekonnast, meie kogudusest. Kas me oleme siirad oma Jumala ees? Oleme me puhtad kanalid, et Vaim saaks tegutseda meie kaudu?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv