Joosepi silmade läbi
15.12.2012 - (1358)

Kui me peaksime koostama loetelu suurtest armastavatest paaridest, kes oleksid selles nimekirjas? Romeo ja Julia? Antonius ja Kleopatra? Napoleon ja Josephine? Ilmselt ei oleks selles loetelus Joosep ja Maarja, sest sellele paarile mõeldes tõuseb esiplaanile nende poeg Jeesus. Kui me aga seaksime luubi alla Maarja ja Joosepi armastuse, siis näeme, et see oli suhe, mis läbis edukalt ajaproovi. Nendevaheline armastus, millele lisandus mõlema armastus Jumala vastu, kulmineerus ajaloo suurimas armastusloos – jõululoos.
Nii ma kutsun teid täna vaatama advendile Joosepi silmade läbi, kuulma Joosepi jõululugu. Me leiame selle Matteuse evangeeliumi esimesest peatükist alates 18. salmist. Selles loos võime näha neli osa – iga osa ilmutades, kui väga armastas Joosep Maarjat.
1. ÕNNELIKUD OOTUSED.
Joosepi armuloo esimene osa räägib õnnelikest ootustest. 18. salm algab sõnadega: "Aga Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda: kui Ta ema Maarja oli KIHLATUD Joosepiga..."
Me peame mõistma, et juudi abielu koosnes kolmest faasist. Esimene oli kokkulepe, mis tavaliselt sõlmiti vanemate vahel. Kaks paari vanemaid kohtusid ja rääkisid asja omavahel läbi. Üks paar näiteks ütles: "Meile meeldiks, kui teie tütar saaks naiseks meie pojale." Tüdruku vanemad vastasid: "See näib olevat hea mõte, arutagem seda." Ja nii sõlmivad poisi ja tüdruku vanemad omavahel lepingu ilma noorte osavõtuta.
Üks näide sellisest "kosjasobitamisest" on Iisakile naise võtmise lugu. Aabraham saadab oma teenri oma kodumaale leidma naist oma pojale Iisakile. Teener räägib Rebeka vanematega läbi ja toob tüdruku koju. Noored polnud kunagi teineteist näinud, aga nad pandi paari ning said meheks ja naiseks.
Tänapäeval saab kõik alguse sellest, et noored ise leiavad teineteist, armuvad ja selles ülevoolavas emotsioonide meres teevad otsuse, mis mõjutab neid kogu ülejäänud elu. Juudid tundsid, et noortel puudub tarkus, et teha nii kaugeleulatuva mõjuga otsust ja sellepärast langetasid nende eest otsuse nende vanemad.
Juudi abielu teist faasi nimetati kihluseks. Sel ajal noored otsustasid abielluda, kirjutasid alla vastavale ametlikule dokumendile ning neid peeti "meheks ja naiseks." Kuid nad ei elanud veel koos. See oli suhte kujundamise aeg, teineteise tundmaõppimise aeg. See oli planeerimise ja unistamise ning õnnelike ootuste aeg. Selline kihluse aeg kestis tavaliselt ühe aasta.
Pange tähele, kuidas sama 18. salm jätkub: "Kui ... Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis ta leiti ENNE NENDE KOKKUSAAMIST..." Nad olid kihlatud, kuid mitte kokku saanud, s.t. nad polnud olnud veel vahekorras. Joosep armastas Maarjat nii väga, et ei kasutanud teda ära, ei "magatanud" teda.
Siinkohal tahaksin armunud vallalistele öelda, et kui keegi avaldab teile survet, öeldes: "Kui sa tõesti armastad mind, siis tõesta seda end mulle andes!" siis ütle: "Kui sa tõesti armastad mind, siis tõesta seda ära oodates aja, mil me oleme seaduslikus abielus. Sest ma kavatsen hoida end sellele, kellega abiellun. Kui sa pole valmis ootama, pole sa see õige!"
Mõni võib ju öelda, et see on tänapäeva maailmas ebarealistlik, kuid ma kinnitan, et abielu, mis on ehitatud lõbule, himude rahuldamisele, on ebakindel, sest kui sa ei suuda end talitseda üht inimest himustades, ei suuda sa end talitseda ka teisi himustades! Armastusele rajatud abielu aga ilmutab enesevalitsemist, usaldust, ustavust ja täielikku pühendumist.
Lugu räägib ühest lennuki stjuardessist, kellele lõi külge üks esimese klassi reisija, käies talle peale, et ta nõustuks tulema tema hotellituppa, et "aidata mööda saata öö!" Suure vaevaga suutis ta end temast vabastada, kuid ainult selleks, et sattuda sama salongi teises otsas istuva teise mehe pealetungi ohvriks, kes püüdis talt saada teavet selle kohta, kus ta öösel peatub, et siis teda seal külastada.
Mida teha vägisi ligitikkuvate meestega? Kui piloot edastas teate lennuki peatsest maandumisest, püüdis esimene mees teda veelkord veenda tulema ööseks tema juurde ja pakkus talle oma hotellitoa võtit. Naise pähe turgatas plaan. Ta naeratas ja võttis võtme vastu ning pistis oma põlle tasku. Seejärel läks ta teise mehe juurde salongi teises otsas, naeratas, võttis taskust võtme, ulatas mehele ja ütles: "Tulge siis kindlasti! Ärge hiljaks jääge!"
On igasuguseid võimalusi ja viise öelda "EI!" Tuleb vaid veidi nuputada! Aga on hea, kui sa õpid ütlema "Ei!"
Piibel teatab, et Maarja ja Joosep hoidsid end teineteise jaoks, kuni olid täiesti abielus. Kuigi neid peeti meheks ja naiseks ka juba varem – kihluse ajal –, ootasid nad ära õige aja, millal kokku heita.
2. KOHUTAV PETTUMUS.
Joosepi armastusloo teine osa kõneleb kohutavast pettumusest. Eks ole igas armuloos ka omad pettumused, kuid Joosepi oma oli eriti tõsine. 18. salm kõneleb ka sellest: "Kui ... Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis ta leiti enne nende kokkusaamist KÄIMA PEAL OLEVAT..." s.t. Maarja oli lapseootel ehk tehnilises keeles rase.
See oli muidugi Joosepile shokeeriv pettumus. Piibel ei ütle, millal Joosep seda teada sai või kes talle sellest rääkis. Võib-olla tegi seda Maarja. Ta võis öelda midagi taolist: "Joosep, kallis, mul on sulle kõige imelisem uudis. Ma saan lapse ja mitte tavalise lapse. See on Messias – see, keda meie rahvas on nii kaua oodanud. Ingel ütles mulle seda. Ma küsisin inglilt: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" Ja ingel ütles: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks" (Luk.1,34.35). Kas see pole imeline, Joosep?" Kuid Joosep ei olnud rõõmus. Kuidas sai ta uskuda sellist lugu? Talle tundus, et Maarja on teda petnud. Ja see oli kohutavalt valus. Ainult petetud armunu teab, kui valus see on!
Aga sellest hoolimata armastas ta Maarjat ikka edasi. "Armastus ei hävi ilmaski!" teatab 1.Kor.13,8. Joosepi armastuselugu jätkub Matteuse esimeses peatükis 19. salmiga: "Aga et tema mees Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse, siis ta võttis nõuks salaja tema hüljata."
Seaduse kohaselt oleks Joosep võinud viia Maarja linna väravasse, kus inimesed oleksid visanud ta kividega surnuks. Nii oleks ta taastanud oma ausa nime ja laitmatu reputatsiooni. Kuid Joosep otsustas seda mitte teha. Ta ei soovinud teda häbistada või talle rohkem valu valmistada, sest ta armastas teda. Nii otsustas ta Maarja "salaja," otseses tõlkes "vaikselt" endast lahutada, et mõlemad võiksid jätkata oma elu.
Mida teeksime meie sarnases olukorras? Enamus inimesi reageeriks kahjuks kui mitte füüsilise, siis vähemalt verbaalse vägivallaga. Kes küll suudaks siin talitada "vaikselt"? Aga mida kirjutab Paulus tõelise armastuse kohta? "Armastus on pikameelne, ... ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ... tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!" (1.Kor.13,4-7).
Ma tuletan meelde, et Joosepi abielu NÄIS karile jooksnud olevat, Maarja NÄIS olevat teda petnud! Kuid tegelikult polnud see nii. Ja enamus juhtudel pole ka meie abielus asjad nii hullud, nagu me ette kujutame. Armastusega "vaikselt" tegutsedes on võimalik abielu päästa! Joosepi kogemus tõestab seda.
Keegi on öelnud: "Armastus on pime ja abielu on institutsioon; järelikult abielu on pimedatele mõeldud institutsioon!" Kõlab väljakutsuvalt, kuid sisaldab palju tõde! Sisuliselt kirjutab ju Paulus oma armastuse "ülemlaulus" sama!
Nii leiame me Joosepi armastuse saagas õnnelikud ootused ja kohutava pettumuse, kuid selle pettumuse põhjus oli – nagu paljudel puhkudes tänapäevalgi – vaid näiline.
3. RÕÕMUTOOV OLUKORRA MÕISTMINE.
Joosepi armastuselugu ei lõppenud lahutusega, sest kohutavale pettumusele järgnes rõõmuvalmistav olukorra mõistmine. Matteuse evangeeliumi 1. peatükist võime lugeda edasi – Mat.1,20-23: "Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale Poja ja sa pead Temale nimeks panema Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest!" Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: "Ennäe, neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale, ja Temale peab pandama nimeks Immaanuel", see on meie keeli: Jumal meiega."
Milline kergendus pidi see olema Joosepile. Maarja pole teda petnud. Ta täidab hoopis Jumala erilist missiooni! Tema läbi sünnib inimkonna Päästja! Inimene, keda peeti äärmiselt patuseks, osutus hoopis äärmiselt pühaks!
Kuid sellele tundmisele tuli Joosep tänu usule Jumalasse ja Tema Sõnasse, nende seas enam kui 300 prohvetikuulutusse, mis ennustasid Messia tulekut. Kui ingel ütles, et Maarja on lapseootel Pühast Vaimust, siis Joosep uskus seda. Ja see usk päästis ta abielu! Nüüd armastas ta Maarjat veel rohkem kui enne! Tema pettumus muutus rõõmuks.
4. KUULEKUS JUMALALE.
Ja lõpuks, Joosepi armastusloo neljas osa kõneleb kuulekusest Jumalale. Matteuse evangeeliumi 1. peatüki järgmised salmid teatavad – Mat.1,24.25: "Kui Joosep unest ärkas, siis ta tegi nõnda, kuidas Issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud Poja. Ja ta pani Temale nimeks Jeesus."
Kõik tundub nii ilus ja lihtne, kuid see polnud sugugi nii. Joosep ja Maarja olid nüüd tõelises abielus, Joosep oli võtnud "oma naise enese juurde," kuid ta pidi ootama "pulmaööga" veel päris kaua – kuni Maarja "oli ilmale toonud Poja." Iga abielumees teab, kui raske on hoida sellist distantsi.
Samal ajal märkasid tähelepanelikud pilgud juba enne nende kokkukolimist, et Maarja saab varsti lapse. Nii ruttu! Midagi pidi toimuma enne õiget aega. Mis? Kellega? Kuidas see küll toitis Naatsareti linna keelepeksjaid! Ka see ei teinud elu kergeks.
Ja siis, vahetult enne lapse sündi, tuli võtta ette pikk teekond eesli seljas Naatsaretist Petlemma. Tervel mehelgi pole kuigi mugav sõita eesli seljas, saati siis veel üheksandat kuud rasedal naisel. Aga nad pidid sinna minema, sest Jumal soovis, et Jeesus, Taaveti poeg, sünniks Taaveti linnas – Petlemmas! Ja Joosep ühes Maarjaga oli Jumalale kuulekas.
Me kõik teame seda Petlemma saabumise lugu, kuidas nad otsisid öömaja, kus peatuda ja kus Maarja saaks sünnitada lapse. Laseme sellest täna rääkida ühe algkooli lastel, kes esitasid jõulude ajal sellesisulise näidendi. Üks väike poiss soovis nii väga mängida Joosepit, aga talle anti võõrastemaja peremehe roll. Kuidas ta kadestas poissi, kes sai Joosepi rolli ja nii ta otsustas teda pisut kimbutada.
Näidendi ajal, kui Joosep ja Maarja jalutasid üle lava ning koputasid võõrastemaja uksele, praotas ta selle ja küsis jämedalt: "Mida te tahate?"
Joosep vastas alandlikult: "Me sooviksime tuba üheks ööks."
Järsku paiskas majaisand ukse pärani valla ja ütles: "Tore! Tulge aga sisse! Ma annan teile parima toa oma majas!"
Mõned sekundid ei teadnud vaene väike Joosep, mida teha ning laval ja saalis valitses hauavaikus. Siis aga kogus ta end, vaatas ukse vahel vasakule ja paremale ning ütles: "Minu naine ei jää sellisesse prahihunnikusse nagu siin! Tule, Maarja! Lähme parem lauta!" Ja näidend oli jälle õigetes rööbastes.
Ka tegelikkuses ei läinud see lugu ilma pingeteta ja lõpuks pidi vist Joosep ise täitma ämmaemanda kohustusi, võttes vastu Jeesus-lapse! Vaevalt, et ta oli käinud sünnitajate paaride kursustel, rääkimata ämmaemandate koolist! Aga ta sai hakkama, sest armastus leiab ikka tee.
Vaevalt olid nad mähkinud lapse ja asetanud ta sõime ning seadnud ka ennast kõigest sellest vaevast puhkama, kui juba kostusid hääled lauda ukse taga. Karjased... Aga ega me ei siis täna kogu jõululoo ära rääkida. Jõulud ju alles ees!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv