Kurb lugu
16.06.2012 - (1391)

Ühe aasta lõpus korraldatud uurimuse kohaselt tunnistas 60% ameeriklastest, et nad võtsid sel aastal aktiivselt osa oma kiriku tegemistest; s.t. nad polnud lihtsalt "kirikupinkide nühkijad" mõne tähtsama jumalateenistuse ajal, rääkimata sellest, et nad oleksid olnud vaid kirikuliikmete nimekirjas. Inimesed näisid justkui võtvat oma usku tõsiselt.
Kuid sama uurimuse ajal küsiti ka, kui paljud inimesed käivad kinos ja milliseid filme nad vaatavad. Tuli välja, et enamus inimesi käib kinos – vähemalt kodukinos – ja 75% neist eelistavad vaadata "R" ja "X" filme. "R" tähega tähistatakse filme, mida alaealised tohivad vaadata vaid koos oma vanema või hooldajaga; "X" tähega aga märgistatakse pornograafilisi või vägivallale kihutavaid filme. Kahe ja kolme "X"-ga tähistatakse vastavalt räigeid ja eriti räigeid porno- ja vägivallafilme. Võib-olla pole ka suurte kaupluste seintel ilutsevad suured "X"-id midagi muud, kui kutse ostma ja vaatama neid filme? Nüüd reklaamitakse ju kõike seksiga! "Seks müüb," öeldakse.
Üks ajakiri kirjutas sellest, kuidas politsei vahistas ühe seksuaalse ahistaja. Kui võimud tungisid selle mehe koju, leidsid nad sealt kuhjade viisi pornofilme ja -ajakirju ning seinad olid täis kleebitud siivutuid pilte. Vastuseks sellele artiklile sai ajakiri kirja, milles keegi tunnistas muuseas: "Jah, ka mina loen pornoajakirju ja vaatan pornofilme, aga samal ajal tunnistan ma uhkusega, et ma olen pühendunud kristlane!"
Huvitav, kuidas saab selline inimene olla pühendunud kristlane, kui Piibel ütleb selgesti – Flp.4,8: "Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!" "Aga hoorus ja kõik roppus ... olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele, ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad, mis kõik ei sobi" (Ef.5,3.4).
Mõni aasta hiljem korraldati uus küsitlus selle kohta, kuidas inimesed kasutavad oma vaba aega. Selle kohaselt 45% inimestest, kes külastasid regulaarselt kirikut, tunnistas, et nad ei lase religioonil mõjutada nende eluviisi! See seletab, kust tulevad need 75% ameeriklastest, kes eelistavad vaadata "R" ja "X" filme! Suur osa selliste filmide vaatajaskonnast peab end "pühendunud kristlasteks"!
Aga Jeesus ütles – Mat.7,21-23: "Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? [Me oleme olnud pühendunud kristlased] Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!"
Peale sellist sissejuhatust pöördume nüüd 2. Kuningate raamatu 5. peatüki juurde, kus leidub lugu paganast, kes leiab Jumala, ja juudist, kes üritab lollitada oma Jumalat!
1. LUGU.
Peatüki algus räägib sellest, kuidas süürlased olid käinud röövretkel Iisraelimaal ja olid vangina kaasa toonud pisikese tüdruku, kes teenis Naamani, Süüria väepealiku naist. Naamanil aga oli väga tõsine probleem; vähesed teadsid seda. Ta oli "pidalitõbine," ta põdes leeprat. Leepra on haigus, mis ründab närvisüsteemi ja muudab inimkeha tundetuks. Seda kohutavat haigust põdev mees ei tunne varsti enam mõõkagi oma käes, kuidas saab ta seda siis veel kasutada?!
Me võime kujutada ette, kuidas vaenlane tabas noolega Naamani jalga, aga mees ei teinud sellest väljagi, võideldes edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Ja tema sõdurid mõtlesid: "Küll nende kindral on vapper!" Kuid Naaman lihtsalt ei teadnud noolest jalas, sest ta ei tundnud midagi!
Nii elas see vapper väejuht pidevas hirmus, proovides kõike, mis võiks teda parandada, kuid tulemusteta. Ühel päeval aga mainis see "pisike tüdruk" Naamani naisele, et Iisraelis on prohvet, kes suudaks ta abikaasa pidalitõvest terveks teha. Kui Naaman seda kuulis, rääkis ta sellest oma kuningale. Kohe kirjutas Süüria kuningas kirja Iisraeli kuningale ja saatis Naamani teele tema juurde koos suure kingitusega, nagu see tol ajal kombeks oli. Aga kui Naaman saabus ja kirja edasi andis, ehmus Iisraeli kuningas kaameks. Kuulge, mida ütleb 2.Kun.5,7: "Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: "Kas mina olen Jumal, et ma võin suretada ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks! Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!""
Kuid sellest visiidist kuulis ka Jumala prohvet Eliisa, kes saatis kohe kuningale sõna, et ta läkitaks Naamani tema koju. Nii tuli Naaman kogu oma hiilguses – oma hobuste ja sõjavankrite ja kallite kingitustega Eliisa maja juurde. See aga ei tulnud oma uksest väljagi, et isiklikult rääkida suure väejuhiga, vaid saatis oma teenri sõnumiga: "Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!" (2.Kun.5,10).
Selline käitumine tundus Naamanile alandav. Aruanne teatab – 2.Kun.5,11.12: "Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: "Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Jehoova, oma Jumala nime, viipab oma käega Tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve! Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?" Ja ta pöördus ning läks ära vihasena."
Kui aga ta saatjaskond oli ta maha rahustanud, otsustas ta teha, mida prohvet oli käskinud. Nii läks ta Jordani kaldale ja kastis end selle voogudesse seitse korda ning sai terveks. Salm 14 teatab: "Tema ihu paranes pisikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks!"
Järgmine salm on väga palju ütlev – 2.Kun.5,15: "Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kõik ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: "Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis! Võta siis nüüd see tänuand oma sulase käest!"" Naaman, paganliku kuninga suur väejuht, oli otsekui uuesti sündinud, millest tunnistas isegi ta ihu! Julgelt tunnistas ta oma usku ainsasse tõelisse Jumalasse. Rõõmsana ja tänutundes pöördus ta tagasi Eliisa juurde, et anda üle oma kingitused, kuid prohvet keeldus nende vastuvõtmisest, andes kogu au Jumalale.
See avaldas Naamanile sügavat muljet. Eliisa Jumal polnud nagu tema kodumaal teenitavad ebajumalad. Sel Jumalal on tõepoolest üleloomulikud võimed ja Tema teenrid ei võta vastu altkäemaksu ega kalleid ande oma vahendusteenistuse eest. Kui erinev paganlikest preestritest, kes ainult kasusaamisele näisid mõtlevatki. Nii otsustas Naaman edaspidi teenida vaid Jehoovat, öeldes – 2.Kun.5,17: "Lase ometi anda oma sulasele nii palju mulda, kui paar hobueesleid jaksab kanda, sest su sulane ei taha enam ohverdada põletus- ja tapaohvreid muile jumalaile kui ainult Jehoovale!"
Ja nii lahkub ta Eliisa ja tema teenri Geehasi juurest verivärske pöördununa tõelise Jumala usku, olles õnnelik ja rõõmus kõige kogetu pärast. Kuid kahjuks sellega lugu ei lõppenud. Loeme sealt edasi kurva tunnistuse ühe Jumala lapse püüdest teenida kaht isandat – inimesest, kes ei soovinud lasta religioonil mõjutada oma eluviisi.
2.Kun.5,19-27: "Aga kui ta oli läinud tema juurest tüki maad eemale, siis mõtles Geehasi, jumalamehe Eliisa poiss: "Vaata, mu isand keeldus võtmast selle süürlase Naamani käest, mis ta oli toonud. Nii tõesti kui Jehoova elab, ma jooksen temale järele ja võtan ta käest midagi!" Ja Geehasi ajas taga Naamanit. Kui Naaman nägi teda enesele järele jooksvat, siis kargas ta vankrist temale vastu ja küsis: "Kas kõik on hästi?" Ta vastas: "Hästi! Mu isand läkitas mind ütlema: vaata, just nüüd tuli mu juurde Efraimi mäestikust kaks noort meest prohvetijüngreist. Anna neile talent hõbedat ja kaks ülikonda riideid!" Ja Naaman ütles: "Ole hea, võta kaks talenti!" Ja ta käis temale peale ning sidus kaks talenti hõbedat kahte kukrusse ja andis need ühes kahe ülikonna riietega oma kahe poisi kätte, et nad kannaksid neid tema ees. Aga kui ta jõudis künkale, siis ta võttis need nende käest ja pani kotta hoiule; siis saatis ta mehed minema ja need läksid ära. Ja ta läks sisse ning astus oma isanda juurde. Ja Eliisa küsis temalt: "Kust sa tuled, Geehasi?" Ja ta vastas: "Su sulane pole käinud ei siin ega seal!" Ja Eliisa ütles: "Kas mu süda ei käinud ühes sinuga, kui mees pöördus oma vankrist sulle vastu? Kas nüüd on aeg võtta hõbedat ja hankida riideid, õlipuuaedu ja viinamägesid, pudulojuseid ja veiseid, sulaseid ja ümmardajaid? Sellepärast jääb Naamani pidalitõbi igavesti sinu ja su soo külge!" Ja Geehasi läks ta juurest välja, olles pidalitõvest valge nagu lumi!"
2. GEEHASI TEGI 4 SUURT VIGA.
Geehasi teguviis loob traagilise lõpu muidu nii inspireerivale loole. Talle oli vastukarva, et Jumala armu oli pakutud Naamanile "täiesti muidu" (Rom.3,24). Tema arvates oleks Naaman pidanud selle eest maksma. See oli tema esimene suur viga.
Teine viga oli, et Geehasi võttis Jumala nime suhu ilmaasjata (2.Ms.20,7). Ahnus südames, ütles ta: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ma jooksen temale järele ja võtan ta käest midagi!" Ta kasutas Jumala nime millegi väga inetu ja halva kontekstis. Ta väitis teenivat Jumalat, kuid ometi oli valmis valetama ja petma ja varastama. Millise pildi usust jätab selline inimene maailmale?!
Kolmas Geehasi viga seisnes kahtluse seemne istutamises Naamani meeltesse. See vastpöördunu oli vaimustuses prohveti õilsusest, nüüd aga valetatakse talle: "Mu isand [Eliisa] läkitas mind ütlema: vaata, just nüüd tuli mu juurde Efraimi mäestikust kaks noort meest prohvetijüngreist. Anna neile talent hõbedat ja kaks ülikonda riideid!" (2.Kun.5,22). Naaman muidugi andis need, kuid ma imestan, mis mõtted võisid käia läbi tema peast. "See Eliisa on üks libe kala! Minu ees mängis ta nii pühendunud usklikku, kuid nüüd on ta juba muutnud meelt. Need Jehoova kummardajad väidavad, et on teistsugused, kuid tegelikult on nad samasugused kui meie ebajumalakummardajad!"
Ja neljas Geehasi viga oli, et ta otsis kindlustunnet varas, mitte Jumalas. Ta peitis Naamanilt võetud raha ja riided ning seejärel valetas Eliisale. Jumalakartus oli tema elus teisejärguline. Võib-olla vabandas ta end sellega, et oli teeninud Eliisat ustavalt palju aastaid ega olnud saanud selle eest väärilist tasu. Kui prohvet ei märka korralikult maksta, siis tuleb midagi ise ette võtta! Ja nii ta tegutses – mis sest, et ebaausalt!
3. KUIDAS REAGEERIS ELIISA GEEHASI VALEDELE?
Kõigepealt tuleb tunnistada, et Eliisa tõesti hoolis Geehasist. Ta hoolis piisavalt, et seda lugu mitte maha vaikida. Kui Geehasi pöördus kui ustav teener tema juurde tagasi, küsis Eliisa: "Kust sa tuled, Geehasi?" Ja ta vastas: "Su sulane pole käinud ei siin ega seal!" Ja Eliisa ütles: "Kas mu süda ei käinud ühes sinuga, kui mees pöördus oma vankrist sulle vastu?" (2.Kun.5,25.26). Teiste sõnadega, minu süda on kõikjal sinuga; mina hoolin sinust nii palju; mida sa ometi tegid?
Teiseks ilmutab Piibel, et Eliisa andis Geehasile võimaluse oma patt üles tunnistada, küsides: "Kust sa tuled?" Mäletate, nagu Jumal küsis Aadamalt: "Kus sa oled?" Aadamal oli võimalus oma patt üles tunnistada ja paluda andestust, kuid ta ei teinud seda. Ja nii ei teinud seda ka Geehasi, valetades Eliisale, et ta pole käinud kusagil.
Ja kolmandaks, Eliisa tegi oma teenrile selgeks, et ta vastutab oma tegude eest. "Kas nüüd oli aeg mõelda rikastumisele?" küsis ta Geehasilt. "Mõtle mis sa tegid? Sa kompromiteerisid mitte ainult mind vaid ka meie püha Jumalat! Sa lasid paista Jumala sooritatud ime selle pagana elus mingi räpase tehinguna!"
4. KUIDAS REAGEERIS KÕIGELE SELLELE JUMAL?
Loomulikult ei meeldinud Geehasi käitumine Jumalale, mille märgiks lõi Ta teda pidalitõvega. Vana Testament räägib kolmest juhtumist, kus Jumal lõi kedagi pidalitõvega. Esimesel juhtumil lõi Ta sellega Mirjamit, Moosese õde, kui viimane seadis kahtluse alla Moosese autoriteedi kõnelda Jumala nimel. Teisel juhtumil tabas pidalitõbi kuningas Ussiat, kes ülbusest läks Jumala kotta suitsutama suitsutusaltaril, kuna ta pidas end suuremaks ja tähtsamaks kui Jumala preestrid. Ja kolmas Jumala poolt pidalitõvega löödu oli Eliisa teener Geehasi.
Mis on neis kolmes juhtumis ühist? Iga kord oli tegemist uskliku inimesega, kellele oli palju antud, kuid kes himustas veelgi enamat – inimesega, kes teadis Jumala tahet, kuid ignoreeris seda jultunult. Ja Jumal võtab selliseid asju väga tõsiselt. Ta on õiglane, nagu me kõik teame. Tänases loos mõistis Ta õigeks pagana, kes leidis Jumala, mõistes samal ajal hukka uskliku inimese, kes üritas Teda petta. Samasugune saatus ootab ka tänapäeval inimest, kes peab end küll kristlaseks, kuid ei lase religioonil mõjutada oma eluviisi!
Kas selleks kannatas ja suri Jeesus, et me võiksime olla maailmameelsed kristlased? Ei, selleks, et me võiksime olla "laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas [me paistame] otsekui taevatähed maailmas" (Flp.2,15).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv