Ära nõrke!
16.09.2006 - (1663)

Jes.40,28-31: "Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste looja; Tema ei väsi ega tüdi, Tema mõistus on uurimatu! Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu! Poisid väsivad ja tüdivad küll, noored mehed koguni komistavad, aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!"
Viimase fraasi "nad käivad ega väsi" võib tõlkida ka: "nad käivad ega nõrke" ehk "nad käivad ega minesta."
Oled sa kunagi minestanud? Enamus inimesi on. Mõned minestavad eriti kergesti. Kord nägin, kuidas üks noormees minestas puldis seistes, kadudes kõne ajal järsku puldi taha ära. See oli ehmatav kõigile. Meie kirikuski on inimesi minestanud. See on tõsine tervisehäire. Ja sageli ohtlik.
Mitte vähem ohtlik on vaimulik minestamine – väsimine ja nõrkemine. Paljud meist on vahel nõrkenud meie vaimulikus töös ja võitluses. Õpetussõnades on kirjutatud – Õps.24,10: "Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!" Heebrea sõna, mis siin on tõlgitud "arg", võib tõlkida ka "nõrk," "jõuetu" või isegi "laisk." See tähendab visaduse puudumist. 1. Saamueli 30. peatükis räägitakse 200 Taaveti sõjamehest, kes olid liiga "väsinud, et järgneda Taavetile." Kurb on, kui me oma vaimulikus elus väsime niivõrd, et ei suuda enam järgida Jeesust!
Paulus kirjutab 2.Kor.4,15.16: "Sest kõik sünnib teie pärast, et üha rohkemate kaudu üliväga suureks saav arm valmistaks ikka rohkemat tänu Jumala austuseks. Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt."
Sild Brooklyni ja Manhattani vahel New Yorgis on üks selle maailma imesid. Kui loova mõtlemisega insener John Roebling selle 1863. aastal projekteeris, pidasid kõik maailma juhtivad sillaehituse eksperdid seda hullumeelseks ideeks, mida pole võimalik teostada, ja palusid tal see unustada. Kuid Roebling ei unustanud seda. See oli tema unistus. Nii veenis ta oma poega Washingtoni, kes oli noor insener, et sellist silda on võimalik ehitada. Koos koostasid nad tegevusplaani, värbasid töölised ja hakkasid tohutu entusiasmiga ehitama oma unistuste silda – rippsilda, mille sammaste vahe on ligi pool kilomeetrit ja mis on veepinnast nii kõrgel, et ka suured laevad saavad selle alt läbi sõita.
Ehitus oli kestnud vaid mõne kuu, kui juhtus traagiline õnnetus, mis nõudis John Roeblingi elu ja mille tagajärjel jäi tema poeg Washington invaliidiks, kes ei saanud ei käia ega rääkida. Kõik arvasid, et nüüd on selle projektiga lõpp, kuid noor insener õppis suhtlema sõrmega koputamise teel, andes selliselt sillaehitajatele 13 aasta jooksul jätkuvalt juhtnööre. Ja sild ehitati valmis! Neljapäeval, 24. mail 1883. aastal see avati pidulikult, olles tol ajal maailma kõige suurem sild ja ühtlasi kõige novaatorlikuma konstruktsiooniga ehitis.
Andku Issand meile sellist visadust, et me ei loiduks ega nõrkeks oma usuvõitluses, vaid pürgiksime innukalt oma kõrge eesmärgi poole. Kogu maailm võib meile öelda, et see on võimatu, kuid Jumala abiga on see saavutatav! Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu!
Nõrkenud kristlast ümbritseb pimedus ja pessimism. Kõike näeb ta süngetes värvides. Tark mees on öelnud: "Me muutume selleks, millest me mõtleme."
Ühel päeval tuli lastega perele külla nende tujukas vanaisa. Kui ta peale lõunasööki tegi oma väikest uinakut, otsustas väike poiss teha pisut nalja, määrides vanaisa vuntsidele haisevat ainet. Peagi vanaisa ärkas ning ründas magamistoast välja, torisedes: "See ruum haiseb!" Läinud läbi kogu maja, leidis ta, et kõik toad haisevad ühtemoodi. Meeleheites tormas ta õue, kuid oma õnnetuseks leidis, et "kogu maailm haiseb!"
Nii juhtub meiega, kui me täidame oma meeled pessimistlike, negatiivsete mõtetega. Kõik, mida me kogeme, on mõjutatud meie meelelaadist. Nii võib tõepoolest ka kirik ja kogu maailma meie jaoks haiseda väljakannatamatult! Me kaotame reaalsusetaju, sulgudes oma väikesesse maailma.
Nimetagem ka mõningaid nõrkemise põhjusi. Meditsiinilises mõttes põhjustab minestamise see, et aju ei saa piisavalt hapnikku. Kuid millest see omakorda tuleneb? Tegelikult võivad paljud asjad teha meid nõrgaks kuni minestamiseni. Siin on mõned neist:
1. Vale dieet. Meie keha vajab teatud toitaineid; need me saame, süües head, tasakaalustatud toitu. Tuleb süüa õiget toitu õigetes vahekordades. Liiga palju maiustusi ja süsivesikuid tõstavad meie veresuhkru kõrgele. Mõned teised ained suurtes kogustes jälle võivad luua meie maos liiga happelise keskkonna. Siin peitubki paljude kristlaste nõrkemise põhjus: nad ei toitu õigesti – vaimulikult. Vajaliku jõu ja visaduse saamiseks peame me iga päev toituma puhtast Jumala Sõnast. Peetrus kutsub üles – 1.Pet.2,2: "Himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks."
Me ei nõrke vaimulikult, kui me toitume iga päev Jumala Sõnast. Aga toitudes seebiooperitest, võime küll nõrkeda, kui meid tabavad raskused.
Jutlustaja külastas üht kodu ja kuna Piibel juhtus olema parajasti laual ja pereema soovis jätta head muljet, ütles ta pisipojale: "Palun too mulle see raamat, mida me tihti loeme." Ja poeg tõi televisiooni viimase saatekava!
Kui me selliselt end regulaarselt toidame, siis pole ime, et meie vaimulik olemus nälgib ja nõrkeb!
2. Ülekuumenemine. Ka ülekuumenemise tagajärjel võib inimene nõrkeda, minestada. Vahel me töötame liiga palju, võtmata aega puhkuseks. Isegi Jeesus puhkas aeg-ajalt. Kui Tema vajas seda, kuidas võime meie arvata, et me saame läbi ilma selleta! Me peame aeg-ajalt panema maha ilma mured ja puhkama koos oma Issandaga. Jeesus kutsub – Mat.11,28: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!" Just selleks on meile antud hingamispäevad.
3. Tegevusetus. See on vastand eelmisele – teine äärmus. Keha vajab regulaarset piisavat tegevust. Kui me oleme lebanud laisalt pikemat aega ja siis järsku tõuseme, võime me minestada! Kui treenimata inimest panna jooksma 5 kilomeetrit, võib ta mitte ainult nõrkeda, vaid isegi surra! Nii tuleb meil ka vaimulikus elus tegutseda regulaarselt, et me ei nõrkeks, kui meil tuleb vahel rohkem pingutada.
4. Hingeldamine – hingamine liiga kiiresti või liiga sügavalt. Ka see võib võtta meilt, nagu öeldakse, "pildi eest ära!" Ka vaimulikus mõttes. Jesaja kirjeldab oma hingekibeduse seisundit – Jes.42,14: "Ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, valitsenud iseenese üle! Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja: hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu!" Kõige enam paneb inimesi "hingeldama" muretsemine. Aga kas sellest on kasu? Mida ütles Jeesus?
Mat.6,25-27: "Sellepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?"
5. Ärritumine. Vähe on neid, keda see probleem ei puuduta. Kuid me teame, et see tõstab vererõhku ja paljud on sellest mitte ainult nõrkenud, minestanud, vaid lausa surnud! Jumal pakub meile oma rahu, "mis on ülem kõigest mõistusest" (Flp.4,7), s.t. et me ei pea mõistma kõiki asju, selleks et omada rahu südames!
6. Vale rohu võtmine. Minu isa oli 47-aastane, kui talle süstiti haiglas mingit rohtu, mille peale ta äkki ootamatult nõrkes, kukkus – ja oligi surnud! Olgem eriti ettevaatlikud, kui tegu on vaimuliku arstimiga. Meil tuleb kindlasti vaimud läbi katsuda, kas need on Jumalast! Kasu asemel võime kergesti saada kahju – ja nõrkeda hoopis. Kui te olete näinud televiisorist viimase aja imetervistamisi, mis tehakse kõik Jeesuse nimel, siis te teate, et neid saadab nõrkemine ja minestamine sõna otseses mõttes! Olgem ettevaatlikud! Jeesus tõstis nõrkenuid üles, tänapäeval aga toimub täpselt vastupidine protsess Kristuse nimel! Inimesed nõrkevad.
Nõrkenuina ei suuda me teha midagi Jumala ega teiste inimeste heaks, vastupidi – me oleme koormaks teistele. Ja nagu füüsiline nõrkemine seab sageli meie elu ohtu, nii on ka vaimuliku nõrkemisega, mis seab ohtu meie vaimuliku elu ega tee au meie Jumalale. See on elu ja aja raiskamine, pealegi võib see mõjutada ka teisi. 5.Ms.20,8 on kirjutatud: "Ja värbamispealikud rääkigu veel rahvaga ning öelgu: "Mees, kes kardab ja on ara südamega, mingu ja pöördugu koju, et tema vendadegi süda ei kaotaks julgust nagu tema süda."" Muuseas, kui tänapäeva nn. "tervistamiskoosolekul" üks nõrkeb ja kukub, siis seda nähes nõrkevad ja kukuvad ka paljud teised! Sageli läheb kohe kukkumiste laine läbi saali. Nõnda võib panna ühe nõrkemine koguduses ka mõned teised nõrkema.
Mis aitaks? Leia kedagi, kellele toetuda. Meie algkirjakohast lugesime: "Kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu." Juba Mooses laulis – 2.Ms.15,2: "Mu jõud ja mu tugevus on Jehoova." Ka sinu sõbrad kogudusest võivad sind toetada. Sinu pere, kui sul see on olemas, kindlasti toetab sind.
Võib-olla pead võtma natukene puhkust? Kindlasti soovitan süüa Jumala Sõnast ja juua Jumala Vaimu jõest. Ning palveta – ilma selle vaimuliku kosutava õhuta sa kohe kindlasti jalule ei saa! Ära unusta, et Jeesus on sinu parim sõber ja Temale võid kindlasti toetuda.
Ja lõpetagem Pauluse üleskutsega – Heb.10,35-39: "Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga. Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse. Sest "veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb see, kes peab tulema ega viivita mitte! Aga minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhklema, siis ei ole minu hingel temast head meelt!" Ent meie ei ole need, kes kõhklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv