Jumal versus valu
17.03.2012 - (1432)

Maailmas, kus me elame, on palju kurjust, kannatusi ja valu. Samal ajal teatab Pühakiri, et Jumal armastab meid, inimlapsi. Kuna me ei suuda kuidagi neid kaht asja kokku sobitada, ütles Jumal: "Ma pean neile näitama, kui palju ma neist hoolin," ning Ta tuli taevast alla ja elas meie keskel. Paremini kui ükski teine kirjakoht, kõneleb kokkuvõtlikult Jeesuse tööst Jes.61,1-3:
"Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Jehoova meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, tasuma Siioni leinajaile, andes neile laubaehte tuha asemele, rõõmuõli leina asemele, ülistusrüü kustuva vaimu [ehk meeleheite] asemele!"
Just selle kirjakoha luges Jeesus oma missiooni alguses ette oma kodulinna Naatsareti sünagoogi kogunenud rahvale, lisades: "Täna on see kiri täide läinud teie kuuldes!" (Luk.4,21).
Milleks siis Jeesus oli taevast maa peale tulnud? Põhiliselt kahe asja pärast. (1) Et aidata mitmesuguseid kannatajaid – tuua neile valu, vangistuse, haiguse, kurbuse, leina ja meeleheite asemele vabaduse, tervise, rõõmu ja ülistuse. Ja (2) et kuulutada "Jumala kättemaksu päeva" kõigile neile, kes on põhjustanud seda valu ja neid kannatusi. Peatugem täna mõningail neil mõtetel.
1. JEESUS ON MEIE TRÖÖSTIJA, LOHUTAJA.
Paulus kirjutab: "Sest meil pole niisugune Ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta" (Heb.4,15). Lisades: "Sellepärast pidi Ta kõiges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav Ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse" (Heb.2,17.18).
Jeesus suudab meid lohutada ja trööstida, sest Ta mõistab meid täiuslikult, olles ise inimesena kogenud inimeste probleeme. Ta teab, mida tähendab tunda nälga ja janu. Ta teab, mida tähendab tunda ahastust ja valu. Ta teab, mida tähendab tunda külma ja palavat. Ta teab, mida tähendab tunda üksildust. Ta teab, mis tunne on olla põlatud ja reedetud ja hüljatud. Ta teab mida tähendab kogeda karjuvat ülekohut ja vägivalda. Ja ehkki Ta ise ei patustanud, koges ta meie patud enda peale võttes isegi seda, mis tunne on ägada patukoorma all ja kogeda selle põhjustatud lahutust Jumalast! Jeesus mõistab meid. Ja kuna Ta meid mõistab ja meist hoolib, võib Ta meid trööstida, lohutada ja aidata.
Me vajame seda väga, sest kellestki meist pole selle maailma hädad päriselt mööda läinud. Mõned on kaotanud surma läbi väga lähedasi inimesi ja nende elus on tühje kohti, mida pole siin maailmas kunagi võimalik täita. Mõnd on tabanud abielulahutuse tragöödia ning ta tunneb mitte ainult südamevalu ja hüljatust, vaid teda ahistab ka süütunne. Mõnel on tõsiseid finantsprobleeme, millele ei näi olevat lahendusi. Lapsed on teinud haiget oma vanematele ja vanemad oma lastele. On igasugust valu, mis vahel tundub olevat raskem kui me suudame kanda. Ja siiski on just suur valu see, mis sageli sünnitab vapraid inimesi, kes mitte ainult saavad üle oma valust, vaid aitavad ka teistel lahendada oma probleeme, inspireerides neid ja olles neile eeskujuks.
Inimesed kannavad valu erinevalt. Mõned on küll kohutavalt haiget saanud, kuid nad kannavad oma koormat vaikselt ja vapralt, püüdes oma valu mitte teistele välja näidata. Teiste probleemid võib-olla polegi nii suured, kuid nad mõtlevad aina neile ja näevad neid suurtena ning hädaldavad valjuhäälselt nende all.
Mõned inimesed saavad nii kergesti haiget, et jääb mulje, nagu nad otsiksid kohe midagi, mis võiks neile valu valmistada. Neil otsekui oleksid ees suurendavad prillid, mis aitavad neil näha asju, mis neile haiget teevad. Mõnel näivad olevat tohutud kõrvad, mis aitavad kuulda iga sõna, mida võiks tõlgendada sel moel, et see valmistaks talle valu.
Ja otsekui oleks sellest veel vähe, valmistavad mõned inimesed endale valu ise! Üks pastor jutustas, kuidas ta ärritus, kui kuulis kedagi ütlevat, et pastorid on laisad ja peavad jutlusi sellepärast, et ei viitsi teha füüsilist tööd. Ta otsustas näidata, et see pole nii, võttes üksi ette raske füüsilise töö kiriku juures. Iga inimese, kes end talle abiks pakkus, saatis ta ära sõnadega, et ta ei vaja abi ning saab ise väga hästi hakkama. Töö sai tehtud ja inimesed nägid, et pastor on tubli ega põlga ka füüsilist tööd. Aga järgmisel päeval oli ta haige ja tal tuli ravida oma valutavat selga kolm kuud! Inimesed olid tema vastu lahked ja kaastundlikud, kuid pastor ei tundnud, et ta oleks selle ära teeninud, sest ta teadis, et oli oma häda ise endale kaela tõmmanud.
Teie rahustamiseks pean ütlema, et ehkki ka mina olen siin kiriku juures päris palju ja kõvasti rüganud, ei ole ma endale sellega liiga teinud ega valu valmistanud. Ma olen lapsest saadik füüsilist tööd teinud ja nüüdki teen kehalist tööd palju meelsamini kui vaimset tööd. Mulle valmistab valu pigem vaimulik töö – hingevalu, kui ma ei suuda inimesi vaimulikult aidata.
Aga tõsi see on – inimesed valmistavad endale ise valu ja kannatusi, vahel rumalusest, vahel teadmatusest, aga vahel ka täiesti teadlikult, näiteks alkoholi, sigarette ja narkootikume tarvitades ning ebatervislikku toitu süües või ebamõõdukalt süües. Inimesed valmistavad endale valu ja kannatusi abielutõotust rikkudes või teistest tuntud reeglitest – näiteks liiklusseadusest – üle astudes.
Kuid millest või kelle poolt meie valu ja kannatused ka oleksid põhjustatud, on lohutav teada, et Jeesus on tulnud trööstima ja lohutama kõiki õnnetuid, sest Ta mõistab inimhäda ja teab meie vajadusi.
2. JEESUS ON KOHTUMÕISTJA.
Kuid lohutav on teada ka seda, et Jeesus võtab kohtulikule vastutusele igaühe, kes teistele valu ja kannatusi valmistab, kes teeb ülekohut. "Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri" (Kog.12,14). Jumal on iga õige asja poolt ja iga väära asja vastu.
Kui Jeesus tuli templisse ja nägi, kuidas kaupmehed ja rahavahetajad tegid inimestele ülekohut, ei jäänud Ta pealtvaatajaks. Mat.21,12 on kirjutatud, et "Jeesus läks pühakotta ja ajas välja kõik, kes müüsid ja ostsid pühakojas ja viskas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed," öeldes, et "minu koda peab hüütama palvekojaks, aga teie teete ta röövliauguks!" (Mat.21,13).
Kui Jeesus nägi kedagi tegemas kellelegi haiget, võttis Ta alati midagi ette. Ainus erand oli see, kui inimesed tegid Talle endale haiget. Seda Ta talus vaikselt, paludes, et Isa andestaks neile, sest nad ei tea mida nad teevad. Nad tõesti ei teadnud, et Jeesus pidi seda kõike kannatama, sest ainult seeläbi võis Ta aidata kannatavat inimkonda!
Olles ise nii rängalt kannatanud, seisab Jumal eriti innukalt vastu igasugusele ülekohtule. Nii et kui te loete lehtedest või kuulete ringhäälingust ülekohtust ja julmadest tegudest Iraagis, Iisraelis, Afganistanis või teie oma kodulinnas, siis teadke, et Jumal on kõige selle vastu ja mõistab kohut kurjategijate üle ning karistab neid karmilt.
Indias kohtab kristlik misjonitöö pidevalt raskusi ja takistusi. Nii mõnigi misjonär on hukkunud traagiliselt. Nende seas ka Dr Vijai Lall, kes alustas raha kogumist kahe kiriku ehitamiseks. Lõpuks oli raha koos, kuid puudus võimude luba ehituse alustamiseks. Viis aastat püüdsid nad hankida seda luba, kuid 15 bürokraati ei olnud valmis sellele alla kirjutama, sest neile ei meeldinud kristlaste tulek nende piirkonda.
Lõpuks saadeti sellesse piirkonda üks hindust kõrge ametnik, kes oli pidanud väga lugu hukkunud Dr Lallist. Avastanud failidest kristlaste avalduse kirikute ehitamiseks ja ametnike valedel ja pooltõdedel baseeruvad äraütlemised, kutsus ta need bürokraadid ükshaaval enda juurde ja "julgustas" neid seda luba välja andma ja sellele alla kirjutama. Nad tegidki seda, välja arvatud üks, kes ütles, et ta ei kirjuta iial sellele alla.
Nädal aega hiljem sattus see mees autoavariisse ja pandi tõsiste vigastustega haiglasse. Teda külastas seal üks kristlasest pastor ja teatas, et kogudus palvetab tema tervenemise pärast, mille peale indu lubas, et ta ei seisa enam kunagi vastu Jumala tööle. Ehitusluba saigi nõutud allkirjad ja täna on Birsingpuris ja Shadolis ilusad kirikuhooned.
Mitte alati ei sekku Jumal otsekohe, et seada jalule õigluse. Kuid me teame, et saabub kohtupäev, mil igaüks saab teenitud palga. Ja pole mingit kahtlust, et need, kes on teenimatult pidanud taluma valu, saavad kord rõõmustatud sel määral, et nad unustavad oma vaevad igaveseks!
3. JEESUS ON SUUR ARST.
Jeesus mitte ainult trööstib ja lohutab meid meie valus, vaid Ta on ka suur Arst, kes tervistab meid nii füüsiliselt kui vaimselt ja hingeliselt. Pole võimalik lugeda evangeeliume märkamata, et Jeesus tegeles pidevalt tervistamisega. Mõned on märkinud, et Jeesus tegeles rohkem tervistamisega kui jutlustamisega. Ja see näib olevat õige, sest Jeesus ise ütles kord: "Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad saavad nägijaiks ja jalutud käivad, pidalitõbised tehakse puhtaks ja kurdid kuulevad, ja surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi" (Mat.11,4.5). Näib, et jutlus oli Tema töös viimasel kohal!
Ta parandas mitte ainult füüsilisi haigusi. Võtame näiteks naise kaevul. Jeesus teadis, kui sügav oli tema hingehaav ning Ta pakkus talle "elavat vett," (Joh.4,10), mis kustutas ta janu. Me näeme, kuidas naine valust vabanenuna ruttas oma kodulinna ja kutsus kõik selle elanikud suure Arsti juurde!
Ikka ja jälle võttis Ta ära nälja piina, haiguste valu, üksinduse kurvastuse, patu süütunde. Suure Arstina vabastas Jeesus tol ajal ja vabastab ka tänapäeval inimesi igasugustest valudest ja vaevadest. Ikka veel on jõus Tema kutse – Mat.11,28: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!"
Evangeeliume lugedes märkame ka seda, et Jeesus tuli tervistama mitte ainult haigetsaanuid, vaid ka neid, kes teevad teistele haiget, kes põhjustavad teistele valu. Just sellepärast vaatas ta üles Sakkeusele, kes oli roninud metsviigipuu otsa. See võike mees oli teinud haiget sadadele inimestele neilt raha välja pressides. Jeesus peatus tema juures, et teda tervistada ja selle kaudu rõõmustada paljusid inimesi, kellele Sakkeus oli valu valmistanud!
Ma usun, et Jeesus soovis ja püüdis tervistada ka Heroodese ja Pilaatuse, Annase ja Kaifase ning kõigi teiste vaimu, kes soovisid tema surma ristil. Kuid kahjuks ei lasknud nad Tal seda teha.
Õnneks õnnestus Tal Peetruse tervistamine, peale seda, kui see agar jünger oli nii Talle kui endale nii kohutavat valu valmistanud! Ja ma usun, et Ta on meidki tervistanud ja meie valu vaigistanud.
Jumal vihkab valu. Ta on seda isiklikult tundnud ja tunneb veel – seni, kuni patt pole lõplikult hävitatud. Me teame, et valu on siin maailmas patu pärast ja see pole Jumalast. Patt on Saatanast. Valu on Saatanast. Aga Jumal teeb ükskord neile mõlemale lõpu.
Lubage mul lõpetada tsitaadiga ühest mu 10 aastat tagasi peetud kõnest: "Prantsuse kunstnik Renoir oli niivõrd reumahaige, et iga pintslitõmme manas tema näole valusa grimassi. Viimaks ei suutnud ta enam maalida püsti ning oli sunnitud tegema seda istudes. Vaatamata oma kannatustele, lõi ta maale, millest igaüks oli omaette meistriteos. Ühel päeval küsis temalt ta sõber: "Millal sa ometi lõpetad enda piinamise?" Suur kunstnik vastas: "Valu möödub, aga ilu jääb!" Sageli tuleb midagi ilusat, midagi tõeliselt kaunist ja jäävat luua suurte kannatuste hinnaga. Kõige aulisem ja kõige kaunim asi — lunastus — loodi lõpmatute kannatuste hinnaga! Kuid Jeesus läks rõõmuga seda teed, kordagi nurisemata."
Kandkem ka meie oma risti nurisemata, teades, et "valu möödub, aga ilu jääb!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv