Isa, anna neile andeks!
17.05.2014 - (1715)

Umbes 2000 aastat tagasi tegid inimesed selle kuriteo, selle suure patu, et lõid risti oma Looja, kes oli tulnud taevast alla neid aitama. Evangelist Luukas kirjutab sellest – Luk.23,32-34: "Aga ka kaks muud kurjategijat viidi ühes Temaga välja hukkamiseks. Ja kui nad jõudsid sinna paika, mida hüütakse Pealaeks, lõid nad Tema sinna risti ja need kurjategijad, ühe paremale, teise vasakule poole. Aga Jeesus ütles: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Ja nad jagasid Tema riided ning heitsid liisku nende pärast."
Ühes väljamõeldud loos räägitakse pimedate maast – muust maailmast kõrgete kaljudega eraldatud orust, kus elasid vaid pimedad inimesed. Kord sattus sinna üks eksinud rändur, kes, viibinud mõnda aega nende keskel, armus ühte kaunisse neidu ning soovis temaga abielluda. Kuid selle maa rahvas pidas nägijat veidrikuks. Nad leidsid, et mehe nägemisvõime teeb ta meeled segaseks ning nad nõudsid, et kui ta tahab jääda nende sekka elama, peab ta laskma oma silmad välja torgata ja saama pimedaks, nagu nemadki.
Hetke mõtles mees, et on selleks valmis. Kuid ühel hommikul imelist päikesetõusu silmitsedes ning vaadates, kuidas udu tõuseb oru põhjast ja kastepiisad sillerdavad lilleõitel, mõistis ta, et ei suuda jääda pimedate maale. Nii ronis ta üle kõrgete kaljude ja saabus tagasi nägijate maale.
Kui Jeesus tuli meie maale, nägi Ta asju, mida selle maailma elanikud ei suutnud näha. Ta mõtles mõtteid, mis tundusid selle maa asukaile veidraina. Ta tegi tegusid, mida keegi siin ilmas ei suutnud teha. Ja see maailm ei suutnud seda taluda. Nad püüdsid kiskuda Ta maha oma tasemele, kuid Jeesus keeldus saamast osaks selle maailma pimedusest.
Kuid siin läheb Jeesuse lugu lahku äsja mainitud jutustusest, sest Jeesus ei jooksnud ära meie pimedusest. Ta hoopis võitis selle. Ja koht, kus Ta selle võidu saavutas, kandis nime "Kolgata ... meie keeli: Pealae ase" (Mrk.15,22). Ta saavutas selle võidu ristil meie eest surres. Kuid enne, kui Ta seal suri, jõudis Ta evangeeliumide kohaselt teha 7 korda lahti oma suu ja öelda midagi. Tema esimesed sõnad olid just need, mida me hetk tagasi lugesime: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"
Me oleme sellest lugenud palju kordi ja need sõnad on meile väga tuttavad, kuid see ei garanteeri, et me seda Jeesuse tegu ikka päriselt mõistame ja tema palvest õigesti aru saame. Sellepärast peatugem selle juures põgusalt.
1. JEESUS PALVETAB.
Mida siis Jeesus siin teeb? Muidugi vastame me: "Ta palvetab." Kuid pidage – kas siis inimesed palvetavad ristil? Jah, mõned inimesed palvetavad "käed ristis" ehk "käed koos", kuid kes meist palvetab ristil valudes rippudes? Me palvetame kirikus; me palvetame koduseinte vahel. Vahel palvetame looduses. Me palvetame seal, kus me oleme eemal maailma kärast ja lärmist ning kus me saame vaikuses ja rahus koguda oma mõtteid ning need Jumalale esitada. Inimesed ei palveta ristil vaeveldes. Ristil öeldakse neede- ja vandesõnu. Ristil kisendatakse ja oiatakse. Ristil kiristatakse suures valus hambaid. Kindlasti pole rist see koht, kus palutakse teistele inimestele andestust. Võib-olla ehk veel endale, et surra Jumalaga lepitatult, kuid kindlasti mitte teistele.
Roomlaste silmis oli kättemaks lausa jumalik tegu. Oma jumalate nimel käisid nad lakkamatult kättemaksu sõjaretkedel, sest alati oli neid, kes nende suurt impeeriumi tülitasid. Ega juutidegi suhtumine oma vaenlastesse sellest palju erinenud. Nad olid kirjutanud lausa oma Seadusesse: "Hing hinge vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu, põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu" (2.Ms.21,23-25). Kui sulle kahju tehakse, ei palveta sa kurjategija eest, vaid vannud kättemaksu!
Kuid Jeesus eiras kõiki tolle aja tavasid ja norme. Ta ei püüdnud oma piinajatele kätte maksta ega mõelnudki sellele; Ta palvetas nende eest. Ja mis avardab seda pilti veelgi, on Luukase poolt kasutatud sõna vorm, kui ta kirjutab sellest Jeesuse palvetamisest. See osutab kestvale, korduvale tegevusele. Täpne tõlge oleks siis umbes selline: "Aga Jeesus ütles korduvalt: "Isa, anna neile andeks..." (Luk.23,34). Need palvesõnad olid pidevalt Tema huulil, kui Ta kinni võeti, kui Teda peksti, kui Tema pähe vajutati okaskroon, kui Teda sunniti kandma rasket risti, kui Ta naelutati ristile, kui Teda teotati, pilgati ja mõnitati. Ta palvetas ikka ja jälle, võiksime öelda Pauluse sõnadega – "lakkamata" (1.Tes.5,17) – "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"
Kui mõni inimene on hiljem sarnaselt toiminud, siis ainult tänu Jeesuse eeskujule ja Temalt saadud jõule, sest loomulikule inimesele ei ole rist eestpalve altariks!
2. MIDA JEESUS SELLES PALVES PALUS?
Aga mida Jeesus tegelikult selles palves palus? Kas me mõistame seda ikka õigesti? Ma kardan, et paljud on Temast valesti aru saanud. Mõned on leidnud, et Jeesus palus tingimusteta andestust kõigile inimestele, kes osalesid Talle kannatuste põhjustamises. Teisisõnu: kui Jeesus oli selle palve esitanud, oli kõigile kõik andestatud. Mõned laiendavad seda mõtet ja ütlevad, et see palve hõlmas kõiki inimesi kuni meie ajani välja ja nii on kõigile andestatud.
Ma ei leia, et see mõte oleks õige, sest Jumal ei sunni kunagi kellelegi midagi peale, ka andestust mitte. Ta ei ütle vihast lõkendavale preestrile, kes karjub "Löödagu Ta risti! Löödagu Ta risti!": "See tegu on sulle andeks antud, kas sa tahad seda või mitte!" Teisisõnu: "Ma ei arva seda tegu sulle patuks!" Aga miks Ta peaks siis arvama mõnda teist tegu patuks, ehk kas saab siis üldse enam patust rääkida, seda pole olemaski, sest kõigi nende tegude kohta, mida varem nimetati patuks, võib ju öelda: "Nad ei tea, mida nad teevad!"?
Jeesus maksis patu hinna, mis lubab Jumalal pakkuda kõigile andestust. See on tasuta and, kuid see tuleb igaühel individuaalselt vastu võtta. Jumal ei suru seda kellelegi peale ega rakenda seda kellegi suhtes automaatselt.
Ja ma ei usu, et Jeesus vabandab teadmatust, kui Ta oma palves ütles: "Isa, anna neile andeks, SEST NAD EI TEA, MIDA NAD TEEVAD!" Mõned järeldavad siit, et kui keegi ei tea patust midagi, siis tal ka pattu pole. Mõned on sellest lähtuvalt isegi seisukohal, et me ei peaks segama ebajumalakummardajaid, rääkides neile Jeesusest. Kui nad tõde ei tunne, ei saa nad selle vastu eksida, s.t. patustada; kui nad aga on kuulnud Jeesusest ja Tema õpetusest, võtab Jumal nad vastutusele, kui nad selle järgi ei ela. Nii et, mida vähem nad teavad, seda parem. Ja kui nad ei tea midagi, on kõige parem, sest Jeesus on juba ristil andestanud kõigile neile, kes ei tea, mida nad teevad.
Kuid ma ei leia, et Jeesus oleks oma palves mõelnud seda! Ja apostlid ka ei saanud sellest nii aru. Peetrus kuulutas oma nelipühapäeva jutluses – Apt.3,17-19: "Ja nüüd, vennad, tean ma, et te olete seda teinud teadmatusest nagu teie ülemadki. Aga Jumal on nõnda lasknud täide minna, mis Tema kõigi oma prohvetite suu kaudu on ette kuulutanud, et Tema Võitu peab kannatama. Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest."
Peetrus ütleb selgesti: "Te tegite kõike seda kurja teadmatuses; selles pole kahtlust. Ja selliselt teadmatuses toimides te täitsite enestelegi teadmata Piibli prohvetite ettekuulutuse, et Kristus pidi kannatama ja surema kõigi inimeste pattude eest." Kuid Peetrus ei jätka neid rahustades: "Sellest pole midagi! Jeesus palus, et teile antaks andeks ja nii on teile kõik andestatud!" Selle asemel manitseb ta neid: "Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks!" Ta nimetab nende pahategusid selgesti pattudeks, mis kustutatakse alles siis, kui nad parandavad meelt, s.t. hakkavad teisiti mõtlema, ja pöörduvad, s.t. ei tee enam sellist kurja.
On isegi neid, kelle arvates Jeesus lausa kiidab neid, kes Ta risti lõid. Nad arutlevad nii: "See oli Jumala tahe, et Jeesus sureks patuste eest, ja selliselt täitsid Jeesuse ristilööjad vaid Jumala tahet ning väärisid hukkamõistu asemel tunnustust või isegi autasustamist!" See vaade on muidugi äärmiselt vale, lausa jumalateotus, sest kurja tehes ei tee keegi kunagi Jumala tahtmist! Nad tegid Saatana tahtmist! Aga Jumal võttis nende kohutava kuriteo ja pööras selle patustele päästeks ja lunastuseks. Ka Juudas täitis oma teoga Piibli ettekuulutuse, kuid see ei vabastanud teda Jeesuse reetmise kohutavast süüst. Kõik need, kes olid süüdi püha ja õige Jeesuse kannatustes ja surmas, talitasid oma kurja südame sunnil ja Saatana õhutusel ning kannavad oma patu tagajärgi, kui nad seda ei kahetse ega sellest pöördu.
Mida siis Jeesus tegelikult palus, kui Ta palvetas: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Et sellele küsimusele vastata, tuleb meil mõista sõna, mis on siin tõlgitud "andeks andma." Andestamise kohta kasutatakse Piiblis mitmeid erinevaid sõnu. Üks neist tähendab: "unustama, täielikult kustutama." Jumal kustutab meie patud ja unustab need. Kuid siin pole kasutatud seda sõna. Siin kasutatud sõna leidub ka Mat.19:14, kus Jeesus ütleb neile, kes takistasid laste toomist Tema juurde: "Jätke lapsukesed rahule ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest niisuguste päralt on taevariik!" "Jätke rahule" siin on tõlgitud samast sõnast, mis "anna andeks" Jeesuse palves. Mida Ta siis palub? "Andke andeks väikestele lastele"? Seegi on ilus mõte, kuid Jeesus ei mõtle päris seda. Ta ütleb: "Jätke nad rahule! Laske neil tulla! Ärge segage vahele!"
Sama sõna on kasutatud jällegi Mat.27:48-49, kus räägitakse kellegi katsest joota Jeesusele ristil sisse äädikat: "Ja varsti jooksis üks nende seast, võttis käsna, täitis selle äädikaga, pistis pilliroo otsa ja jootis Teda. Aga teised ütlesid: "Oota, saab näha, kas Eelija tuleb Teda aitama?" Siin on see tõlgitud sõnaga "oota" ehk "pea kinni" ehk "jäta ta rahule." Mõlemal juhul on mõte sarnane: "oota," "ära sekku," "lase neil olla," "jäta nad rahule."
Nii ütles Jeesus ristil palvetades sisuliselt: "Isa, pea kinni, oota, jäta nad rahule, ära sekku, ära kiirusta oma püha viha ilmutama, ära karista neid veel, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Sest mida pidi püha ja õiglane Jumal tundma, kui kuri, õel maailm lõi risti Ta süütu Poja? Mina igal juhul oleksin olnud väga vihane ja kui see oleks olnud minu võimuses, oleksin lasknud välkudel sähvida – ja ma ei oleks põrutanud mööda! Sellepärast Jeesus esitaski selle palve, et Jumal hoiaks end tagasi. Ja Jumal on kuulnud Tema palvet, hoides ikka veel tagasi oma püha viha nooli!
"Kannata, Jumal," palus Jeesus, "jäta nad rahule, oota nendega. Anna rooma sõdureile, kes mind nii jõhkralt kohtlesid ja ristile naelutasid, aega meeleparanduseks. Anna vihasele rahvahulgale võimalus oma teo üle järele mõelda ja seda kahetseda. Kingi kõigile patustele aega ja võimalust minust kuulda, et ma olen maksnud nende lunahinna. Isa, ära kiirusta kohtumõistmisega, anna patustele aega pöördumiseks."
Kas mitte just seda ei kirjuta Peetrus 2.Pet.3,9: "Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid Tema on pika meelega teie vastu; sest Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!"
Tänu Jeesuse sellele palvele ristil – ja ma usun, et Ta ei väsi seda palumast tänapäevani, kui Ta kostab meie eest – tänu sellele palvele ootab Jumal ikka veel kannatlikult oma kohtumõistmisega, andes kõigile inimestele võimaluse meelt parandada. Just sellepärast paistab päike ühtviisi nii kurjade kui heade peale ja ka vihma sajab kosutuseks nii õigetele kui ülekohtustele. (Mat.5,45).
Kuid ühel päeval, mis on ainult Jumala teada, ei pane Jeesus enam oma naelaarmidega käsi kokku eestpalveks meie eest. Jumala ootamise ja mittesekkumise aeg saab läbi ja siis saab igaüks tasu vastavalt sellele, mida Ta on teinud Jeesusega. 2000 aastat on Tema jüngrid läinud kõike maailma ja kuulutanud kõigis paigus kõigile inimestele, et Jumal armastab neid ja on Kristuse Kolgata ohvris maksnud nende patuvõla. 2000 aastat on Jumal oodanud, et andestada kõigile neile, kes tulevad oma patte kahetsedes Tema juurde. Kui kaua veel, meie ei tea. Aga seda me teame, et mitte igavesti. Igavesti kestab elu Jumala riigis – neil, kes Teda armastavad –, aga patusele maailmale tuleb lõpp.
Ärgu siis keegi meist kuritarvitagu Jumala pikka meelt. Võtkem vastu andestus, mida meile veel täna pakutakse, ja laskem Jeesusel meie süda uuendada, et see oleks valmis eluks Uuel Maal.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv